Teine Ristisõda Põhjused: Põhjuseks oli see, et Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Tegemist oli esimese ristisõdijate riigiga, mis langes. Sündmustik: Kahe kuninga armeed liikusid eraldi läbi Euroopa. Siis ületasid ristisõdijate väed Bütsantsi territooriumi ja liikusid Anatooliasse. Mõlemad ristisõdijate väed said lüüa Seldzuki türklaste poolt. Louis ja Conrad jõudsid oma vägede jäänukiga aga siiski Jeruusalemmani ning ründasid 1148, päris halvas olekus Damaskust. 1187. Aastal vallutasid moslemid Jeruusalemma, see oli omakorda kolmanda ristisõja põhjuseks, mis toimus 12. Sajandi lõpupoolel. Vahemere teises otsas, Portugalis, kus üks ristisõdijate vägi, mis oli laevaga teel Pühale Maale, tegi peatuse ning aitas vallutada Lissaboni 1147. aastal
Teise ristisõja kuulutas välja paavst Eugenius III, tegemist oli ka esimese ristisõjaga, mida juhtisid Euroopa kuningad- Prantsusmaa kuningas Louis VII ja Saksamaa kuningas Conrad III. Abi saadi ka paljudelt teistelt tähtsatelt Euroopa aadlikelt. Kahe kuninga armeed liikusid eraldi läbi Euroopa, mingil põhjusel peeti neid kinni Bütsantsi keisri Manuel I Commenuse poolt. Siis ületasid ristisõdijate väed Bütsantsi territooriumi ja liikusid Anatooliasse. Mõlemad ristisõdijate väed said lüüa Seldzuki türklaste poolt. Louis ja Conrad jõudsid oma vägede jäänukiga aga siiski Jeruusalemmani ning ründasid 1148, üsna lootusetus olukorras Damaskust. Teine ristisõda oli täielik läbikukkumine ristisõdijatele ja suur võit moslemite jaoks. Selle tulemusel tõusis ka moslemite julgus ristisõdijate ees, mis omakorda viis 1187. aasta Jeruusalemma vallutamiseni, mis omakorda põhjustas Kolmanda Ristisõja 12. sajandi lõpupoolel.
Teise ristisõja kuulutas välja paavst Eugenius III, tegemist oli ka esimese ristisõjaga, mida juhtisid Euroopa kuningad- Prantsusmaa kuningas Louis VII ja Saksamaa kuningas Conrad III. Abi saadi ka paljudelt teistelt tähtsatelt Euroopa aadlikelt. Kahe kuninga armeed liikusid eraldi läbi Euroopa, mingil põhjusel peeti neid kinni Bütsantsi keisri Manuel I Commenuse poolt. Siis ületasid ristisõdijate väed Bütsantsi territooriumi ja liikusid Anatooliasse. Mõlemad ristisõdijate väed said lüüa Seldzuki türklaste poolt. Louis ja Conrad jõudsid oma vägede jäänukiga aga siiski Jeruusalemmani ning ründasid seda üsna lootusetus olukorras aastal 1148. Teine ristisõda oli täielik läbikukkumine ristisõdijatele ja suur võit moslemite jaoks. Selle tulemusel tõusis ka moslemite julgus ristisõdijate ees, mis omakorda viis 1187. aasta Jeruusalemma vallutamiseni, mis omakorda põhjustas Kolmanda Ristisõja 12. sajandi lõpupoolel.
Taimestik on säilinud eelkõige Egeuse mere rannikul. Mujal on põllumaad ja lõhnavate rohttaimede rikkad põõsastikud. Peale nende kasvavad veel männid, küpressid ja tammed. Türgis on tüüpilised kodustatud loomad kaamelid, angoora kitsed ja pühvlid. Metsloomadest kohtab seal hunte, metssigu, hüääne, saakaleid, rebaseid, hirvi ja karusid. Ankara vana nimi oli Angora. 90 % Türgi rahvastikust on türklased, kelle esivanemad on türgi hõimud. Need rändasid Anatooliasse 11. sajandil Kesk-Aasiast. Armeenlaste kallal toime pandud tapatalgute ja kreeklaste väljasaatmise tagajärjel kaotas Türgi peaaegu kogu oma ristiusulise rahvastiku. 99 % türklastest on islamiusulised. Idas elavad kurdid ja lõunas paikneb araabia rahvastikuga sugukondi. Istanbulis ja teistes linnades on säilinud väikesi juutide, kreeklaste ja armeenlaste rühmi. 20. sajandi jooksul on Türgi rahvastik kiiresti kasvanud. Seitse kümnendikku kogu Türgi rahvastikust elab linnas. Riik.
Salmanassar V (726 722) ründas Iisraeli, kuid suri (tõenäoliselt tapeti) Samaaria piiramisel. Sargon II (721 705) vallutas 721 Samaaria ja likvideeris Iisraeli riig ning surus seejärel maha ülestõusu Süürias. 714 purustas Urartu väe ja vallutas osa selle aladest. Valitsusaja lõpul suutis taasliita vahepeal lahku löönud Babüloonia. Rajas uue residentsi Dur Sarrukin (Sargoni kants tänapäeva Khorsabad). Sargoni valitsusaja lõpul tungisid kimmerlased üle Kaukaasia Anatooliasse. Sargon langes sõjakäigul kimmerlaste vastu. Sanherib (704 681) rajas uue residentsina Niinive kuningalossi. Ründas Juudat, mille kuningas Hiskija oli Egiptuse toel mässu tõstnud; Jeruusalemma piiramine 701 ebaõnnestus, kuid Juuda tunnistas taas Assüüria ülemvõimu. Babüloonia lõi Elami toel lahku. Aastal 689 surus Sanherib vastuhaku maha ja hävitas Babyloni. Sanherib mõrvati lähikondlaste poolt.
imperaator Bilge Khani auks. Peale monumendi põhjalikku uurimist jõuti järeldusele, et kiri tahvlitel on vana türgi keel, täpsemalt öeldes Orkhoni kiri. Türklaste rändamisega Varakeskajal (6.-11. saj) levis ka nende keel üle Kesk-Aasia, kattes tohutu geograafilise ala Siberist Euroopasse ning Vahemere äärde. Seljukid, türklaste esirahvas, tõid oma keele, Oghuzi türgi keele, mis on otseselt tänapäevase türgi keele eellane, Anatooliasse 11.sajandil. Samal ajal avaldas türgi keelte spetsialist Kaþgarlý Mahmud esimese laialdase türgi keele sõnastiku, mis sisaldas omakorda veel kaarti keele leviku kohta maal. Peale Türgi Vabariigi loomist ning kirjareformi loodi 1932. aastal Türgi Keele Ühendus. Üks keelereformi põhieesmärke oli vahetada araabia ning pärsia keelest laenatud sõnad uute, türgikeelsetega. Ühendusel õnnestus see väga hästi ning eemaldati mitusada võõrast sõna oma rahvuslikust keelest.
Türgi kultuuriliugu Oguusid, seldžukid – türklaste esiisad Hetiidid Hatid – hetiitide eellased Anatoolias (2600 – 1900 ekr). Mesopotaamia, Assüüria ürikud nim hetiite hattideks. Hetiidid tulid Anatooliasse u 1900 ekr Kaukaasiast. 1900 – 1700 ekr hetiidid ja hatid elasid kõrvuti. 2 kuningriiki: Nn „Vana kuningriik“ 1660 – 1620 ema Suur kuningriik 1460 – 1190 ema – tugevnenud keskvõimuga Pealinn Hattuša (tänapäeva Ankara lähedal) Hetiidid võitlesid oma hiilgeajal mõjuvõimu pärast egiptlastega. 13 saj sõdisid Süürias Ramses Iiga (võitu ei saavutanud kumbki), pärast lahingut leping igavese rahu ja sõpruse kohta
Rahulepingud: 1. Hannover (1719) ja Preisimaa (1720) saavad endale lõviosa Rootsi Saksa maavaldustest. 2. 1720 rahulepingud Taani ja Poolaga piirid ei muutu! 3. Uusikaupunki rahuleping Venemaaga (1721), Rootsi kaotab venemaale PUUDUV OSA !!! Osmanite impeeriumi areng - Moslemitest türklased tungisid väike-aasiasse, kus nad hakkasid vallutama bütsantsi alasid (13.saj.) I Suur Ekspansioon (14.saj.) - 1301rajati osmantite riik (püsib kuni 1922) - 14.saj. türklaste ekspansioon anatooliasse ja balkanile (kosovo lahing 1380) II Ekspansioon (15saj, II poolel) - 1453 Konstantinoopoli vallutamine, millest sai Istanbul ja osmantite riigi pealinn, (Ida-Rooma likvideeritakse) - 15saj. II poolel jätkuvad vallutused Balkanil: mh. Serbia , Kreeka , Albaania: Türgi kristlatel usuvabadus. III Ekspansioon (16.saj. I poolel) : Tippajastu - Võidukas Sultan Suleiman II Suur 1520-66 - Vallutatakse mh. Süüria,Araabia,Egiptus,Rhodos,Pärsia,Bagdad,Laevastik vahemerel.
Pa-d kujutati sageli linnuga. Tema võis hauakambrist lahkuda, selleks tehti sinna ka petu-uks hauakambrisse. Tema võis ka elavaid väisata. Üldiselt oli surm läänes. Seetõttu ka hauakambrid läänekaldal,kuid oli ka ernadeid. Lisaks on surnu ka allmaailmas. Ja samuti ka hauakambris. Pmst oli kolmes kohas korraga surnu. 12.03.2014 Egeuse tsivilisastsioon Kreeta-mükeene periood pronksiaeg.3 tsivilisatsiooni piirkond mis tõuseb esile mesop ja egiptuse kõrval. Mesos jõudis see ka Anatooliasse. 7 at on alanud põlluharimine nii kreeta saarel kui mandri kreekas. Seega on tõenäoline et mingil moel oli ka immigratsiooni , sisserännet, kreeta saarel sai oma alguse püsiasustumine, tänu põlluhrimisele . 3 at tuhandel olulised asulad Trooja. 3 at tuhandel nii Väike-aasia läänerannikul kui ka mandri kreekal, peaaegu riiklikule tasemele jõudnud ühiskond, suured asulaad ja pealiku residentsid. Pitserid. Kogu sellel ala v.ä kreeta saar
annaabi.ee 
