Vürstinna Olga kolmekordne kättemaks 946. aasta kroonikas räägitakse Olga kolmekordset kättemaksust oma mehe Igori tapmise eest. Kuid tegelikult leidis see kõik aset aastatel 913-914 , esimese drevljaanide sõja ajal. Nüüd tekib küsimus miks ja kuidas suri Igor? 914 aastal toimusid arvukad sõjaretked russide poolt, kuid tagasiteel koju nende vägi purustati. Ilmselgelt 913 kui drevljaanid keeldusid andamist, polnud seda sõjaväge Kiievis, ilmselt siirdus selle väega Kaukaasiasse vürst Igor. Ja kuna Igorit polnud ja tema naine ja noor poeg Svjatoslav jäid temast maha Kiievisse oli sunnitud Kiievis algatama lahingut väike poeg Svjatoslav, nagu kommetele kohane , et lahingut alustab kas vürst või teda asendav isik. Poeg pandi hobuse selga ja anti oda kätte. Ka sellel korral olid drevljaanid sunnitud andamit maksma. Siis tegi aga vürst Igor tähtsa otsuse, ta andis
41. Trääl-võlgades talupoeg, sõjavang või karistusest lahti ostetud isik ehk ori 42. Loonusrent-esialgu 1/10 saagist, hiljem protsentuaalne andam, mis võis olla igal aastal erinev 43. Teorent-feodaalne maarent, mille puhul mõisnikust sõltuv talupoeg pidi oma töövahenditega osa nädalast mõisas tasuta töötama. 44. Kümnis-spetsiaalne andam, millega peeti ülal kogudusevaimulikke, mille talupoeg maksis otse kirikule või eraldas maaisanda osa talupoegadelt kogutud andamist 45. Hinnus-püsiva suurusega naturaalmaks 46. Nädalategu-kindel arv tööpäevi mõisa põldudel rakmepäevade või jalapäevade näol 47. Talgud-hooajaliste tööde kiireks lõpetamiseks mõeldud töö, mille puhul talgulised olid mõisa leival ning neid kostitati õhtul 48. Vakupidu-talupoegade ja feodaalide kokkusaamised, mis korraldati maksude kogumiseks 49. Kubjas-talupojast ametiisik, mõisasundija, kes tegeles teoliste töölesundimise, järelvalve ja karistamisega. 50
maaisandad ja ordu meister, vasallide esinuds, linnade esindus, tülisi välispoliitikat) 10. Selgita, mida tähendab mõisahärrus mõisahärrus - mõisnik andis osa oma maast talupojale harimiseks ja elamiseks, millelt talupoeg pidi maksma osa oma saagist ning lisaks täitma koormisi mõisapõllul jms 11. Milliseid olid mõisahärruse pos küljed mõisnikule, millised talupojale ning millised neg küljed? Mõisnikule + maandas sissetuleku riski (sai igal juhul kokkulepitud % andamist ning osa talupoja tööjõust), võimalus sissetulekut suurendada kui saagikus oli hea ja andam suurem - talupoja tööviljakus mõisapõllul oli madal kuna neil puudus motivatsioon töötegemisel, turustmisrisk kuna pidi mõisapõllusaagi ise turustama Talupojale + sai elamiseks elamispinna endale toidu kasvatamiseks - puudus isiklik vabadus, koormised olid ülejõu käivad 12. Mis on loomusrent ning kümnis ja hinnus? Loomusrent andam mõisnikule: kümnis saagis teatav % mõisnikule
1) osaleda poliitikas, 2) osaleda riigikaitses. 2. Sparta elanikkond. Sparta elanikkond jagunes kolmeks: 1) spartiaadid toorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega, nende põhiliseks tegevuseks oli sõdimine. 2) perioigid endised Lakoonika elanikud, kes spartiaatide poolt alistati. Nad olid küll isiklikult vabad, kui poliitilistest õigustest ilma jäetud. Pidid maksma andamist ja vajadusel minema sõtta. 3) heloodid olid endised Messeenia elanikud, kes muudeti orjadeks. 3. Sparta ja Ateena võrdlus. Perikles. Ateena Sparta Kus asus ? Milliseid Kesk Kreekas. Atika Lõuna Kreekas, maakondi hõlmas ? maakonnas. Messeenia ja Lakoonika. Kes moodustasid Vabad meessoost Sparta keskuse ja kodanikkonna
Vürst juhtis druziinat, korraldas sõjaretki, oli kõrgeim seaduseandja ja ülemkohtunik. Noori valitsejaid hakati oma peamiseks ülesandeks(sõdimiseks) koolitama juba alates 3 eluaastast. 12 vürst saadeti juba reeglina koos kogenud bojaaride-nõuandjatega valitsema mõnda piirkonda. Vürst oli ka välispoliitika juht kes kuulutas sõdasid, sõlmis rahu ja sobitas kasulikke abielusidemeid. Vürsti reaalset võimu toetasid arvukad ametnikud. Vürsti sissetulekud tulid kogutavast andamist, tollimaksudest ja erinevatest rahalistest karistustest mida määrati. Tegelikult polnud aga vürstide võim piiramatu. Vanemal ajal kuuletusid nad hõimukoosolekutele, vürstivõimu tgevnemise ajal10-11 saj kaotasid need aga oma tähtsude ja linnriikides tõusid rahva kõrgeima võimu esindajana esile veetsed. Esmakordselt mainitud kroonikas 997 Belgorodis. Kui vürstivõim oli piisavalt autoriteetne jäi vahel veetse selle varju või ei tegutsenud üldse.
pealinna Ahet-Atoni (Atoni silmapiir). See oli üksildane paik, millel ei olnud kokkupuuteid teiste jumalate kultustega. Praegu kutsutakse seda kohta Tell el-Amarnaks. Arvatavasti oli Ehnaton ise olnud linna väga eripärase planee- ringu autoreid. Riigi majanduspoliitika tuli ümber struktureerida, sest Ahet- Atoni ehitustöödeks tuli sinna sunniviisiliselt suunata suurel hulgal lihttöö- jõudu ja oskustöölisi, samuti oluline osa laekuvast andamist, et muretseda ehitusmaterjale, toiduaineid ja muud tarvilikku (Jacq 2000: 6265). Tohutu mahuga ehitustööd kandsid kiire tempo tõttu suure kiirustamise jälgi (Jacq 2000: 74). Uus õukond eesotsas Ehnatoniga kolis pooleliolevasse linna juba järgmisel aastal. Pärast Ehnatoni surma jäeti Ahet-Aton maha (vt Ahet-Atoni kohta koos viidatud kirjandusega David 2005: 209214). Ka see oli enneolema- tu Egiptuse senises ajaloos, mille traditsiooni põhitunnusteks oli iidsus ja jär- jekestvus.
Akrisios sai silmapilkselt surma. Herakles vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, Zeusi poeg. oli maailma tugevaim inimene. Hera saatis Heraklesele hulluse, mille tulemusena too tappis oma lapsed ja ka abikaasa. Tappis nermea lõvi, lerna hüdra. Theseus vanakreeka mütoloogias Ateena kuninga Aigeuse poeg. tuntuim vägitegu = maa vabastamine andamist, mida iga 9a järel pidi saatma kuningas Minosele. Iga üheksa aasta järel saadeti Minosele seitse neidu ja seitse noormeest, kelle ta söötis oma abikaasa ebatavalisele koletisest järglasele Minotaurosele. Kadmos vanakreeka mütoloogias Liibanoni prints, Teeba asutaja, andis välja õiglasi seadusi ja elas rahus, ilma sõdade ja maavallutusteta. õpetas rahva kunsti hindama, andis oma rahvale Kadmose tähestiku.
Lõpuks jõudis Kiievi alla, oma väge linlastele ei näidanud. Maskeeris ustavad sõdurid kaupmeesteks, nod meelitasid valitsejad välja ja näitas Rjutiku soo jätkajat Igorit ning lasi esimesed tappa. Oleg ja Igor Kiievit valitsema. Vana-Vene riigi alguseks loetakse 882 Kiievi vallutamist. Millega vürst tegeles? Kaubanduse ja sõdimisega. Kõik Vana_Vene vürstid tegelesid. Vana-Vene vürsti üheks tegevusalaks maksude kogumine, igal sügisel peatus tähtsamates keskustes ja andamist küsis. Ja pidutseda seal. Kui aprilli kuu käes, pandi andamid laevale ja mindi Bütsantsi kauplema. Ja suvi läbi pidutseti. Siis jälle makse koguma ja keskustes sööma/pidutsema. Kassaarid olevat Vene ajaloolaste järgi eriline kihk Venemaad rünnata olnud. Kassaarid tulid Karjala ja Assoovi vahelisele alale 7. sajandil. Kusagilt idast tulid. Kassaarid jäid paikseks ja 8. sajandil tuli kassaaride territooriumile üpriski palju juute. Juudid tulid üle
Prokrustes kutsus mööduvad teekäijad enda juurde, kostitas neid ja seejärel käskis neil puhata oma voodis. Kui säng oli külalisele lühike, siis raius Prokrustes tal jalad otsast; kui see oli pikk, siis venitas ta külalist. Seda voodit nimetatigi "Prokrustese sängiks". Theseus tappis Prokrustese, langetades ta tema oma voodisse, mis osutus talle liiga lühikeseks. Theseuse peamine vägitegu oli oma maa vabastamine raskest ja hirmsast andamist, mis tuli saata Kreeta kuningale Minosele. Iga üheksa aasta järel saadeti Minosele seitse neidu ja seitse noormeest, kelle ta andis süüa Minotaurosele. See oli inimkeha ja härja peaga koletis, kes elas labürindis. Selle vägitöö raskus ei seisnud mitte niivõrd selles, et surmata hirmus koletis, kuivõrd selles, et pärast labürindist välja pääseda. Kuid Minose tütar Ariadne armus Theseusesse ja andis talle niidikera
annaabi.ee 
