1. ANALOOGMODULATSIOONID 1.1 AMPLITUUDMODULATSIOON Selle näite puhul moduleeritakse kandvat kõrgsageduslikku signaali helisagedusliku või infosignaaliga. Kõrgsagedusliku kandva signaali amplituud hakkab muutuma moduleeriva infosignaali amplituudi järgi. Amplituudmodulatsiooni käigus saadakse modulaatori väljundisse kaks külgriba, mis kahekordistab ribalaiust. Modulatsiooni iseloomustamiseks kasutatakse modulatsiooni tegurit. Modulatsiooni tegur näitab kandevlaine amplituudi muutumise ulatust protsentides. Sümmeetrilise moduleerimise puhul Y=Z. Sümmeetrilise moduleerimise korral on vastvõtja väljundpinge võrdeline modulatsiooni teguriga. 1.2 SAGEDUSMODULATSIOON FM (frequency modulation) on kandevõnkumise sageduse muutmine vastavalt
Raadiolainete levikut kindlustav kõrge sagedus on tuntud kui kandesagedus. Sellist protseduuri, kus lisatakse kandesagedusvõnkumistele madalsagedusvõnkumistes sisalduv info nimetatakse moduleerimiseks. Raadiolainete jõudmisel vastuvõtjani eraldatakse moduleeritud kõrgsagedusvõnkumistest madalsageduslik komponent ja sellega taastatakse moduleeriv signaal, sellist protsessi nimetatakse detekteerimiseks. Amplituudmodulatsiooni korral esitatakse madalsagedusliku signaali hälbe muutused kandesagedussignaali amplituudi vastavate muutustena. Sagedusmodulatsiooni korral kaasneb madalsagedusliku signaali hälbe suurenemisega kandesagedussignaali sageduse kasv. Moduleerimisviisid
teisele sagedusele. Tuntud on mitu AM-i alaliiki: kandjaga AM, kandjata AM ja ühe külgriba AM. Moduleerimine võimaldab edastada signaali m(t) kanalis, mille sagedusomadused on piiratud, ning aitab vähendada edastatava signaali m(t)kuju või mõne tema olulise parameetri moonutusi edastusel. Eelkõige kasutatakse modulatsiooni selleks, et võimaldada mitme signaali samaaegset edastamist ühes kanalis.[1] Ühe külgriba modulatsioon on amplituudmodulatsiooni liik, mis võimaldab kasutada saatja võimsust ja ribalaiust tõhusamalt võrreldes kahe külgriba modulatsiooniga. Amplituudmodulatsiooni käigus saadakse modulaatori väljundisse kaks külgriba, mis kahekordistab ribalaiust. Seetõttu kasutatakse ühe külgriba modulatsiooni ribalaiuse vähendamiseks, kuid sellise modulaatori skeem ja häälestamine on keerukam. Praktikas kasutatakse kahe külgriba modulatsiooni vähe just suurema ribalaiuse ja vajamineva võimsuse tõttu
U välj [mV] U sis [V] 100 3,4 200 5,6 300 8,4 400 10,6 500 12,2 600 13,8 700 14,2 800 14,4 900 14,6 1000 14,6 4. Kontrollisime saadud tulemust lineaarselt kasvava amplituudiga siinussignaali abil. Selleks seadsime generaatori väljundpinge amplituudiks 1Vpp ja sageduseks 1 kHz. Seejärel lülitasime sisse amplituudmodulatsiooni. Moduleerivaks signaaliks valisime lineaarselt kasvava signaali sageduseks 1Hz. Raadiotrakti läbinud signaali kuju järgi on võimalik leida süsteemi amplituudkarakteristikut. Salvestatud ekraanipildi moodul annab meile süsteemi amplituudikarakteristiku. Esitasime saadud graafiku aruandes. 5. Pidime eelmise punkti mõõtetulemuste põhjal määrama amplituudkarakteristiku lineaarse tõusu keskpunkti.
Tekib ka näiline kujutis samale kohale, kus ese hologrammi salvestamisel viibis. Keerulisemaid esemeid võib vaadelda koosnevat punktesemetest. Seega on nende valgusväli punktallikate valgusväljade summa ning lihtsustatult võib keerulisemate esemete hologramme vaadelda kui punktesemete hologrammide superpositsiooni. Klassifikatsioon Hologramme klassifitseeritakse kolme omaduse põhjal: Eristatakse amplituud- ja faasmodulatsiooni. Amplituudmodulatsiooni puhul omandab salvestav materjal läbilaskvuse, mis on võrdeline peale langeva valguse intensiivsusega. Faasmodulatsioon saadakse muutes materjali paksust või murdumisnäitajat proportsionaalselt holograafilise interferentsmustri intensiivsusega. Salvestusmaterjali mõõtmete põhjal eristatakse paksu (ruumilist) ja õhukest hologrammi. Vastvalt liigitusele on salvestuskeskkonna paksus kas suurem või palju väiksem kui
· minimaalne tegevuskaugus · kauguse lahutusvõime · kiiruse lahutusvõime · asimuudi lahutusvõime · kauguse ja kiiruse lahutusvõime muutus, kui täisnurkses raadioimpulsis kasutatakse lineaarset sagedusmodulatsiooni deviatsiooniga f = 12 MHz. Ülesanne nr. 4. Raadiosignaalile sagedusega 60 MHz mõjub harmooniline müra sagedusel 68 MHz.. Kui signaali ja müra suhe on 3 dB, leida · signaali ja häire segu kuju; · parasiitse amplituudmodulatsiooni koefitsient; · parasiitsagedusmodulatsiooni deviatsioon ja spektri ribalaius. Ülesanne nr. 1 0.1 Efektiivne hajumispindala : Metallplaadi pindala: S = a * b = 0.13 * 0.15 = 0.0195m 2 Lainepikkuse leidmine: c 300000000 = = = 0.04412m f 6800000000
4)elektromagnetlainete ristlainelisus 5)elektromagnetlainete interferents. Raadioside. Kõne ja muusika edasikandmine raadio teel sai võimalikuks pärast kandesagedusgeneraatori leiutamist 1913.aastal (j4). Raadiosaatja mikrofoniringis tekib helisagedusega muutuv vool. Seda voolu pole mõtet saatjaantenni juhtida, sest laengute nii madala sagedusega võnkumise korral antenn praktiliselt elektromagnetlaineid ei kiirga. Kandesagedusgeneraatoris tekib kõrgsagedusvool. Amplituudmodulatsiooni korral liidetakse modulaatoris mikrofoniringis tekkinud helisagedusvõnkumised kandesagedusgeneraatoris saadud kõrgsagedusvõnkumistega. Moduleeritud kõrgsagedusvool võimendatakse ja juhitakse antenni, mis kiirgab elektromagnetlaineid. (j5) Elektromagnetlained jõuavad vastuvõtja antenni ja tekitavad selles kõrgsagedusvoolud. Võnkering erakdab neist ühe sagedusega voolu. Seda moduleeritud kõrgsagedusvoolu võimendatakse. Detektoris eraldatakse kõrgsagesudvoolust madalsagedusvool,
mosaiigistumine (väikeste plokkide moodustamine), äärismoonutused (must-valged või värvilised kontuurid), kiirelt liikuvate objektide ähmastumine ja muud. Täielik televisioonisignaal sisaldab muidugi ka heli-ja juhtimisinfot.Sellise komplekse bitivooga multiplekssignaaliga moduleeritakse (mõjutatakse) raadiosageduslikku kandesgedusvõnkumist, kusjuures rakendatakse modulatsioonisüsteeme: · Kaabeltelevisiooni võrgus kvadratuurset amplituudmodulatsiooni QAM, · Sateliittelevisioonis faasmanipulatsiooni QPSK või 8PSK(vastavalt MPEG-2 või MPEG-4 tihendusvormingu korral), · Maapealse televisiooni antennivõrgus ortogonaalset sagedusjaotusega modulatsiooni COFDM. Viimane neist on kõige häirekindlam. Ülekantav bitivoog jaotatakse paljude üksteise kõrval asuvate kandevõnkumiste vahel (8K-süsteemis on kasutusel 6817 kandesagedust sammuga 1,116 kHz) . Suure arvu kandesageduste kasutamise mõte
Cm diapasooni vibraator 1 on asetatud toru 2 abil reflektori 3 fookusesse, peegli pinnale langevad kiired kiirguvad paralleelselt ühes faasis. Peegeldusketas 4 suunab kiirguse reflektori pinnale. Liini otsas on sobituslüli 5 (veerandlaine "pott")Suurim võimendus kui F/D =0.4-0.6 cm laineala reflektori ava D ulatub mõnekümne lainepikkuseseni, mis tagab väga terava suunitluse. D=30juures suunitluse diagrammi laius on 2 3 kraadi 36. Selgitada amplituudmodulatsiooni olemust. Amplituudmodulatsioon (AM): signaali s(t) amplituud A sõltub moduleerivast signaalist. 150 kHz 30 MHz. Moduleeriva sagedusega muudetakse kandevsignaali amplituudi. Kitsas sagedusriba, lihtne teostada. Puudused: suur sign. Võimsuse kõikumine modulatsiooni käigus, on häiretundlikud kuna tööstuslikud ja automaatsed raadiolained tekitavad parasiitset amplituatsiooni. Info ülekande kasutegur on madal kuna külgribades on vähe signaali võimsust. 37
allub samale valemile, nagu valguse: Kus on lainepikkus meetrites, v on valguse kiirus meediumis ja f on sagedus hertsides. [8] Informatsioon, nagu näiteks heli, edastatakse süstemaatilise raadiolaine omaduse moduleerimise (näiteks amplituudi joonis 3) abil. [1] Joonis 3 AM (amplituudmodulatsioon) saatja-vastuvõtja põhimõttediagramm Raadiosaatjas luuakse generaatori (enamasti kvartsostsillaator) abil kandjalaine, mida moduleeritakse soovitud informatsiooniga. Amplituudmodulatsiooni (AM) puhul moduleeritakse signaali amplituudi (nähtav joonisel 3 kus signaal ,,a" määrab signaal ,,b" amplituudi muudu). Enamus saatjaid jäi pikk- ja kesklaine alasse. Seda sorti saatjate ning vastuvõtjate plussiks on üsna lihtne konstruktsioon, kuid miinuseks madal signaali kvaliteet ja ribalaius [9], seetõttu on tänapäeval populaarseim FM ehk sagedusmodulatsioon, kus moduleeritakse kandjalaine sagedust. Enamus saatjaid on lühilaine ja ultralühilaine alas.[10]
Binaarse Modulatsioonimeetod, kus faasimodulatsiooni kasutatakse korraga kaht 90-kraadise faasinihkega korral edastatakse iga sümboliga üks bitt. ehk omavahel Kvadratuurfaasimodulatsiooni kvadratuuris olevat kandevlainet ja kummalegi korral võib kandevalaine faasil olla 4 erinevat rakendatakse väärtust sammuga 90o (siit ka nimetus amplituudmodulatsiooni. Analoogtehnikas "kvadratuurfaasimodulatsioon"), kasutatakse kvadratuuramplituudmodulatsiooni mis võimaldab iga sümboliga edastada 2 bitti. PAL ja NTSC varvitelevisiooni ulekandel, kus Kasutatakse ka 8 faasiga faasimodulatsiooni varvisignaal kodeeritakse kaheks 8PSK, mis võimaldab iga analoogsignaaliks I ja Q ("inphase" sümboliga edastada 3 bitti. 4 või enama arvu
·Teise loenduri kood muutub vahemikus . Selles loenduris aga ei või lubada ületäitumist: kui kood saavutab või , toimub
vastavamärgilise impulsi saabumisblokeering. ·Loenduri RL2 kood ( kuni ) reguleerib VMT trakti võimendust. Nimetame siis koodile väärtusega vastavaks võimenduse maksimaalne suurendamine (maksimaalne võimendus), koodile 0 -
võimenduse maksimaalne vähendamine. 1. Et amplituudmodulatsiooni ei tekiks ( et see ei sõltuks sisendpinge amplituudist seega ka koodist R), on vajalik, et koodi muutusele ühe ühiku võrra võimendustegur muutuks ühe ja sama arv korda. Teisiti
see muutus =(Ku+Ku)/Ku=const, kusjuures Ku<
sagedusribas olevat kandesagedust mõjutada digitaalandmetega (nulli ja ühe väärtustega). Lihtsamalt öeldes- modemi ülesandeks on esitada bitijada sellisel kujul, et saaks selle piiratud sagedusribaga helikanalist läbi suruda. Inimkõrv suudab telefonikõnest raginad ja kahinad välja filtreerida, kuid bitid peavad olema kodeeritud nii, et need ilma moonutamata sihtmärgini jõuaksid. Selleks tarvitatakse mitmesuguseid kavalaid modulatsioonimeetodeid. Amplituudmodulatsioon (AM) Amplituudmodulatsiooni korral muudetakse kandesageduse amplituudi vastavuses moduleeriva signaaliga. Nagu näha jooniselt, varieerub sel juhul kandesageduse amplituud nullist kuni maksimumväärtuseni. Sagedusmodulatsioon (FM- Frequence Modulation) Sagedusmodulatsiooni korral mõjutab moduleeriv signaal kandelaine sagedust. Nagu näha jooniselt, kandesageduse nihe madalamale sagedusele vastab nullile ja nihe kõrgemale sagedusele- ühele. Seda modulatsiooni nimetakse ka nihkesagedusega
annaabi.ee 
