VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond Arvutiteenindus Ampertangid Juhendaja : Juhan Altsaar VANA-VÕIDU 2011 Ampertangide tööpõhimõte Ampertangid on mõeldud elektrijuhet läbiva voolutugevuse mõõtmiseks, ilma juhet puutumata või vooluvõrku lahti ühendamast (katkestamata). Selleks, et seda mõõta, peab asetama juhtme (ainult ühe, tavaliselt mitut korraga ei saa mõõta) haarmete vahele ja ampertangide mõõdik näitab ära, kui suur vool seda
Vahelduvvooluahelais kasutatakse mõõtepiirkonna laiendamiseks I I voolutrafot. Voolutrafo kordaja arvutus: n = I = I , kus max 1N P 2N n voolutrafo kordaja I max - maksimaalselt mõõdetav vool I P - ampermeetri mõõtepiirkond N ampermeetri skaala jaotiste arv Voolutugevuse mõõtmine ampertangidega Ampertangid erikujuline mõõteriist, mille abil saab mõõta voolutugevust juhtmes teda katkestamata. Ampermeeter omab skaalal tähise: A, kA, mA, µA. Skeemi tähiseks A. Voltmeeter ühendatakse rööbiti nende punktidega, mille vahelist pinget soovitakse mõõta. Voltmeetri takistus on väga suur ning enamasti pole vaja arvestada seda nõrka voolu, mis teda tegelikult läbib. Pinget mõõdetakse voltmeetriga, mis kannab skaalal tähiseid: V, kV, mV, µV. 2
Tähiseid mõõteriistade sihverplaatidel Mõõteriistade pilte voltmeeter (AC) Mõõteriistade pilte liikuva magnetiga kilbiampermeetrid Mõõteriistade pilte kilbiampermeetrid Mõõteriistade pilte ampermeeter (AC) Mõõteriistade pilte ampermeeter (DC) Mõõteriistade pilte elektriarvesti Mõõteriistade pilte ampermeeter Ampermeeter laeva akul/ akulaadijal Mõõteriistade pilte digitaalne multimeeter Mõõteriistade pilte ampertangid Mõõteriistade pilte digitaalne multimeeter - ostsilloskoop firma ,,FLUKE" ostsilloskoop
Iseseisev Töö Juhendajad: Veiko Uibo ja Tanel Plovits Maksimum voolu saamine Esmalt tuleb akut natuke tühjendada, kuna täislaetud aku korral ei anna generaator maksimum voolu. Akut saab tühjendada kui sisse lülitada stabiilsed tarbijad, näiteks klaasisoojendid, tuled jne. Aku tühjendamiseks ei sobi impulssiivsed tarbijad näiteks raadio, kojamehed jne. Mõõtmine Esmalt võtame multimeetri ja amperatngid, mis tuleb kalibreerida. Seejärel ühendame ampertangid ümber generaatori peajuhtme ja loeme multimeetrilt või võimalusel ampertangidelt saadud tulemuse. Pinge leidmiseks ühendame voltmeetri generaatori plussahela poldiga ning miinus klemmi ühendame generaatori kerega. Seejärel tuleb käivitada auto ja lasta pöörded 2500 peale. Maksimaalse voolutugevuse ja pinge fikseerime. Maksimum võimsuse arvutamine Selleks kasutame valemit P(W)= U(V)* I(A), kus P on võimsus, U on pinge ja I on voolutugevus. Lõppsõna
Isikukaitse kiiver koos visiiriga 13 14 Dielektrilised kindad 15 Jalanõud Kaitse riietus 16 Tulekustutus vahend 17 Lisa 3: Sildid, dokumendid ja mõõteriistad Pingealuse tööteatis 18 Hoiatussilt ja alajaame võtmed (S1) 19 20 Voltmeeter ja ampertangid 21 22 Elektripaigaldise käidu ohutusjuhend ja hoiatussilt 23 Faseeringu kontroll sealdis 24
Sissejuhatus Teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, muundamise, jaotamise ja tarbimise küsimustega, nim elektrotehnikaks Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakendamisest. Tänapäeva elektrotehnika hõlmab elektrienergia tootmise küsimusi, tema jaotamist ja peamiselt muundamist teisteks energia liikideks. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete temperatuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, telefoni- ja raadioside. Rahvamajandusharu, mille ülesandeks on elektrienergia tootmise tagamine, nim energeetikaks. Elektrienergiat on lihtne muundada meh või keem energiaks, soojuseks või valguseks ja suunata kaugel asuvatele tarbijatele Tänapäeva soojus- ja elektrijaama kasutegur on 55-60%. Võrreldes soojuselektrijaamadega on hüdroelektrijaamade kasutegur kõrgem 78-80%. Nende teenindamiseks vajatakse vähem töötajaid, tootmine on lihtsam ning...
KONTROLLKÜSIMUSED 1. Sissejuhatus. 1. Elektrotehnika olemus. Mida nimetatakse elektrotehnikaks? 2. Mida nimetatakse energeetikaks? 3. Mida nimetatakse energiasüsteemiks? 4. Mida nimetatakse elektrisüsteemiks? 5. Milliseid seadmeid nimetatakse elektriseadmeiks? 6. Millised seadmed on valgustusseadmed? Tuua näiteid. 7. Millised seadmed on jõusedmed? Tuua näiteid. 8. Millised seadmed on elektrivõrgud? 9. Millised seadmeid nimetatakse elektritarbijaiks? 10.Kuidas jaotatakse elektriseadmeid pinge järgi? Pingete suurused? 11. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 12. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 2.Füüsikalised põhimõisted (põhikooli füüsikakursusest). 1. Mida nimetatakse mateeriaks? 2. Molekul. Kuidas on molekulid omavahel seotud? 3. Millest oleneb aine temperatuur? 4. Kuidas jaotatakse ained vastavalt nende füüsikalistele omadustele? ...