Lahingus oli suur osa vibu- ja ammuküttidel. Neil kahel relval on mõlemal omad eelised, tihti on vaieldud selle üle, kumb oli efektiivsem. Vibu eelis oli kindlasti tema palju suurem laskekiirus: sel ajal kui ammuga sai lasta 1-3 noolt, võis vibuga lasta 10-12 noolt. Samas oli ammu laskekaugus ja läbistusjõud suurem, samuti oli ambu palju lihtsam kasutada ja kasutama õppida. Seega võib õelda, et amb oli positsioonirelv. Vibudel oli veel üks suur eelis ambude ees: nende nööre sai kergesti maha võtta ja uuesti peale panna nt. vihma korral sai nii takistada vibunööri läbi ligunemast ja välja venimast.
MIS ON KATAPULT? · Katapult on suur masin ,mis talletab energiat ,et see hiljem väljastada visatavasse esemesse. · Osa katapulte kasutab maa külgetõmbejõudu või kiigeefekti, et visata asju. Teised kasutavad vedrusid et energiat väljastada · Kõik katapuldid viskavad midagi. · Katapult on ammu järeltulija . · Esimesed nähtused katapuldist olid 3-4 sajand enne kristust selle aja katapuldid olid lihtsalt hästi suured ammud. BALLISTA · Ballista ehitus oli sarnane suure ammuga ja see töötas pinge abil. · Ballistad olid mõeldud suurte puust või rauast noolte lennutamiseks. · Jõu sai masin venitatud nööridest või vedrudest. Ballistad lennutasid raskeid polte viskenooli ja odasi sirgel trajektooril. · Ballista oli leiutatud Kreekas ja nimetus tuleb kreeka keelest ja tähendab viskamist MANGONEL · Mangonelid lasid suuri kive kausikujulisest ämbrist ,mis oli tala külge kinnitatud.
Ta Elastsusjõuks nimetatakse kehas näitab, kui suur elastsusjõud tekib tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid keha pikkuse ühikulisel muutmisel. vastassuunaline keha Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. deformeerivale jõule. Seaduse sõnastas Robert Hooke 1676. aastal. Erinevad katapuldid Ballista Mangonel Ballista ehitus oli sarnane suure ammuga ja Mangonelid lasid suuri kive see töötas pinge abil. kausikujulisest ämbrist ,mis oli tala Ballistad olid mõeldud suurte puust või külge kinnitatud. rauast noolte lennutamiseks. Teises otsas oli vedru, mis hoidis Jõu sai masin venitatud nööridest või tala pinges ja nöör millega tala vedrudest. Ballistad lennutasid raskeid polte pingutati
Oda oli eelkõige määratud löögi jaoks ja selle heitmist hobuselt ei praktiseeritud. Keskajal oli oda nii lähirelv kui ka viskerelv. Kaugrelvad Lahingus olid väga olulised vibud ja ammud, mis olid mehaanilised laskerelvad. Nii vibul kui ka ammul olid vajalikud nooled, mida lennutati. Samuti neil mõlemal on olemas omad eelised, kuid tihti vaieldi selle üle kumb neist on effektiivsem. Vibuga oli võimalik tulistada kolm korda rohkem nooli, kui samal ajal ammuga. Seega vibu eeliseks oli laskekiirus. Kuid ammu puhul oli eeliseks laskekaugus ja jõud, kui vibul. Samuti oli kergem õppida ammu kasutama. Hoolimata nende erinevustest ja sarnasustest olid mõlemad relvad kasutusel. Tulirelvad võeti kasutusele saja-aastase sõjakäigus. Suurimaid tulirelvi, kahureid, kasutati peamiselt piiramisel kiviheitemasinate asemel. Esialgu olid kahurid liikumatutel alustel, kuid 15. Sajandi lõpuks valmistati kahureid, millel olid all ka rattad
Kolmandaks päästemehhanism, millest kõige tavalisem oli päästikukettaga (ketas ammu sees, päästikule surudes lükkas ketas nööri tema sälgust välja). Ambu ja vibu on oma vahel võrreldud läbi aegade ja kuigi võiks eeldada, et kuna amb on vibu täiendatud versioon, on see parem ja tõhusam kuid see ei pruugi alati nii olla. Vibu eelis oli kindlasti tema palju suurem laskekiirus: sel ajal kui ammuga sai lasta 1-3 noolt, võis vibuga lasta 10-12 noolt. Samas oli ammu laskekaugus ja läbistusjõud suurem, samuti oli ambu palju lihtsam kasutada ja kasutama õppida. Seega võib ütelda, et amb oli positsioonirelv. Vibudel oli veel üks suur eelis ambude ees: nende nööre sai kergesti maha võtta ja uuesti peale panna. XIV sajandiks oli tekkinud uus vibutüüp: pikkvibu. See oli ligi kahemeetrine vibu, mille nooled olid üle meetri pikad, kuid seejuures peenikesed,
Surveklots on kulunud. Kolmetrummelised lihvpingid 1.Lihvitud pinna karedusklass ei vasta Lihvpaberi teralisus ei vasta lihvimise ettenähtule tingimustele. 2. Lihvitud punnal on põletusjäljed Lihvpaber on kulunud Liiga suure suve lihvtumlitle. Lihvitava tooriku ajutine peatumine 3. Kindla ammuga laienelisus lihvitud pinnal. Lihvtrumlite laagrid on kulunud. Lihvtrumlite viskavad disbalanssi 4. kindla sammuta lainetus lihvitud pinnal. Surverullide puudulik surve. Lihvtrumlite ajamirihmade libisemine. 5.Kattespooni läbilihv. Lihvitavate toorikute paksuse suur erinevus. Lihvtrumlite ebaõiglane asend.
Pistoda muutus samuti populaarseks XIV sajandil, sest seda võis kergesti plaatide vahele torgata ja nii vastase surmata. Samuti oli väga levinud ka pistoda. XIV sajandil kohtas rüütlite ratsa sõjapidamise viis võrdset vastast: ammu- ja vibukütid võisid sellise rünnaku suure eduga tagasi lüüa, mida oli näha eriti Saja-aastases sõjas Neil kahel relval on mõlemal omad eelised Vibu eelis oli kindlasti tema palju suurem laskekiirus: sel ajal kui ammuga sai lasta 1-3 noolt, võis vibuga lasta 10-12 noolt Samas oli ammu laskekaugus ja läbistusjõud suurem, samuti oli ambu palju lihtsam kasutada ja kasutama õppida Seega võib öelda, et amb oli positsioonirelv.Olemas oli tavaline vibu, pikkuselt mehele umbes rinnuni, kuid XIV sajandiks oli tekkinud uus vibutüüp: pikkvibu See oli ligi kahemeetrine vibu, mille nooled olid üle meetri pikad. Kuid seejuures peenikesed, kuna kaal oli noole juures väga oluline, sest see mõjutas
bastard ehk pooleteisekäemõõk. See oli pikk, teramiku pikkus oli umbes 120-140 cm, raske raiemõõk, mida sai kasutada nii ühe kui kahe käega, oma raskuse tõttu suutis ta plaatrüü purustada ning oli oma pikkuse tõttu samuti hobuselt hea kasutada. Lahingus oli suur osa vibu- ja ammuküttidel. Neil kahel relval on mõlemal omad eelised, tihti on vaieldud selle üle, kumb oli efektiivsem. Vibu eelis oli kindlasti tema palju suurem laskekiirus: sel ajal kui ammuga sai lasta 1-3 noolt, võis vibuga lasta 10-12 noolt. Samas oli ammu laskekaugus ja läbistusjõud suurem. Ambu oli palju lihtsam kasutada ja kasutama õppida. Seega võib ütelda, et amb oli positsioonirelv. 14. sajandiks oli tekkinud uus vibutüüp: pikkvibu. See oli ligi kahemeetrine vibu, mille nooled olid üle meetri pikad, kuid seejuures peenikesed (läbimõõt alla 1 cm), kuna kaal oli noole juures väga oluline, see mõjutas laskekaugust
paiskab oma massiga inimese väga kergesti pikali ja ratsanikul on kõrgemal olles eelis. XIV saj. kohtas rüütlite ratsa sõjapidamise viis võrdset vastast: ammu- ja vibukütid võisid sellise rünnaku suure eduga tagasi lüüa, mida oli näha eriti Saja-aastases sõjas. Neil kahel relval on mõlemal omad eelised, tihti on vaieldud selle üle, kumb oli efektiivsem. Vibu eelis oli kindlasti tema palju suurem laskekiirus: sel ajal kui ammuga sai lasta 1-3 noolt, võis vibuga lasta 10-12 noolt. Samas oli ammu laskekaugus ja läbistusjõud suurem, samuti oli ambu palju lihtsam kasutada ja kasutama õppida. Seega võib ütelda, et amb oli positsioonirelv. Oli olemas tavaline vibu, pikkuselt mehele umbes rinnuni, kuid XIV sajandiks oli tekkinud uus vibutüüp: pikkvibu. See oli ligi kahemeetrine vibu, mille nooled olid üle meetri pikad, kuid seejuures peenikesed, kuna kaal oli noole juures väga oluline, sest see mõjutas
Ammukaar, ammulaad (pikk puust osa), ammunöör, ammu lae sees on ammu päästemehhanism. Eesti keeles ei ole eriti asjalikku ammu kohta käivat terminoloogiat. Eraldi on amb leiutatud Hiinas ning Vana-Kreekas ning ei saa kindlalt öelda, kuid võib-olla nendest mõlemast veel eraldi ka Vana-Roomas. Nende ambude mehhanismid on niivõrd erinevad, mistõttu võib eeldada, et nad leiutati eraldi erinevates kohtades. Pulkpäästikuga amb – tegemist on väga primitiivse ammuga. Eraldi on ammud, millel on päästekettaga päästemehhanism, mis on juba keerulisema ehitusega kui pulkpäästik. Ambu võis vinnastada nii, et pandi kaar vastu maad ning tõmmati kahe käega nöör vinna. See oli kõige lihtsam viis. Paistab, et vähemalt 13. sajandi alguses (piltide järgi) on kasutusel olnud ka vööhaak. Ammunooled hakkavad lendu lastes ümber enda telje keerlema ning see on äärmiselt kasulik, kuna see lendab küllaltki täpselt ning külgtuul ümber enda telje