Harakas aidas, saba väljas? Eeposest ,,Kalevipoeg": 1. Küsimus :,,Kes see kõnnib kõrta mööda, astub aiaääri mööda, piirab pilliroogu mööda?" Vastus :,,Mesilane, linnukene, see'p see kõnnib kõrta mööda, astub aiaääri mööda, piirab pilliroogu mööda." 2. Küsimus :"Mis sealta jõesta jooneb, katsub küla kaevudesta, kivikildude keskelta?" Vastus :" Vikerkaar jooneb jõesta, katsub küla kaevudesta, kivikildude keskelta." 3. Küsimus :"Mõistke, mõistke, mehikesed, mis tuleb ammudes arusta, singudes sinisalusta?" Vastus :"Vihm tuleb ammudes arusta, singudes sinisalusta." Raamatust ,,Sada saarelehte, tuhat toomelehte": 4. Küsimus :"Valge poiss, must nina?" Vastus :"Uba." 5. Küsimus :"Uus maja, ise kasvatab katuse?" Vastus :"Piim." Kõnekäänd piltlik ja kujundlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nähtust, isikut. Tähendus selgub lauses. Näiteks : Ei lausu musta ega valget Võttis jalad selga Raamatust ,,Sada saarelehte, tuhat toomelehte": 1
Herakles vedas veised Mükeenesse, kus nad ohverdati Herale.Rooma mütoloogias ajas Herakles karja Kreekasse tagasi läbi Itaalia. Roomas Aventinuse mäel varastas Cacus osa karjast ära. Ta kasutas Hermese leiutatud meetodit, nimelt võttis ta veistelt sõrad ära ja pani teistpidi alla, et keegi ei oskaks jälgipidi neile järele tulla. Ühe versiooni järgi sattus Herakles oma järelejäänud karjaga juhuslikult lähedusest mööduma, veised haistsid teineteist ja hakkasid ammudes kutsuma. Teise järgi teatas Cacuse õde Caca Heraklesele, kus tema vend end koos varastatud loomadega peidab. Herakles lõi Cacuse maha, sai loomad tagasi ja jätkas teekonda. Roomlased väitsid, et Herakles rajas altari kohale, kus asub nende karjaturg Forum Boarium. Sel põhjusel austati Heraklest ka Roomas kultuslikult.Olümpias ja Teebas oli Geryoni pühamu ning Paduas oli Geryoni oraakel.Kõige põhjalikumalt on Heraklese 10. kangelasteo kirja pannud 6
..) Luuletused, liisusalmid KUU KES? MIS? Viivi Luik Kes see joob jõesta vett, Kuu ei näe ega kuule. katsub küla kaevudesta, Kuu pääl on mäed ja mered kivikildude seasta? Siiski noorele kuule Vikerkaar joob jõesta vett, Vanasti öeldi tere. katsub küla kaevudesta kivikildude seasta. VIKERKAAR Mis tuleb ammudes arusta, Marika Johanson singudes sinisalusta? Läänetaevas alles sajus, Vihm tuleb ammudes arusta raskeid vihmapilvi vajus singudes sinisalusta. üle metsa, ligi maad. Kes see katab katuse Otse meie akna taha peidab põllupeenareida? pani ühe otsa maha Kes elab ilma piimata, vikerkaar. kasvab kaevuveeta
Tões tus : Eelda me vas tuväitel is elt et n on paaris arv. S iis võime kirj utada, et n= 2*k j a s eega n 2 = 4 * k 2 = 2 * ( 2 * k ) , paaris täis arv. 4. Matemaatilise induktsiooni meetod P aramee trit s is aldavate väidete (predikaatide P(n)) tões ta mis eks kas utataks e s ageli mate ma at il is t indukts iooni. Tões tada predikaat P (n) on tõene mit tenega tiivs e täis arvu n> = n0 j aoks . M atema ati line indekts ioon koos neb järgmis t es t s ammudes t : a) Tões tada et P(n0) on tõene (induks tiooni baas ) b) Eeldada et P (n) on tõene (induks tiooni hüpotees ) c) Tões tada, et P(n+ 1) on tõene (induks tiooni s amm) N äide: Tões tada mate ma at il is e induks iooni abil, et Tões tus : O lgu P (n)= 1+ 2+ 3+ ....+ n-1+ n a) P (1)= 1= 1*(1+ 1)/2= 1 b) P (n)= 1+ 2+ 3+ ...+ n-1+ n= n*(n+ 1)/2 c) P (n+ 1)= 1+ 2+ 3+ ...+ n-1+ n+ n+ 1= P (n)+ n+ 1= n*(n+ 1)/2+ n+ 1= (n+ 1)(n/2+ 1) P (n+ 1)= (n+ 1)(n+ 2)/2
Tões tus : Eelda me vas tuväitel is elt et n on paaris arv. S iis võime kirj utada, et n= 2*k j a s eega n 2 4 * k 2 2 * ( 2 * k ) , paaris täis arv. 4. Matemaatilise induktsiooni meetod P aramee trit s is aldavate väidete (predikaatide P(n)) tões ta mis eks kas utataks e s ageli mate ma at il is t indukts iooni. Tões tada predikaat P (n) on tõene mit tenega tiivs e täis arvu n> = n0 j aoks . M atema ati line indekts ioon koos neb järgmis tes t s ammudes t : a) Tões tada et P (n0) on tõene (induks tiooni baas ) b) Eeldada et P (n) on tõene (induks tiooni hüpotees ) c) Tões tada, et P (n+ 1) on tõene (induks tiooni s amm) N äide: Tões tada mate ma at ilis e induks iooni abil, et Tões tus : O lgu P (n)= 1+ 2+ 3+ ....+ n-1+ n a) P (1)= 1= 1*(1+ 1)/2= 1 b) P (n)= 1+ 2+ 3+ ...+ n-1+ n= n*(n+ 1)/2 c) P (n+ 1)= 1+ 2+ 3+ ...+ n-1+ n+ n+ 1= P (n)+ n+ 1= n*(n+ 1)/2+ n+ 1= (n+ 1)(n/2+ 1) P (n+ 1)= (n+ 1)(n+ 2)/2
nime ei olnud,ütles, et Zeus annab Europe talle. Europe kutsus oma sõbratarid kaasa ja koos läksid nad merekalda lähedal asuvale aasale lilli korjama. Europe korv kujutas Io lugu. Eros laskis armunoole Zeusi südamesse ja kohe oli jumal armunud. Kuigi Hera oli kaugel, võttis Zeus kasutusele ettevaatusabinõud ja muutis end sõnniks. Ta läks tüdrukute juurde ja kohemaid olid neiud ta ümber, imetledes ja silitades teda. Sõnn ajas tasapisi Europet teistest kaugemale, ammudes imeilusasti. Kui nad olid piisavalt kaugel, langes sõnn põlvili. Europe kutsus teisi, öeldes, et sõnn tahab neid sõidutada ja istus ta selga. Kohemaid tormas sõnn minema, Europe seljas. Selle asemel, et vette sumatada, jooksis ta mööda veepinda. Europe mõistis, et tegu on jumalaga ja palus, et too talle halba ei teeks ega teda võõrale maale üksi ei jätaks. Sõnn vastas, et ta on tõesti jumal Zeus ja et ta viib tüdruku Kreeta saarele. Randuti ning Olümpose
Kuid mõistatustel on regilauluga suhtlemiseks oma erikanal nn. mõistatuslaul. See on regilauluvormiline sari, mis koosneb reast poeetilistest küsimustest ja neile antavaist vastustest, mis 3 on paigutatud kas vaheldumisi või siis alul kõik küsimused ja seejärel kõik vastused. Küsimuste- vastuste üldhulk on rikkalik ja kirev, kuid põhiosa paare jaguneb üsna selgeisse tsüklitesse. Need on: meteoroloogia-tsükkel: Mis tuleb ammudes arusta, / singudes sinisalusta? (vihm); Mis sealt jõesta jooneb, / katsub küla kaevudesta, / kivikildude vahelta? (vikerkaar); kaunviljade tsükkel: Mis on üsna ümmargune? (hernes); Mis on pisut pikergune? (uba); Mis on lai ja lapergune? (lääts); teraviljade tsükkel: Kes on siidisärgiline? (rukis); Kes on pikapüksiline? (oder); Kellel moorimütsikene? (kaeral); puude tsükkel: Kellel pikad põllepaelad? (pajul); Kellel kardane kasukas? (kasel); Kellel seljas kuldakuube
annaabi.ee 
