Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Püha söömaaeg" (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Arutlus
Leonardo da Vinci (1452-1519) oli kõrgrenessansi esimene suurmeister , ta oli pärit Itaaliast . Leonardo on pärandanud meile rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduste ja tehnika vallast. Hindab enda loodud visuaalse kujundi veenvust ja jõudu. Tegeles maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuriga.
Leonardo da Vinci „Püha õhtusöömaaeg“ on maalitud Fresko Milanos Santa Maria delle Grazie kloostri refektooriumis. Maal valmis aastatel 1495-1498.
Tema kunst on üldistav ja suurejooneline. Loomulikuna tundub detailide, figuuride asendi, perspektiivi, valgusvarjude kasutamine. Teosele on iseloomulik: suurejooneline ja terviklikult harmooniline kompositsioon ja range sümmeetria. Kunsti loomisel toetub kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. Maalitud õlivärvidega. Arvestab õhuperspektiivi ja kasutab õrn heletumedust, mis loob kauni tervikkujundi ja unistusliku meeleolu. Meeleolu on rahulik, maalitud heledates toonides.
See maal kujutab Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri koosviibimist, kus Kristus teatab, et nende hulgas on äraandja. Iga jünger reageerib õpetaja vapustavale teatele oma temperamendi ja iseloomu kohaselt. Pildil on jaotatud jüngrid nelja kolmeliikmelisse gruppi, mis on omavahel seotud tegelaste liikumisega. . Sügav arusaamine inimeste käitumisest ja reageeringutest. Jüngrite nägudel on edasi antud terve inimtunnete imestusest kuni sügava jahmatuseni. Jüngrite kirglikkusele vastandab Kristuse rahuliku kuju, kes ei vaata ühelegi jüngrile süüdistavalt otsa. Jeesuse mõtteid võib mõistatada langetatud silmalaugude kui ka käteasendi järgi. Käteasendi järgi võibki järeldada sügavamat sümboolset sõnumit ja varjatud mõtte liikumist. Juudast saab Kristuse reetja.
Maalil on omapärane saatus. Värvide ebaõnnestunud koostise tõttu hakkas maal murenema. II maailmasõna ajal sai refektoorium pommitabamuse. Imekombel maal siiski säilis.
Tintoretto (1518-1594) oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik . Ta on saanud mõjutusi Parmigianino ja Michelangelo loomingust. Veneetsia kunstnik maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. Ta püüdles naturalismi poole, taotles oma maalides dramaatilisust ja dünaamikat. Tintoretto asetab raskuspunkti pildi serval, mis püüaks justkui vaataja pilku sundida viltu pildi sisse vaatama.
“Püha õhtusöömaaeg” valmis aastal 1560 . Maal asub San Giorgio Maggiore kirikus väikesel eraldi seisval saarel.
Tintoretto maalis linna kaitsepühaku Markuse legendi, kuid ka piiblistseene, samuti portreid. Võrreldes Leonardo teosega mõjub maal rahutult. Ebatavaline oli tol ajal maali ülesehitus. Siin võis näha maneristidele omaseid võtteid: järske rakursse, diagonaale, sügava perspektiiviga ruume . Olid omased äikese-eelsed maastikud hämmingus inimestega, dramaatiliselt mõjuv värvikasutus, valguse terav metalne läige. Teos on maalitud tumedates toonides. Laud on suunatud diagonaalselt pildi sisse. Perspektiiv on liialdatud. Kristus asub pildi keskel, kuid ruumi sügavuses ja esiplaanil on teenijad. Teos on rahutu, ebasümmeetriline. Kasutab heletumeduse kontraste ja teatraalseid valgusefekte. Maalid on gigantsed. Maali meeleolu on rõõmus, on näha, et omavahel suheldakse, ei olla tagasihoidlikud, nauditakse teineteise seltskonda ja pakutavat jooki . Pidutsetakse suurema hulga rahvaga, maalil on märgata ka naisi.
20.10.2009
Mailis Zirk
11.klass
Püha söömaaeg #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor metalqueen Õppematerjali autor
Leonardo da Vinci ja Tintoretto "Püha söömaaeg" võrdlus.

Sarnased õppematerjalid

Leonardo da Vince
9
odt

Leonardo da Vince

Kuressaare Gümnaasium Leonardo Da Vince Referaat Koostaja: Sanna Sadam 11.B klass Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2010 Sissejuhatus Kõrgrenessansis hakkas tõusma kunstniku isiku tähtsus. Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstnike erinemist tavalistest inimestest. 16. sajandil hakati toonitama erinevust loomise ja lihtsalt millegi tegemise vahel. Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. Mõnel juhul võis eelkirjeldatud mõtteviis õigustada igasuguste loovate ideede tähtsamaks pidamist nende teostamisest. Kõrgrenessansi esimene

Kunstiajalugu
kunstikultuuri ajalugu 11 klass
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Täpsete kontuuride asemel pehme üleminek, tähelepanu õhu ja valguse kujutamisel. Itaalia skulptuur Lorenzo Ghiberti (1378-1455) Võitis konkursi Firenze toomkiriku ristimiskabeli uste kaunistamiseks 1401. aasta. Valmistas 28 kullatud pronksist reljeefi (vanal uksepaaril). Temaatika: Vana ja Uue testamendi sündmused. Reljeefe ümbritseb gootipärane neliksiiru meenutav ehisraam. Hiljem veel 10 reljeefi: nn Paradiisiväravad. Donatello (1386-1466)1417. elusuuruses Püha Jüri. Paigutati nišši, kuigi oli esimene eraldiseisev skulptuur pärast antiiki, vabafiguur. Kasutas kontraposti ehk nõjajalga. Valmistatud marmorist. 1430. valmis pronksist “Taavet”, mis tähistab firenzelaste võitu Milano üle. Esimene vabaltseisev aktifiguur pärast antiiki. Gattamelata ratsakuju Padovas – palgasõdurite pealikule, esimene ratsamonument pärast antiiki. Andrea del Verrocchio (1435-1488)15. saj. II poole tähtsaim skulptor. “Taavet” – pronks

Kultuuriajalugu
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam

Kunstiajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun