elus toimunud sündmust) aktiveerub eelkõige aju eesosa, täpsemalt ajukoore otsmikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa. Semantilise mälu materjali (st varem omandatud teadmiste) peale mõtlemine kutsub esile suurema aktiivsuse ajukoore teistest piirkondades, eelkõige otsmikusagara vasakus pooles ja oimusagara sisemises osas jne). 3. Amneesiahaigete uurimine Amneesiaks nimetatakse ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust. Ajukahjustusega inimesed, kelle mälu on häiritud, kuid nende taju, keel ja mõtlemine on jäänud suhteliselt terveks. Amneesiahaigete uurimine KC täielik amneesiaks mootorrattaõnnetuse tagajärjel. Tema episoodiline mälu on kõvasti kahjustatud, semantiline mälu mõõdukalt kahjustatud ja protseduuriline mälu on jäänud suures osas muutumatuks. Ta ei mäleta ühtegi sündmuste oma elus
1. Mälu häire, mida eristatakse kahte liiki: a) meeldejätmise häire kaob võime uute sündmuste, muljete ja faktide omandamine, seda nim. Korsakovi sündroomiks. Kõige sagedamini esinev nähtus on amneesia, see on siis et mälestuste tagavara tervikuna ei kannata, aga peast langevad välja teatud lõigud. Kui haige ei suuda meenutada aega enne haigestumist, nim. seda retrograadseks amneesiaks. Kui aga peale haigestumis, siis nimetatakse anterograadseks amneesiaks. b) Meelespidamise häire, sinna kuulub vääriti mäletamine ja fantaasiad olematutest sündmustest. Kõige sagedamini esineb seda peaaju raske orgaanilise kahjustuse korral. Tähelepanu häire väljendub tähelepanu nõrgenemises, võimetuses seda koondad, selle hõlpsas kõrvalejuhitavuses, püsimatuses nn. Manikaalse seisundi puhul; ta võib ola
Uuringute tulemustena ei ole võimalik üheselt järeldada, kui pikk võib see aeg olla, sest informatsioon võib küll olla mällu salvestatud, kuid see ei ole inimesele kättesaadav. On teada, et inimene on suuteline meenutama sündmusi, mis on toimunud varajases lapsepõlves, kuid on väga palju neid inimesi, kes ei suuda meenutada midagi, mis on toimunud enne kolmandat eluaastat. Sellist nähtust kutsutakse lapseea amneesiaks. Pikaajalises mälus olevad sõnad, mõisted ja sündmused inimese enda ja maailma kohta on omavahel ühendatud tähenduse alusel, mis ühendavad neid teiste mälus olevate ühikutega, millel on samasugune tähendus. Seega võib pikaajalist mälu võrrelda suure omavahel seotud assotsiatsioonide võrgustikuga. Pikaajalises mälus on eristatud kolm alaosa: protseduuriline, episoodiline ja semantiline mälu (eek-malu.weebly.com2015). 10 6
Põhjustajateks võivad olla: õnnetusjutumid, sporditraumad, liiklusõnnetused, kaklused., ka ealised eripärasused (tihemini kukuvad ja vigastavad end just vanemaealistel inimesed), koordinatsioonihäired, mõne haiguse tagajärg, väga madal vererõhk ne. 90 %-l inimestest tekib lühiaegne teadvusekadu, mida inimene ise ei pruugi mäletada, seda nim. amneesiaks. Mida pikem on teadvusekaotus, seda raskem on ajupõrutus. 17. Missugused on ajukolju trauma tunnused? Tunnused • Kliiniline surm, • teadvusetus, • hilisem järsku tekkiv teadvusekadu, • süvenev teadvusehäire kuni teadvuse kaotuseni, • lühiajaline teadvusekaotus, inimene ei mäleta juhtunut suust, ninast või kõrvast jookseb verd või roosakat vedelikku, • verevalumid silmade ümber (prillverevalum), • ühe kehapoole nõrkus, • eri suurusega pupillid, •
tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. Episoodiline mälu sisaldab mälestusi isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. (nt. oskus noa ja kahvliga süüa) Amneesiaks nimetatakse ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust. 7.4. Mäluprotsessid Mälu töö aluseks on informatsiooni säilitamist tagavad protsessid: 1) Salvestamine ehk kodeerimine. Selle käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks. 2) Meelespidamine ehk säilitamine. Selle käigus hoitakse kodeeritud info alles. 3) Meenutamine ehk reprodutseerimine. Selle tulemusena tuuakse info mälust uuesti välja.
Kuid tuleb silmas pidada, et mälufunktsioonidega on seotud väga palju ajuosi ning ühe piirkonna absoluutne seostamine ainult teatud mälusüsteemiga ja samas teiste välistamine ei ole kindlasti õige. Nii näiteks on väga erinevat tüüpi pikaajalist mälu nõudvate ülesannete korral igal juhul aktiivsed sellised ajustruktuurid nagu vaheaju, hippocampus ja oimusagara sisemine osa. Nende struktuuride raskem kahjustus põhjustab üldise amneesia sündroomi. Amneesiaks nimetatakse ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust. Teine võimalus leida olulisi ajupiirkondi erinevate mälusüsteemide eristamiseks ongi uurida inimesi, kellel on mingil põhjusel tekkinud ajukahjustus (nt ajukasvaja, trauma, kirurgilise operatsiooni kõrvalmõjude, viirushaiguste vm tagajärjel). On näiteks leitud, et ajukoore otsmikusagarate kahjustus iseenesest ei too kaasa üldist amneesiat, kuid sellega kaasnevad
Protseduuriline (oskused, vilumused), Praiming, Tingitud reaktsioonid Implitsiitne mälu uurimismeetodid: – Lünksõnade täitmine – Lühiajaliselt esitatud sõnade äratundmine – Anagrammide lahendamine – Tagurpidi pööratud teksti lugemine • Praiming - Amneesikutel puudub mälu ainult sedalaadi ülesannetes, mis nõuavad varem kogetu verbaalset ja teadvustatud meenutamist. Lünkade täitmise ülesanne. Amneesiaks nim ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust. Mäluprotsessid – on mälu töö aluseks olevad informatsiooni säilitamist tagavad protsessid. 1. Salvestamine ehk kodeerimine (meeldejätmine) - võib toimuda tahtlikult või tahtmatult, meeldejätmist hõlbustavad kordamine ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne. Kodeerimine – Psühholoogiline protsess, mis saadab taju ja mis
annaabi.ee 
