Kui maa vajab lupjamist, tuleb lubiväetis anda samuti eelviljale. Suuri mineraalväetise annuseid, eriti kevadise mullaharimise alla, ei tohi porgandile anda, sest kasvu poolest on noored porganditaimed tundlikud väetiste kõrge kontsentratsiooni suhtes. Keskmise viljakusega muldadel võiks sügisese mullaharimise alla anda mitte rohkem kui 40 - 50 g superfosfaati ja 30 g kaaliumkloriidi ning lisaks kevadel veel 20 g ammooniumsalpeetrit või 15 g karbamiidi 1 m² kohta. Hea väetis on ka puutuhk, sest puutuhaga väetatud maal kasvavad eriti hea maitsega porgandid. Lahjavõitu mullal on kasulik anda kevadise mullaharimise ajal umbes pool ämbritäit komposti 1 m² kohta. Varajase saagi saamiseks tuleb porgand avamaale külvata võimalikult vara, niipea kui muld on selleks küllalt tahedaks muutunud. Tavalistel aastatel on meil porgandi õige külviaeg mai I või II dekaad
b( P1 - ce) - ev x maj = 2c( P1 - ce) Kus P1 saagi kokkuostuhind. Teraviljadel 3 kr / 0,19 eur ce (enam)saagi koristamise kulud. 0.3 kr/kg / 0,019 eur cv väetamise kulud 1 kg toiteelemendi kohta. 12,5 kr / 0,8 eur Antud väetusplaanis on xmax ja xmaj arvutatud järgmiselt, kui 1 kg ammooniumsalpeetrit maksab keskmiselt 12,5 kr / 0,8 eur : I. Ristik Xmax = 0 kg N-i Xmaj = 0 kg N-i II. Suvinisu suviteravili ristiku järel: b=10,5 ; 2c=0,100 10,5 Xmax = 0,100 = 105 kg N-i 10,5( 2,5 - 0,4) -12,5 Xmaj = = 45 kg N-i 0,100( 2,5 - 0,4) III. Oder suviteravili teravilja järel: b=15,2 ; 2c=0,144 15,2 Xmax = 0,144 =106 kg N-i
suhtes optimaalne – kindlustab maksimaalse kasumi. Majanduslikult maksimaalne väetisnorm on tavaliselt 10…20% väiksem agronoomiliselt maksimaalsest väetusnormist. Vahe on seda suurem, mida aeglasemalt väheneb väetiste efektiivsus väetusnormi suurenemisel. Mida madalam on aga saagi realiseerimishind ja suuremad väetamise kulud, seda suurem on vahe xmax ja xmaj vahel. Antud väetusplaanis on xmax ja xmaj järgmiselt kui 1 kg ammooniumsalpeetrit maksab 1,20€ kartuli keskmine hind on 0,20 ning teravilja keskmine hind on 0,17€/kg, saagi koristamise kulud 0,04€: 1. Kartul 62 Agronoomiliselt maksimaalne väetisenorm: Xmax= 2∗0,6 =51,67 kg N-i Majanduslikult optimaalne väetisenorm: eurot eurot ( 62 0,20 kg −0,05 kg ) −1,2
optimaalne kindlustab maksimaalse kasumi. Majanduslikult maksimaalne väetisnorm on tavaliselt 10....20% väiksem agronoomiliselt masimaalsest väetisnormist. Vahe on seda suurem, mida aeglasemalt väheneb väetiste efektiivsus väetisnormi suurenemisel. Mida madalam on aga saagi realiseerimishind ja suuremad väetamise kulud, seda suurem on vahe xmax ja xmaj vahel. Antud väetus plaanis on xmax ja xmaj järgmiselt, kui 1 kg ammooniumsalpeetrit maksab 12 kr. : 1. Kultuurniit, kõrrelisterikas, mitmeniiteline Põldhein I 14,0 xmax= 0,052 = 269,2 kg N-i 14,0(1,5 - 0,3) -12 xmaj= = 77 kg N-i 0,052(1,5 - 0,3) 2. Suviteravili Rühvelkultuuri järel: Suvinisu 13,7 xmax = 0,144 = 95,1 kg N-i 13,7( 2 - 0,6) -12 xmaj = = 35kg N-i 7,18 0,2016 0,144(2 - 0,6) 3
pinnale. Mulla niiskuse paremaks ettevalmistamiseks tihendatakse mulda enne ja pärast külvi. Peenar kaetakse kilega nii, et peenra ja kile vahele jääks 2-3 sm suurune õhuvahe. Kui ilmuvad tõusmed tuleb kile kohe maha võtta. Hooldus: esimest korda harvendatakse kui taimel on 1-2 pärislehte. Teine kord kui juurviljad on 1,5-2 sm jämedused. Taimi tuleb kaks korda pealt väetada. Väetatakse mineraalväetise lahusega (10 liitri vee kohta 20-25 g ammooniumsalpeetrit samapalju kaaliumi ja 30-40 g superfosfaati). Vegetatsiooni perioodil kobestatakse reavahesid 4-5 korda koos rohimisega parem peale kastmist või vihma. Kasta on parem õhtul. Vajalik on õigeaegselt porgandit kasta eriti kasvuperioodi alguses, kuna niiskuse puudusel kasv pidurdub, juurviljad jäävad peeneks ja kujult on ebastandartsed. Saagi kogumine ja säilitamine. Hilist porgandit koristatakse enne külmade saabumist kuna külma saanud porgandid säilivad halvasti
Igal aastal tuleb anda ühele ruutmeetrile keskmiselt 2-3 kg sõnnikut või komposti ja 10-12 g NPK- väetisi. Kui mineraaläetised antakse näiteks 10-12 % toimesisaldusega liitväetisena, tuleks seda anda 1 m2 kohta 100-120 g. Kui ploomipuu saaks on 40-50 kg puu kohta (või enamgi), tuleb eeltoodud väetisekogust kahekordistada.Pealtväetistena antavate mineraallämmastikväetiste mõju kiirendamiseks on otstarbekohane need enne vees lahustada. 1 kg ammooniumsalpeetrit lahustatakse 5-6 ämritäies vees. (Mägi, Niiberg 1999) Saagi kogumine Ploomid koristatakse tavaliselt tarbimisküpsuses. Enen transporti koristatakse nad 2-3 päeva enne täielikku valmimist nn tehnilises küpsuses. Kuid kõik sordid ei talu seda. Mirabellid ja renkloodid on võimelised järelvalmima. Tööstuslikuks otstarbeks, kus ei nõuta täiesti terveid vilju, võib koristada valminud vilju ka raputamise teel. Eelnevalt laotakse puude alla näietks riidega kaetud raamistik
annaabi.ee 
