Humanismi ajastu kasutatuimad mürgid olid valge kärbseseene tõmmis, käoking, mürkputk ja arseen. Viimast nimetati kuningate mürgiks. JAHT: Selles hinnati ohtu ja hasarti. Jahiti ja tapeti saaki, kes võis end kihvade, sarvede ja küüniste abil kaitsta. Või vähemalt hirve kombel kiirelt eest ära joosta. Januselt jahiti ka metssigu-aeti koertega jälitades marru ning mindi nendega üks-ühe vastu võitlusesse, nuga või piik käes. Sümboolika: 1. Amor- amorit kujutati rinnalapsest kuni raugaealise vibu ja noole ning tiibadega inglina. Füüsilise kire kehastusena. 2. Delfiin- sümboliseeris elujõudu, energiat, jõudu ja tarkust. 3. Teokarp-seda peeti naiseliku viljakuse sümboliks Sisustusdetailid: 1. Tool-humanism oli jõudnud mugavuseni. 2. Klaasustega kapidja raamaturiiulid-kaubandus õitses ja inimesed rikastusid. Jõukust oli vaja ka teistele näidata. Külaliste kadedaks ajamiseks paigutati hõbe-ja kuldnõud
Mees ei lubanud seda muidu oleks nende armastus läbi olnud. Ta sai oma õdedega kokku ja need käskisid tal välja uurida, kes ta mees on. Öösel, kui mees ta selja taga magas pani naine tule põlema ja sai aru et tema abikaasa on Amor ise. Kui Amor Psychet nägi lendas ta minema. Psyche sai teada et ta ootab Amori last. Lõpuks sai tüdruk aru et õed olid teda petnud ta otsustas kätte maksta ja tappis kavalusega oma õed. Nüüd hakkas ta Amorit otsima. Ta jõudis otsingutega Venuse juurde, et oma mehe emalt vabandust paluda. Venus andis Psychele võimatuid ülesandeid, kuid keegi aitas pidevalt tal neid täita. Ühel päeval täitis ta ülesande valesti, sest oli uudishimulik. Surmauni tappis tüdruku. Jupiter oli kõike seda Olümposelt jälginud ja ta käskis oma tütrel Psyche kiusamise lõpetada. Ta tõi Psyche üles Olümposele ja andis talle surematuse ning võimaluse olla igavesti Amoriga taevas koos.
Mees ei lubanud seda muidu oleks nende armastus läbi olnud. Ta sai oma õdedega kokku ja need käskisid tal välja uurida, kes ta mees on. Öösel, kui mees ta selja taga magas pani naine tule põlema ja sai aru et tema abikaasa on Amor ise. Kui Amor Psychet nägi lendas ta minema. Psyche sai teada et ta ootab Amori last. Lõpuks sai tüdruk aru et õed olid teda petnud ta otsustas kätte maksta ja tappis kavalusega oma õed. Nüüd hakkas ta Amorit otsima. Ta jõudis otsingutega Venuse juurde, et oma mehe emalt vabandust paluda. Venus andis Psychele võimatuid ülesandeid, kuid keegi aitas pidevalt tal neid täita. Ühel päeval täitis ta ülesande valesti, sest oli uudishimulik. Surmauni tappis tüdruku. Jupiter oli kõike seda Olümposelt jälginud ja ta käskis oma tütrel Psyche kiusamise lõpetada. Ta tõi Psyche üles Olümposele ja andis talle surematuse ning võimaluse olla igavesti Amoriga taevas koos.
18. rokokoo 17301780a Rokokoo hõlmab sisekujundust, mööblit, maalikunsti, rõivastust ja tarbekunsti. Seda mõjutavad idamaadest toodud luksuskaubad. Kunsti ülesandeks oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi olema rõõmus ja meelelahutuslik. Värvid ruumides olid heledad ja kerged. Rokokoomaali iseloomustas mänglev kompositsioon, õrn koloriit, õhuline ja peen pintslitöö. Antonie Watteau ,,armastuse nauding"; Francois Boucher ,,Venus lohutamas Amorit"; Jean Honore Fragonard ,,Kiik"; William Hogarth ,,Kohus"; Canaletto (Anatonio Canale, veduutide ülitäpsete linnavaadete maalija). 19. klassitsism 1619saj. Klassistsism võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks ning 18saj saadud uued teadmised panid aluseks üleeuroopalisele antiigivaimustusele. Klassistsismi põhinõueteks olid ,,õilis lihtsus ja vaikne suurus"
Tartu Ülikool Skandinavistika osakond Eros ja Psyche Erose ja Psyche lugu on räägitud mitut versiooni. Isegi armastus- ja erootikajumala nimi ja päritolu varieeruvad erinevates tekstides. Enamasti jumaldati Erost/Amorit/Cupidot (edaspidi: Eros) koos Aphroditega, keda mõne loo järgi tema emaks peetakse. Kuid oli ka pühapaiku, kus austati ainult Erost, näiteks Thespeias ja Hellespontias. Teda kujutati kuldsete tiibadega alasti poisslapsena, kes hoiab käes vibu ja nooletuppe. Tema nooled ei läinud kunagi ühestki sihtmärgist mööda. Psyche oli seevastu kaunis surelik, kelle kauniduse imetlemiseks inimesed kaugetest paikadest kokku sõitsid. Tema välimust võrreldi jumalanna Aphrodite kõike
Amor armastab elada kõrgest soost inimeste majades, ei põlga ta siiski ära ka vaeste elamute üle valitsemist; teinekord näitab ta just seal oma võimu, pannes rikkamaidki ennast kartma kui kõige vägevamat valitsejat. Firenzes elas üks oma seisuse kohta väga ilus tütarlaps, keegi vaese mehe tütar nimega Simona. Tal tuli ise oma kätega leiba teenida ja end üleval pidada villaketramisega. Ta polnud vaimult nii vaena, et mitte lasta oma südamesse Amorit, kel oli juba ammu soov sinna sisse pugeda ühe noormehe tegude ja meeldivate sõnade abil. See noormees oli samast seisusest kellegi villakaupmehe juures villa kättetoimetajaks ketrajaile. Niisiis laskis Simona Amori oma südamesse tulla kauni armastava noormehe näol, kelle nimi oli Pasquino. Simona igatses teda väga, kuid ei julgenud minna kaugemale. Iga värtnakeeru ajal tuletas ta meelde noormeest, kes villa kedrata tõi. Pasquino tahtis kindel
gambat, lirone Tegevustik: Proloog Muusika palub kõrgeaulisel publikul kuulata lugu Orpheusest, kes oma lauluga taltsutas isegi metsloomi ja pani allmaailma endale kuuletuma. Esimene vaatus Karjused ja nümfid tähistavad Orpheuse ja Eurydike pulma. Nad paluvad. et Orpheus laulaks kiidulaulu oma õnnele. Orpheus ülistab päeva, mil Eurydike kinkis talle oma südame. Taeva Roos - Päike olgu ta õnne tunnistajaks. Eurydike omakorda kutsub Amorit oma armastuse tunnistajaks. Karjused nõuavad, et noorpaar pöörduks templis palvega kõikvõimsa jumala poole, et ta laseks kaua kesta nende pilvitul õnnel. Teine vaatus Orpheus ja karjused on leidnud kõrvetava keskpäeva eest varju jahedas metsasalus. Orpheus meenutab lüüra saatel neid aegu, kui ta kaebelaule laulis, sest Eurydike ei vastanud veel ta armastusele. Nüüd kuulutab ta laul üksnes rõõmu. Siis
sellest, et meil üldse ongi võime armastada. Armastuse ehk amori ehk kire, mis on sarnane inimese tahtega, jaotas ta kaheks ehk caritaseks ja cupiditaseks esimene on armastus ülima väärtuse vastu, teine aga armastus maise vastu. Augustinus uskus, et need kaks armastuse suunda suhtuvad üksteisesse nagu hea ja kuri. Augustinus uskus, et inimene saavutab oma ülima eesmärgi siis, kui ta suunab oma amori jumala poole. *) Augustinus võrdles Amorit veejoaga, mida saab kasutada niisutamiseks või otse rentslisse suunamiseks ehk olenevalt kasutusest on tulemus kas positiivne või kasutu. Augustinus hindas küll vaimulikku jumalale suunatud elu, kuid ta ei põlanud ka maiset elu. Augustinus kasutas kahte mõistet uti ehk kasutama ( caritas) ja frui ehk maitsma ja nautima ( cupiditos). Ühelt poolt peaks kogu maine ja loodu olema inimese armastusobjekt, sest jumal lõi selle armastusega, teisalt see maailm ei ole inimese lõplik
annaabi.ee 
