Võttis osa 1878a. revolutsioonist, kriis riigis Tõmbus elust kõrvale-uimastid, süüfilis, elu aastaid napilt. Suri tunnustamata Pärast surma kuulsus ,,kurja lilled" Tõi luulesse suurlinna võõrandamise teema-inimese anonüümsus, moraalne allakäik Väga julge erootiline luule Luuletus tsüklites ,,Must veenus"; ,,Valge Veenus"; ,,Roheliste silmadega veenus" Esineb naturalistlikke seiku Kurjalillede sisu pärast süüdistati amoraalsuses ,,Raibe" Naturalism 19.saj teine pool prantsuse kirjanduses mõju-loodusteaduste kiire areng, eriti Darwini evolutsiooni teooria(liikide tekkimine, looduslik valik jne) kirjeldab tegelikkust rangelt objektiivselt fotograafiline detailsus, faktide rohkus kirjanik peab nägema ühiskonna kõige hullemaid mädapaiseid. Igas inimesed on peidus metsloom, kes soodsated tingimustes esile tungib ja saatuse määrab.
Loometöö Septembris 1849 sai Flaubert'il esimese teosena valmis "Püha Antoniuse kiusatus", mille ta oma sõpradele ette luges. Sõbrad aga soovitasid tal käsikirja ära põletada ning keskenduda pigem igapäevaelu kujutamisele. 1850. aastal, peale Egiptusest naasmist, alustas ta "Madame Bovaryga", mis nõudis talt viis aastat kirjatööd. Teos avaldati esmakordselt järjejutuna ühes Pariisi ajakirjas aastal 1856. Valitsus süüdistas esialgu kirjastajat ning autorit amoraalsuses, kuid kui teos raamatu kujul avaldati, sai sellele osaks soe vastuvõtt. See on klassikaline teos romantikast ja kättemaksust. Romaanis portreteeritakse noort provintsitari Emma Bovaryd ning kirjeldatakse tema abieluvälist suhet Rodolphe Boulanger`iga. 1858 sõitis Flaubert Kartaagosse, et koguda materjali oma järgmise romaani "Salammbô" jaoks, mille ta lõpetas peale neli aastat kestnud tööd. Oma lapsepõlvest inspiratsiooni ammutades kirjutas Flaubert järgmisena romaani
sümbolistidest esindatud. 1857 ilmus kogu “Kurja lilled”. Kirjeldab naturalistlik-anatoomilistes üksikasjades rusuvat maist tõelust (tsükkel “Pariisi pildid”). Tõi esimesena luulesse suurlinna võõrandumise teema, kirjutas anonüümsusest ja moraalsest allakäigust. Kirjutas väga julgete kujunditega erootilist luulet. Ideaalide kättesaamatus, surm ja kaduvus – tsükkel “Spliin ja ideaal” (spliin – maailmavalu). Alalhoidlikud süüdistasid teda amoraalsuses, algatati kohtuasi ja ta pidi maksma rahatrahvi. Edaspidi muutus ühiskonnakriitilisemaks, eemaldus teistest prantsuse sümbolistidest, muutudes isiklikumaks ja hakates kasutama luuletustes kõnekeelt. Viimane tähtsam teos oli “Luuletusi proosas”. Baudelaire oma teoses „Üksindus“ („La Solitude“) väga teravalt, aga ka selgelt väljendab oma arvamust üksinduse kohta. Tema eitab seda väljendust, et „nilbuse vaim imelikul kombel lööb lõkkele üksinduses“
ees olid heitlik- närvilised: maisus kord paelus ja ahvatles teda, koguni äratas temas imetlust ja pani kaasa elama, kord aga tõukas eemale, pani tajuma füüsilist mandumist, elu mõttetust. Ta tõi esimesena luulesse suurlinna võõrandumise teema- kirjutas anonüümsusest ja moraalsest allakäigust, millest ometi ei puudunud oma ahvatlus ja lumm. Baudelaire erootiline luule oli kujundeis julgeim, kui ühelgi varasemal prantsuse poeedil. Teda süüdistati amoraalsuses. Märksõnad: aristokratism, dändism, estetism, lesbism, narkootikumid, prostitutsioon, sadism, satanism, süüfilis.
(Tingimuseks oli siiski see, et need uskumused oleksid riigile lojaalsed ega halvustaks rooma jumalaid või viiks alla moraali) Inimesel võis olla korraga mitu identiteeti. Kuna räägiti erinevaid keeli, siis üks inimene võis vabalt kasutada kahte erinevat keelt nii kõnes kui ka kirjas. Rahvaste liikuvus oli suur. Dionysos hakkas Itaalias roomlaste hulgas populaarseks muutuma. Riik hakkas taga kiusama ja süüdistas amoraalsuses. Riik ei suutnud seda kontrollida. 186 eKr vangistati tuhandeid järgijaid, osa hukati (esimeme taoline juhtum). See kultus jäi püsima, aga riigi võimu all. Jumalanna Isise kultus roomas anti korraldusi tema pühapaiku hävitada, sest seda peeti ohtlikuks, kuna selle kultuse järgijaid kahtlustati olevat egiptlaste mässudega seotud. Kuid hiljem hakati riigi poolt seda aktsepteerima ning ta muutus väga populaarseks.
Nii olid demokraatia, merevõim ja domineerimine liitlaste üle lahutamatult seotud: merevõim õigustas lihtrahva osalemist riigivalitsmises ja mereliidust saadavad vahendis aitasid sellele tõhusalt kaasa. Demokraatia pooldajad pooldasid seega ka kindlat võimu liitlaste üle. Pärast Pärsia sõja lõppu hakkasid ateenlased Periklese ettepanekul kasutama liitlaste raha ka suurejoonelisteks ehitustöödeks oma riigis. Oponendid süüdistasid Periklest küll amoraalsuses, kuid nende liider pagendati ostrakismiga ja 440datest aastatest algas akropoli väljaehitamine hiilgava kultuskesusena. Selle juhtimise usaldas Perikles oma sõbrale, toonase Kreeka ühele silmapaistvaimale skulptorile Pheidiasele. Peagi valmis Parthenoni tempel, kaunistatud Pheidiase reljeefide (Panathenaia rongkäiku kujutav friis) ja sama autori loodud hiiglasliku jumalanna Athena kujuga. Algas ka akropoli väravakompleksi propylaia ehitus
ajakirjanduse. Noor-eestlaste algsed juhtmõtted oli sõnastanud Gustav Suits: võidelda väljaspool kõigist erakondadest loiduse ja ükskõiksuse vastu, kultuuri ja hariduse eest: "Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!" Esialgu paari aasta tagant välja antud albumid ei võimaldanud küllaldaselt selgitada oma seisukohti ega vastata paljudele kallaletungidele. Proletaarne ringkond (O. Münther, H. Pöögelmann jt) süüdistas nooreestlasi asotsiaalsuses, amoraalsuses, dekadentsis. Postimehe ringkonnad (A. Jürgenstein, V. Reiman) heitsid ette rahvuslike traditsioonide alahindamist, "eesti hinge" prantsustamist ja saksastamist. Ennekõike oli ajakirja vaja nooreestlastele endile rühmituse arenguks. Ehkki ajakirja väljaandmist kimbutasid mitmed takistused, ei jätnud see jälge ajakirja sisule ega välimusele. Ajakiri oli sisuliselt uudne, mitmekülgne, toimetatud läbimõeldult ja kujundatud maitsekalt. Toimetamises
annaabi.ee 
