hauakambrid, templid, kaljureljeefid, võlvitud väravad ja kaljuseintesse tahutud veetrassid, mis kõnelevad linnaelanikue osavusest. Seda saadab hurmav värvidemäng- olenevalt kellaajast ja päikesenurgast värvuvad kaljud roosaks, tumepunaseks, purpurpunaseks või oranziks. Colosseum Itaalias Colosseum on vaieldamatult Rooma impeeriumi ehituskunsti suurim saavutus. See on saanud nime läheduses seisnud Nero kolossi järgi. Seda kutsutakse ka Flaviuse amfiteatriks, sest Flaviuse perekonda kuuluv imperaator Vespasian alustas ehitust, ning avas 100 päeva kestnud tseremooniaga tema poeg Titus 80p.Kr. Colosseumist on tänaseks säilinud vaid skelett, kuid kujutle valget neljakorrulist ellipsikujulist ehitist, mille fassaadi kaunistavad imekaunid sambad- esimesel korrusel Dooria, teisel Joonia ja kolmandal Korintose stiilis. See aga igal korrusel 80 võlvi. Seal toimusid gladiaatorite võitlused, lõvide jahtimine või suurepäraselt lavastatud merelahingud
endiselt nii arhitektuuriliselt kui ajalooliselt üks maailma tähtsamaid vaatamisväärsusi. Aga ilmselt saab eurooplane kogu hiidmüüri tegelikust tähendusest aru alles kohal viibides. Igal juhul aitab see looklev hiiddraakon paremini mõista nii Hiina ajalugu kui hiinlaste hinge. Colosseum on vaieldamatult Rooma impeeriumi ehituskunsti suurim saavutus. Amfiteater on saanud nime läheduses seisnud Nero kolossi järgi. Seda kutsutakse ka Flaviuse amfiteatriks, sest ehitust alustas Flaviuse perekonda kuuluv imperaator Vespasian ning avas 100 päeva kestnud tseremooniaga tema poeg Titus 80 p.Kr. Kuigi tänaseks on antiikmaailma suurimast areenist säilinud vaid skelett, on seal siiski küllaga vaatamist-uurimist, et manada pilti olnust. Kujutle üleni valget neljakorruselist ellipsikujulist ehitist, mille fassaadi kaunistavad imekaunid sambad esimesel korrusel Dooria, teisel Joonia ja kolmandal Korintose stiilis
suuremaks kasvavatesse linnadesse. Ühiskondlikest hoonetest tähtsaimateks on amfiteatrid ja saunad e. termid . Termid olid roomlastel väga uhked, nimelt võis suurest saunakompleksist leida erineva temperatuuriga higistamisruume, basseine, suuri saale, mis olid mõeldus lõdvestumiseks, suhtlemiseks ja jalutamiseks . Roomlased armastasid väga vaatemänge, selle tarbeks ehitati Rooma riigis areene, mida ümbritsesid tõusvad istmeread. Suurimaks ja tuntuimaks amfiteatriks oli Colosseum. Colosseumi iseloomustab: 1. Kolmes erinevas stiilis sambad, 1. Korrusel dooria, 2. Korrusel joonia ja 3. Korrusel korintose stiilis. 2. Neljandal korrusel kasutati pilastreid- poolsambataolisi, kui õhukesi müüriribasid. 3. Ehitise kindlus ei sõltu sammastest vaid hoopis kaartest ja võlvidest. Colosseumi kõrval oli Roomas teinegi suur vaatemängupaik Circus Maximus, kus korraldati eriti kaarikute võiduajamisi.
Tänaseks on kuju saanud ka suurepärase valgustuse ning mäetippu viivad tõstukid neile, kellele 220 trepiastet üle jõu käivad. Lunastaja kuju on kindlasti koht, kuhu tasuks tulla kõikidel, hoolimata sellest, kas ollakse usklik või mitte. Seda kuju ümbritseb mõnus aura ning see on ideaalne koht hingepuhastamiseks. 22 Colosseum Itaalias Colosseum on oma nime saanud oma läheduses seisnud Nero kolossi järgi. Seda kutsutakse ka Flaviuse amfiteatriks, sest Flaviuse perekonda kuuluv valitseja Vespasian alustas selle ehitust, selle avas aga 100 päeva kestnud tseremooniaga tema poeg Titus 80. aastal pKr. Kahjuks on tänaseks sellest suurejoonelisest areenist säilinud vaid varemed, on seal siiski palju vaadata ning hea kujutlusvõime korral pole just raske kujutleda pilti olnust. Kolosseum oli üleni valge neljakorruseline ellipsikujuline ehitis, mille fassadi kaunistasid võrratud
Draamat ei tuntud. 6. saj eKr tekkis teatrile meelelahutuslik varjund. Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril 24 inimest, pikkades rüüdes. Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protahonist. Dialoog toimub näitleja ja koori vahel, need jumalate auks loodud kiidulauludes ehk ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks. Selle keskel oli orkestra lava, kus asus koor, kuni 24m diameertiga. Selle taga oli skenee lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks. Samuti proskeenion eeslava, kus olid näitljad. Theatron oli pealtvaatajate pinkide osa. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite, lavastajate kui näitlejate seas. Lavastaja koreeg, kuludekandja. Näitekirjanik võistlusele esitada tetraloogiana kolm
Draamat ei tuntud. 6. saj eKr tekkis teatrile meelelahutuslik varjund. Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril 24 inimest, pikkades rüüdes. Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protagonist. Dialoog toimub näitleja ja koori vahel, need jumalate auks loodud kiidulauludes ehk ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks. Selle keskel oli orkestra lava, kus asus koor, kuni 24m diameertiga. Selle taga oli skenee lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks. Samuti proskeenion eeslava, kus olid näitljad. Theatron oli pealtvaatajate pinkide osa. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite, lavastajate kui näitlejate seas. Lavastaja koreeg, kuludekandja. Näitekirjanik võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat ja ühe
annaabi.ee 
