vähenevad. Väidetavalt esimeste aastate suuremaid maksustatavaid tulusid aitab vähendada suurem amortisatsioonikulu (amortisatsiooni maksukilp). Väga harva kasutatav meetod. Progressiivne meetod – amortisatsioonisumma on kasutusaja esimesel aastal kõige väiksem ja kasutusaja viimasel aastal kõige suurem. Meetodit kasutatakse väga harva. Sobib tulude ja amortisatsioonikulude omavaheliseks tasakaalustamiseks. Sobilik kasutada istanduste puhul, kus esimestel aastatel on saagid ja seega ka tulud madalamad ja lõpuaastatel saagid ja tulud suuremad. Kalkulatiivne meetod – põhivara soetusmaksumus prognoositakse tema eluea lõpuks. Amortisatsiooni arvutatakse prognoositud soetusmaksumuselt. Väga harva kasutatav meetod.
keskmine= 1 000+51 400 = 52 400 = 9,65 482 724: 50 000=9,65 7. INVESTEERINGUTE EELARVE Ettevõttel oli aruande aasta lõpuks 300 000 kr eest tootmisseadmeid ja 150 000 kr eest mitte tootmisseadmeid. Ettevõttel oli ka maad 90 000 kr väärtuses. Plaanivälise esimeses kvartalis kavatsetakse osta uus arvuti 15 000 kr eest ja laserprinter 10 000 kr eest. Seadmete amortisatsioonimäär on 20% aastas. 7.1. AMORTISATSIOONIKULUDE EELARVE I II III IV A Tootmisseadmed 300 000 300 000 300 000 300 000 Mitte tootmisseadmed 150 000 150 000 150 000 150 000 Amortisatsioonimäär 0,05 0,05 0,05 0,05 Tootmisseadme kulum 15 000 15 000 15 000 15 000 60 000 Mitte tootmisseadmed kulum 7 500 7 500 7 500 7 500 30 00
neljanda tootmistegurina ettevõtlust, sellisel juhul on kasum tasu ettevõtlikkuse eest. Lisaks eespool nimetatud tuludele peavad ettevõtted maksma kaudseid makse (aktsiisimaks tubakaja alkoholitoodetelt). Kaudsed maksud on lülitatud tootehinna sisse ja ehkki neid vaadeldakse tulude poole peal, ei jagune nad kellelegi tegurituluna ning seetõttu ei saa neid ka rahvatulus arvestada. Kaudsed maksud on üks komponent, mille võrra rahvatulu on SKP-st väiksem. Osa loodud vahendeid kasutatakse amortisatsioonikulude katmiseks, s.t kulunud põhivahendite taastamiseks ja remondiks. Amortisatsioonivahendid luuakse amortisatsioonieraldiste tegemise teel. Amortisatsioonieraldisi nimetatakse ka ettevõtete säästudeks. Amortisatsioon on teine komponent, mis läheb küll kuludesse, kuid ei lähe kellegi tuludeks ning seetõttu ei arvestata seda ka rahvatulus. Majapidamised ei sõlmi tehinguid ainult ettevõtetega, vaid astuvad ka omavahelistesse lepingulistesse suhetesse. Näiteks sõlmitakse inimestevahelisi
4.a. 712 385 x 0,15 = 106 857 kr 712 385 106 857 = 605 528 kr 5.a. 605 528 x 0,15 = 90 830 kr 605 528 90 830 = 514 698 kr 6.a. 514 698 x 0,15 = 77 205 kr 514 698 77 205 = 437 493 kr 7.a. 437 493 x 0,15 = 65 624 kr 437 493 65 624 = 371 869 kr 8.a. 371 869 x 0,15 = 55 780 kr 371 869 55 780 = 316 089 kr Suhet amortisatsioonikulude ja remondi- ning hoolduskulude vahel iseloomustab järgmine graafik: Kulu ( tuh kr) Remont ja hooldus 150 100 50 Amortisatsioon Aeg (a) 1 2 3 4 5 6 7 8 Joonis 25.1
3.a. 838 100 x 0,15 = 125 715 kr 838 100 – 125 715 = 712 385 kr 4.a. 712 385 x 0,15 = 106 857 kr 712 385 – 106 857 = 605 528 kr 5.a. 605 528 x 0,15 = 90 830 kr 605 528 – 90 830 = 514 698 kr 6.a. 514 698 x 0,15 = 77 205 kr 514 698 – 77 205 = 437 493 kr 7.a. 437 493 x 0,15 = 65 624 kr 437 493 – 65 624 = 371 869 kr 8.a. 371 869 x 0,15 = 55 780 kr 371 869 – 55 780 = 316 089 kr Suhet amortisatsioonikulude ja remondi- ning hoolduskulude vahel iseloomustab järgmine graafik: Kulu ( tuh kr) Remont ja hooldus 150 100 50 Amortisatsioon Aeg (a) 1 2 3 4 5 6 7 8 Joonis 25.1
107 See on kaasa toonud olulised muutused ettevõtte kulude struktuuris. Tänapäeval iseloomustavad kulude struktuuri: · Tootmiskulude pidev vähenemine s.h. materjali- ja tööjõukulude vähenemine · Tehnoloogiliste kulude ja tootmislike üldkulude suurenemine s.h. tootmislike üldkulude kasv seoses automatiseerimise taseme kasvuga ja amortisatsioonikulude kasv tänu tehnoloogia hinnakasvule ja lühenevale kasutusajale. · Turustuskulude kasv on kiirenenud vastavalt kasvavale reklaamimise vajadusele, klienditeeninduse vajadusele jt. teguritele. · Finantskulude kasv on toimunud seoses investeeringute mahtude suurenemisega. Alles 70ndate lõpus jõuti arusaamisele, et suur osa kulusid ( eriti üldkulusid ) ei ole seotud ettevõtte
7. aasta 21 251,10 x 0,17 = 3 612,70 € 21 251,10 – 3 612,70 = 17 638,40 € 8. aasta 17 638,40 x 0,17 = 2 998,50 € 17 638,40 – 2 998,50 = 14 639,90 € Kaheksanda aasta lõpuks on vedukauto jääkväärtus 14 639,90 €. Suhet amortisatsioonikulude ja remondi- ning hoolduskulude vahel iseloomustab järgmine graaik Joonis 17.6 Veoki amortisatsioonikulu ning remondi- ja hoolduskulu Püsivkulude alla kuulub ka kapitalikulu. Juhul kui veok on soetatud pangalaenu või liisin-
annaabi.ee 
