· Andmete saamise aeglus püsimälust. · Kinnitavat tõestusmaterjali eelistatakse infole, mis ei kinnita ideesid. Ignoreeritakse ebareeglipärasusi ja vasturääkivaid infoallikaid; · Edukaid lahendusi seletatakse enda tõhusa tööga ja vaevalist lahenduskäiku halva õnnega ja probleemi raskusega, jne. 7.) · Teadmistevajaku otsing. · Strateegia hüpoteeside (oletuste) väljatöötamine. · Strateegia eksperimentaalsest kontrollist. 8.)Ei pea, ta peaks olema väljaspool süsteemi. 9.)Analoogiameetod 10.) · Aatomituuma ehitus põhines analoogial päikesesüsteemiga Eesti Haigekassa = teiste riikide haigekassa · Londoni Teadusmuuseumis võrreldi mõistust kolme analoogiaga: puu (tree), tiib (wing) ja World Wide Web. · Alanduslehtri raadiuse arvutamisel, kus eeldatakse geoloogiliselt sarnaste tingimuste olemasolu. · Keemiatööstuses katsetusel olevad ravimid hiirtele, kuna need mõjuvad inimestele analoogiliselt.
Keskaeg: tekstianalüüs lähtus kristlusest, uuriti kristluse-eelsete teoste ja VT kristlikku mõõdet. Uutele žanritele (nt rüütlikirjandus) esialgu kriitilist tähelepanu ei pööratud. Renssanss: rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, piibliallegooriad jäeti kõrvale. Klassitsism, individualism ja rahvuslus tõrjusid kirjandusliku asketismi kõrvale. Klassitsism: selgus, lihtsus, reeglipärane vormitäius. Võeti kasutusele analoogiameetod, uuriti allikaid. Poeedi loovus allutati võimele ette antud reegleid järgida. Muutus arusaam tõlgendusest: - ENNE: korrastatud reeglite süsteem - NÜÜD: mõistmise analüüs, kuidas saadakse tekstist aru. Romantism: fookus poeedil ja lugejal, huvi kultuuripärandi ja ajastu vastu, reeglite täpne järgimine vähe oluline. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab teose olemasolu.
tekste allegooriliselt ja tõi välja erinevaid tähendustasandeid. Keskaeg: tekstianalüüs lähtus kristlusest, uuriti kristluse-eelsete teoste mõõdet. Uutele žanritele (nt rüütlikirjandus) esialgu kriitilist tähelepanu ei pööratud. Renssanss: rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, piibliallegooriad jäeti kõrvale. Klassitsism, individualism ja rahvuslus tõrjusid kirjandusliku asketismi kõrvale. Klassitsism: selgus, lihtsus, reeglipärane vormitäius. Võeti kasutusele analoogiameetod, uuriti allikaid. Poeedi loovus allutati võimele ette antud reegleid järgida. Muutus arusaam tõlgendusest: - ENNE: korrastatud reeglite süsteem- NÜÜD: mõistmise analüüs, kuidas saadakse tekstist aru. Romantism: fookus poeedil ja lugejal, huvi kultuuripärandi ja ajastu vastu, reeglite täpne järgimine vähe oluline. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab teose olemasolu.
Keskaeg: tekstianalüüs lähtus kristlusest, uuriti kristluse-eelsete teoste ja VT kristlikku mõõdet. Uutele zanritele (nt rüütlikirjandus) esialgu kriitilist tähelepanu ei pööratud. Renssanss: rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, piibliallegooriad jäeti kõrvale. Klassitsism, individualism ja rahvuslus tõrjusid kirjandusliku asketismi kõrvale. Klassitsism: selgus, lihtsus, reeglipärane vormitäius. Võeti kasutusele analoogiameetod, uuriti allikaid. Poeedi loovus allutati võimele ette antud reegleid järgida. Muutus arusaam tõlgendusest: - ENNE: korrastatud reeglite süsteem - NÜÜD: mõistmise analüüs, kuidas saadakse tekstist aru. Romantism: fookus poeedil ja lugejal, huvi kultuuripärandi ja ajastu vastu, reeglite täpne järgimine vähe oluline. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab teose olemasolu. Kirjandusloo mõiste
(1498), tõlge itaalia keelde (1549) Rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, Lodovico Castelvetro, Aristotelese "Poeetika" kommentaarid (1570), fookus draamateose korrastatud struktuuril Antiigi jäljendamine > Piibliallegooriate kõrvalejätmine, (sureliku) autori kui ilu looja taotluste tunnistamine Klassitsism: Inimmõistuse jõud, tagasipöördumine looduse juurde. Selgus, lihtsus, tasakaal, reeglipärane vormitäius. Analoogiameetod, allikauurimise õitseng. Poeedi loova geeniuse allutamine nn. heale käsitööoskusele, st. võimele täpselt etteantud reegleid järgida. Muutunud arusaam tõlgendusest: SENI > korrastatud reeglite süsteem NÜÜD > mõistmise analüüs, kuidas toimub tekstist arusaamine. Maailm on mõistusega seletatav, nii toimib ka tekstist arusaamine Romantism: 18. saj: romaanizanri esilekerkimine, kodanluse zanr, aristokraatiale omane reeglite täpne järgimine vähe oluline.
(1498), tõlge itaalia keelde (1549) Rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, Lodovico Castelvetro, Aristotelese “Poeetika” kommentaarid (1570), fookus draamateose korrastatud struktuuril Antiigi jäljendamine > Piibliallegooriate kõrvalejätmine, (sureliku) autori kui ilu looja taotluste tunnistamine Klassitsism: Inimmõistuse jõud, tagasipöördumine looduse juurde. Selgus, lihtsus, tasakaal, reeglipärane vormitäius. Analoogiameetod, allikauurimise õitseng. Poeedi loova geeniuse allutamine nn. heale käsitööoskusele, st. võimele täpselt etteantud reegleid järgida. Muutunud arusaam tõlgendusest: SENI > korrastatud reeglite süsteem NÜÜD > mõistmise analüüs, kuidas toimub tekstist arusaamine. Maailm on mõistusega seletatav, nii toimib ka tekstist arusaamine Romantism: 18. saj: romaanižanri esilekerkimine, kodanluse žanr, aristokraatiale omane reeglite täpne järgimine vähe oluline.
Probleemi lahendamise strateegia koosneb kolmest järgust: teadmistevajaku otsingust, strateegia hüpoteeside (oletuste) väljatöötamisest, strateegia eksperimentaalsest kontrollist (vt Kristjuhan, 1994a). Kõige suuremat tähelepanu tuleb pöörata esimesele etapile. Teadmistevajaku otsingul tuleb uurida mõisteid, vastuolusid faktide, hüpoteeside ja teooriate vahel, probleemi lahendamise võimalikke struktuure, lahendamiseks kasutatavaid meetodeid. Nende uuringute puhul on efektiivsed analoogiameetod, morfoloogiline analüüs, süsteemianalüüs jt meetodid, mis võimaldavad leida rohkem variante ning seega efektiivsemalt otsida parimat strateegiat. Eriti efektiivne on analoogia kasutamine. Selleks tuleb otsida analoogia baasalasid kaugemal seisvates teadusharudes. 23. Makroergonoomika Hoopis vähem kui vajalik on seni pööratud tähelepanu makroergonoomikale, mis pakub mitmeid uusi võimalusi inimtegevuse optimeerimiseks (Zink, 1999; Axelsson, Forsberg, 1998; Hendrick,