Osoon Trihapnik Lubjapiim Kaltsiumhüdroksiidi piimjas lahus Naurugaas Dilämmastikoksiid Vesinikülihapend Vesinikperoksiid Liiv Ränidioksiid Teemant Süsinik Põrgukivi Hõbenitraat Vesi Divesinikoksiid Väävelvesinik Divesiniksulfiid Vesiklaas Naatriumsilikaat Kvarts Ränidioksiid Apatiit Kaltsiumfosfaat Nuuskpiiritus Ammoniaagi vesilahus Põdrasarvesool Ammooniumkarbonaat Ooleum Vääveltrioksiidi lahus väävelhappes Korund ränidioksiid Smirgel ränidioksiid Triitium Üliraske vesinik Püriit Raud II sulfiid Kassikuld Raud II sulfiid Teras Raua ja süsiniku sulam (C < 2%) Seatina plii
) kiireneb 2) p (väiksema moolide arvu suunas) aeglustub 3) lähteaine konsentratsioon kiireneb TASAKAALU MUUTUMINE ENDOTERMILISES REAKTSIOONIS 1) p ei muutu 2) t° 3) lähteainete konsentratsioon KEEMILISTE SIDEMETE LIIGID + SKEEMID POLAARNE KOVALENTNE SIDE 2) IOONILINE SIDE 3) MITTE POLAARNE KOVALENTNE SIDE AINETE LAGUNEMINE a) magneesiumnitraat b) ammooniumkarbonaat c) vask(I)hüdroksiid d) plii(IV)nitraat
Looduses esinev aine. 100g toodet sisaldab keskmiselt: Energiat: 137 kcal / 583 kJ Valke: 8,5g Süsivesikuid: 24,5g Rasvu: 0,6g Kõlblik kuni: 02.03.12 3. Kinder Bueno Koostis: Piimasokolaad, suhkur, taimeõli, nisujahu, sarapuupähklid, lössipulber, täispiimapulber, sokolaad, madala rasvasisaldusega kakaopulber. E322- Letsitiinid E500- Naatriumvesinikkarbonaat- Omadused: Happesuse regulaatorid, kergitusained, paakumisvastased ained. E503- Ammooniumkarbonaat- Omadused: Happesuse regulaator, kergitusaine. 100g toodet sisaldab keskmiselt: Energiat: 2378 kJ / 571 kcal Valke: 9,2g Süsivesikuid: 49,5g , millest suhkrud: 41,3g Rasvu: 37,3g Kiud: 2g Naatrium: 0,106g Kõlblik kuni: 05.2011 4. Säästu kohuke Koostis: Rasvata kohupiim, kakao glasuur, lössipulber, vadakupulber, kakaopulber, letsitiin, vanilliin, taimne rasv, suhkur, vadakupulber, zelatiin, vanilliin. E202- Kaaliumsorbaat-
P4. KATIOONIDE IV JA V RÜHM Ba2+, Sr2+, Ca2+ ja Mg2+, K+, Na+ , NH4+ Neljanda ja viienda rühma katioonide vesilahused on värvuseta. P4.1 Katioonide neljanda rühma sadestamise alused Ba2+, Sr2+ ja Ca2+- ioonide eraldamine V rühma katioonidest põhineb nende ioonide rasklahustuvate karbonaatide BaCO3, SrCO3 ja CaCO3 moodustamisel (NH4)2CO3 toimel. Rühmareaktiiviks on ammooniumkarbonaat (NH4)2CO3, mis hürdolüüsub vesilahuses peaaegu täielikult: NH4+ + H2O NH3 H2O + H+ CO32- + H2O HCO3- + OH- (NH4)2CO3 + H2O NH4HCO3 + NH3H2O Rühmareaktiivi saamine: NH4HCO3 + NH4OH (NH4)2CO3 (NH4)2CO2 + H2O (NH4)2CO3 IV rühma katioonide Ba2+, Sr2+ ja Ca2+ sadestamine toimub (NH4)2CO3 lahusega ammoniaakhüdraadi ja ammooniumkloriid juuresolekul soojendamisega. P4.2 Analüüsi käik IV rühma katioonide (Ba2+ ja Ca2+) sadestamine
Katioonide IV ja V rühm Katioonide neljandasse rühma kuuluvad Ba 2+, Sr2+, Ca2+ ja viiendasse rühma Mg2+, K+, Na+ ja NH4+. Nende katioonide vesilahused on värvuseta. IV rühm eraldatakse viiendast rühmast rasklahustuvate karbonaatide moodustumisel (BaCO3, SrCO3, CaCO3 ) rühmareaktiivi (NH4)2CO3 toimel. Nõrga aluse ja nõrga happe soolana hüdrolüüsub ammooniumkarbonaat vees peaaegu täielikult. NH4+ + H2O NH3 H2O + H+ CO32– + H2O HCO3 – + OH– (NH4)2CO3 + H2O NH4HCO3 + NH3 H2O Kuna hüdrolüüsil tekkinud vesinikkarbonaat-ioon ei anna katioonidega rasklahustuvat sadet, lisatakse lahusele ammoniaakhüdraati, et nihutada tasakaalu karbonaatiooni tekke suunas. Liigaluselises keskkonnas sadestub ka MgCO3. 2Mg2+ + CO32– + 2OH– → Mg2(OH)2CO3 ↓ Selle vältimiseks lisatakse lahusesse ammooniumkloriidi, et saada pH ≈ 9.
1) Aatom-nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused 2) aatomi tuum-on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist 3) elektronkate-Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv 4) nukleonid-on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2 5) prooton-on positiivse elektrilaenguga elementaarosake 6) neutron-on neutraalse elektrilaenguga elementaarosake 7) elektron-negatiivse laenguga fundamentaalne elementaarosake 8) ioon-on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni 9) katioon- positiivse laenguga ioon 10) anioon- negatiivse laenguga ioon 11) redutseerija-element mis redoksreaktsioonikäigus loovutab elektrone. 12) Oksüdeerija-on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone. 13) Redutseerimine-on re...
Sorbitaanmonooleaat E 494 Sorbitaanmonopalmitaat E 495 Naatriumkarbonaadid: 1) naatriumkarbonaat 2) naatriumvesinikkarbonaat 3) naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi segu 1:1 E 500 Kaaliumkarbonaadid: 1) kaaliumkarbonaat 2) kaaliumvesinikkarbonaat E 501 Ammooniumkarbonaadid: 1) ammooniumkarbonaat 2) ammooniumvesinikkarbonaat E 503 Magneesiumkarbonaadid: 1) magneesiumkarbonaat 2) magneesiumvesinikkarbonaat E 504 Soolhape E 507 Kaaliumkloriid E 508 Kaltsiumkloriid E 509
kampolräbustite aktiivsust. Aktivaatoritena lisatakse väikestes kogustes hüdrasiini, aniliini, trietanoolamiini, salitsüüdhapet ja teisi. Aktiviseeritud on samuti glütseriini baasil valmistatud räbustid tsinkkloriidi, hüdrasiini ja ammooniumkloriidi lisanditega. Raskelt sulavate vask-, hõbe- ja teiste joodistega jootmisel on vaja aktiivseid räbusteid kõrge sulamistemperatuuriga. Nende räbustite peamisteks komponentideks on tavaliselt boorhape (H3BO3)-, booraks e. Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid (B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid tulemeid annab booraksi ja boorhappe kasutamine räbustina-, terase, vase ja vasesulamite jootmisel joodistega mille sulamistemperatuur on üle 800`C
ammoniaagist: // t°, Pt 4NH3 + 5O2 ------- 4NO + 6H2O Ammoniaaki kasutatakse lämmastikhappe, väetiste, plastmaside, lõhkeainete, puhastusvahendite tootmiseks. Tuntumad ammooniumsoolad on: NH4Cl (ammooniumkloriid ehk salmiaak) metallipinna puhastusvahend tinatamisel, elektrolüüt süsinik-tsinkelemendis, meditsiinis rögalahtisti . NH4NO3 (ammooniumnitraat) väetis ja lõhkeaine komponent (NH4)2CO3 (ammooniumkarbonaat ehk põrdasarvesool) kasutatakse kondiitritööstuses kergitusainena taignas. Kuumutamisel ta laguneb, eraldades gaasilisi aineid, mis kergitavad küpsevat tainast // (NH4)2CO3 2NH3 + CO2 + H2O N2O - dilämmastikoksiid ehk lämmastik(I)oksiid ehk naerugaas Ta on värvuseta, neutraalne oksiid, nõrga meeldiva lõhnaga, vees lahustuv narkootilise toimega gaas. Väiksemates kogustes sissehingamisel põhjustab ta elevust ja lõbusat meeleolu. Suuremates kogustes kutsub
2) naatriumvesinikkarbonaat 3) naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi segu 1:1 Kaaliumkarbonaadid: E 501 happesuse regulaator, stabilisaator 1) kaaliumkarbonaat 2) kaaliumvesinikkarbonaat Ammooniumkarbonaadid: E 503 happesuse regulaator, kergitusaine 10 1) ammooniumkarbonaat 2) ammooniumvesinikkarbonaat Magneesiumkarbonaadid: E 504 happesuse regulaator, paakumisvastane 1) magneesiumkarbonaat aine, stabilisaator 2) magneesiumvesinikkarbonaat Soolhape E 507 happesuse regulaator Kaaliumkloriid E 508 Tardaine Kaltsiumkloriid E 509 Tardaine Magneesiumkloriid E 511 Tardaine
Aktivaatoritena lisatakse väikestes kogustes hüdrasiini, aniliini, trietanoolamiini, salitsüüdhapet ja teisi. Aktiviseeritud on samuti glütseriini baasil valmistatud räbustid tsinkkloriidi, hüdrasiini ja ammooniumkloriidi lisanditega. Raskelt sulavate vask-, hõbe- ja teiste joodistega jootmisel on vaja aktiivseid räbusteid kõrge sulamistemperatuuriga. Nende räbus- tite peamisteks komponentideks on tavaliselt boorhape (H3BO3)-, booraks e. Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid (B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid tulemeid annab booraksi ja boorhappe kasutamine räbustina-, terase, vase ja vasesulamite jootmisel joodistega mille sulamistemperat- uur on üle 800`C
Aktivaatoritena lisatakse väikestes kogustes hüdrasiini, aniliini, trietanoolamiini, salitsüüdhapet ja teisi. Aktiviseeritud on samuti glütseriini baasil valmistatud räbustid tsinkkloriidi, hüdrasiini ja ammooniumkloriidi lisanditega. Raskelt sulavate vask-, hõbe- ja teiste joodistega jootmisel on vaja aktiivseid räbusteid kõrge sulamistemperatuuriga. Nende räbus- tite peamisteks komponentideks on tavaliselt boorhape (H3BO3)-, booraks e. Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid (B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid tulemeid annab booraksi ja boorhappe kasutamine räbustina-, terase, vase ja vasesulamite jootmisel joodistega mille sulamistemperat- uur on üle 800`C
Sorbitaanmonopalmitaat E 495 emulgaator Naatriumkarbonaadid: 1) naatriumkarbonaat 2) naatriumvesinikkarbonaat 3) naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi segu 1:1 E 500 happesuse regulaator, kergitusaine, paakumisvastane aine Kaaliumkarbonaadid: 1) kaaliumkarbonaat 2) kaaliumvesinikkarbonaat E 501 happesuse regulaator, stabilisaator Ammooniumkarbonaadid: 1) ammooniumkarbonaat 2) ammooniumvesinikkarbonaat E 503 happesuse regulaator, kergitusaine Magneesiumkarbonaadid: 1) magneesiumkarbonaat 2) magneesiumvesinikkarbonaat E 504 happesuse regulaator, paakumisvastane aine, stabilisaator Soolhape E 507 happesuse regulaator 26 Kaaliumkloriid E 508 Tardaine
II rühma katioonide tõestamine, eraldamine ja segu analüüs. II rühma kuuluvad Ba+2,Sr+2 ja Ca+2.Nende o.-a. on püsiv, nad ei põhjusta ühendite värvust,paljud hapnikhapete soolad on vähelahustuvad (iseloomulik on sulfaatide väike lahustuvus). Ba+2-ioonid värvivad leegi kollakasroheliseks,Sr+2-ioonid karmiinpunaseks ja Ca+2-ioonid telliskivipunaseks. II rühma katioonide eraldamine. On võimalik vaid pärast III,IV ja V rühma täielikku eraldamist.Rühmareaktiiviks on ammooniumkarbonaat (NH4)2CO3 .Vajalik pH on 9,0-9,3 (ammooniumpuhver).Sadestamine toimub kuumast lahusest.Võta katseklaasi ~2 cm3 uuritavat lahust, lisa ammooniumpuhvrit ja kontrolli pH.Seejärel lisa sadestusreaktiiv (~2 cm3).Sega klaaspulgaga ja kuumuta (ettevaatust keemistõugetega! ).Tsentrifuugi (2 võrdselt täidetud tsentrifuugiklaasi! ).Kontrolli sadestamise täielikkust, vajadusel korda sadestamist. .Eralda sade (II rühm) tsentrifugaadist (I rühm). Pese sade dest. veega
annaabi.ee 
