Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ampertangid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Ampertangid #1 Ampertangid #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eneleezy Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

3 faasiline mootor

Vahelduvvooluahelais kasutatakse mõõtepiirkonna laiendamiseks I I voolutrafot. Voolutrafo kordaja arvutus: n = I = I , kus max 1N P 2N n ­ voolutrafo kordaja I max - maksimaalselt mõõdetav vool I P - ampermeetri mõõtepiirkond N ­ ampermeetri skaala jaotiste arv Voolutugevuse mõõtmine ampertangidega Ampertangid ­ erikujuline mõõteriist, mille abil saab mõõta voolutugevust juhtmes teda katkestamata. Ampermeeter omab skaalal tähise: A, kA, mA, µA. Skeemi tähiseks A. Voltmeeter ühendatakse rööbiti nende punktidega, mille vahelist pinget soovitakse mõõta. Voltmeetri takistus on väga suur ning enamasti pole vaja arvestada seda nõrka voolu, mis teda tegelikult läbib. Pinget mõõdetakse voltmeetriga, mis kannab skaalal tähiseid: V, kV, mV, µV. 2

Elektrotehnika
thumbnail
8
docx

Elektrotehnika

Sissejuhatus Teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, muundamise, jaotamise ja tarbimise küsimustega, nim elektrotehnikaks Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakendamisest. Tänapäeva elektrotehnika hõlmab elektrienergia tootmise küsimusi, tema jaotamist ja peamiselt muundamist teisteks energia liikideks. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete temperatuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, telefoni- ja raadioside. Rahvamajandusharu, mille ülesandeks on elektrienergia tootmise tagamine, nim energeetikaks. Elektrienergiat on lihtne muundada meh või keem energiaks, soojuseks või valguseks ja suunata kaugel asuvatele tarbijatele Tänapäeva soojus- ja elektrijaama kasutegur on 55-60%. Võrreldes soojuselektrijaamadega on hüdroelektrijaamade kasutegur kõrgem ­ 78-80%. Nende teenindamiseks vajatakse vähem töötajaid, tootmine on lihtsam ning pole kütuse- ja veokulu.

Elektroonika
thumbnail
48
docx

Pingealused tööd

Isikukaitse kiiver koos visiiriga 13 14 Dielektrilised kindad 15 Jalanõud Kaitse riietus 16 Tulekustutus vahend 17 Lisa 3: Sildid, dokumendid ja mõõteriistad Pingealuse tööteatis 18 Hoiatussilt ja alajaame võtmed (S1) 19 20 Voltmeeter ja ampertangid 21 22 Elektripaigaldise käidu ohutusjuhend ja hoiatussilt 23 Faseeringu kontroll sealdis 24

Elektriohutus ja seadusandlus
thumbnail
2
doc

Generaatori kontroll

Iseseisev Töö Juhendajad: Veiko Uibo ja Tanel Plovits Maksimum voolu saamine Esmalt tuleb akut natuke tühjendada, kuna täislaetud aku korral ei anna generaator maksimum voolu. Akut saab tühjendada kui sisse lülitada stabiilsed tarbijad, näiteks klaasisoojendid, tuled jne. Aku tühjendamiseks ei sobi impulssiivsed tarbijad näiteks raadio, kojamehed jne. Mõõtmine Esmalt võtame multimeetri ja amperatngid, mis tuleb kalibreerida. Seejärel ühendame ampertangid ümber generaatori peajuhtme ja loeme multimeetrilt või võimalusel ampertangidelt saadud tulemuse. Pinge leidmiseks ühendame voltmeetri generaatori plussahela poldiga ning miinus klemmi ühendame generaatori kerega. Seejärel tuleb käivitada auto ja lasta pöörded 2500 peale. Maksimaalse voolutugevuse ja pinge fikseerime. Maksimum võimsuse arvutamine Selleks kasutame valemit P(W)= U(V)* I(A), kus P on võimsus, U on pinge ja I on voolutugevus. Lõppsõna

Auto elektriseadmed
thumbnail
27
doc

Kontrollküsimused

KONTROLLKÜSIMUSED 1. Sissejuhatus. 1. Elektrotehnika olemus. Mida nimetatakse elektrotehnikaks? 2. Mida nimetatakse energeetikaks? 3. Mida nimetatakse energiasüsteemiks? 4. Mida nimetatakse elektrisüsteemiks? 5. Milliseid seadmeid nimetatakse elektriseadmeiks? 6. Millised seadmed on valgustusseadmed? Tuua näiteid. 7. Millised seadmed on jõusedmed? Tuua näiteid. 8. Millised seadmed on elektrivõrgud? 9. Millised seadmeid nimetatakse elektritarbijaiks? 10.Kuidas jaotatakse elektriseadmeid pinge järgi? Pingete suurused? 11. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 12. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 2.Füüsikalised põhimõisted (põhikooli füüsikakursusest). 1. Mida nimetatakse mateeriaks? 2. Molekul. Kuidas on molekulid omavahel seotud? 3. Millest oleneb aine temperatuur? 4. Kuidas jaotatakse ained vastavalt nende füüsikalistele omadustele? 5. Aatomi ehitus. 6. Kui kiir

Elektrotehnika
thumbnail
2
docx

Füüsika kordamine: Alalis -ja vahelduvvool

1. Alalisvool-vooluallikas, mis tagab muutumatu pinge, voolutugevus ei muutu. Elektronid sunnitakse ühes suunas ühesuguse kiirusega liikuma U=const, I=const Vahelduvvool-pinge muutub perioodiliselt. Elektronid sunnitakse võnkuma. Mõlema puhul toimub energia ülekanne. Olemas peab olema 1. Elektriväli 2. Vabad laengukandjad 2. I=U/R Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus on võrdeline selle lõigu otste pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. 3. Emj näitab kõrvaljõudude tööd, mis tehakse ühikulise laengu ümberpaigutamiseks. Voltide mõõdetakse 4. Takistus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline voolutugevusega. Takistus sõltub tihedusest, pikkusest, ristlõike pindalast ja temperatuurist. Mõõdetakse oommeetriga. Mida kõrgem temp, seda suurem takistus. Mida suurem on S, seda suurem takistus. Eritakistus . Mõõtühik 5. Juhtide ühendusviisid a. Jadamisi (; ; )

Füüsika
thumbnail
30
ppt

Elektrimõõteriistad v2

Tähiseid mõõteriistade sihverplaatidel Mõõteriistade pilte ­ voltmeeter (AC) Mõõteriistade pilte ­ liikuva magnetiga kilbiampermeetrid Mõõteriistade pilte ­ kilbiampermeetrid Mõõteriistade pilte ­ ampermeeter (AC) Mõõteriistade pilte ­ ampermeeter (DC) Mõõteriistade pilte ­ elektriarvesti Mõõteriistade pilte ­ ampermeeter Ampermeeter laeva akul/ akulaadijal Mõõteriistade pilte ­ digitaalne multimeeter Mõõteriistade pilte ­ ampertangid Mõõteriistade pilte ­ digitaalne multimeeter - ostsilloskoop firma ,,FLUKE" ostsilloskoop

thumbnail
1
doc

Vahelduv-, alalis-, induktsioonivool

Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on üldjuhul ülekantav elektrivool 3 faasiline vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat ­ akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid ­ elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget.Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees rida eeliseid:vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad ­ seal puudub vajadus voolu ülekandeks pöörlevalt rootoriltvahelduvpinge lihtne muundamine trafoga kõrgepingeliseks ja tagasi vähenda

Füüsika



Lisainfo

lühikokkuvõte

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun