TSEMENT- põhilised koostisosad on ränioksiid, alumiiniumoksiid ja raud(III)oksiid, mille molekulid on seotud lubja molekulidega. LUBI- lupja toodetakse valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnevast lubjakivist. SAVI- savi koosneb savimineraalidest ehk kihilise kristallstruktuuriga silikaatidest, milleks on peamiselt illiit, smektiit ja kaoliniit. LIIV- liiva moodustavad mineraalid on päevakivid, vilgud, amfiboolid, pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed.
4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Oma tekkelt kuulub liiv purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt. Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv on kvartsliiv. Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks. Teised olulisemad liiva moodustavad mineraalid on päevakivid, vilgud, amfiboolid, pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed. Liiv on tähtis ehitusmaterjal ning tööstuslik toore. Liiva kasutatakse nii betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel. 5. Katsemetoodika 5.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatakse liivast osad, mis on väiksemad kui 5mm, need valatakse 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Valamisel tekkinud kuhi eemaldatakse, ning proov kaalutakse. Liiva puistetihedus 0L [kg/m3] leitakse valmist 1
läbimõõdu ülempiiriks 10 mm. Purdsette terasuurus, mida nimetatakse kruusaks, on erinevates maades erinev. Kruusast peenem purdsete on liiv. Liiv Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümikset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv on kvartsliiv. Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks. Teised olulisemad liiva moodustavad mineraalid ,päevakivid, vilgud,amfiboolid , pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed. Liivakivi värvus oleneb mineraalide, tsementeeriva aine ja ka liivakivi katva õhukese pigmendikihi värvusest. Päevakivirikast liivakivi tuntakse arkoosina. Kvartsliiv on valge ja seda kasutatakse näiteks klaasi tootmiseks. Liivakivi võib olla ka näiteks rohelist värvi. Põhja-Eesti paekaldas ehk Balti klindis on näha rohelise glaukoniitliivakivi kiht. Settimine:
singelsilikaadid. Valemis radikaal [SiO4]4- oliviin (Mg,Fe)2[SiO4], granaadid · paardunud tetraeedrid soro- e. hantelsilikaadid. Valemis radikaal [Si 2O7]6- epidoot Ca2Al2Fe[SiO4][Si2O7](OH)O · rõngastunud tetraeedrid tsüklo- e. rõngassilikaadid. Valemis radikaal n[SiO3]2- n = 3, 4, 6; berüll Be3Al2[Si6O18] · Inosilikaadid - ahel- ja lintsilikaadid o tetraeedrite lindid valemis [Si4O11]4- amfiboolid (nt küünekivi) o tetraeedrite aheladvalemis [SiO3]2- pürokseenid (nt augiit) · Tetraeedrite kihid: füllo- e. kihtsilikaadid, valemis [Si 2O5]2- vilgud, talk, savimineraalid, serpentiin · Karkass-silikaadid o Kvartsi neutraalsete tetraeedrite karkas 8 o (K,Na)[(Si,Al3)O8] Päevakivi alumotetraeedriline karkass katioonidega (K, Na, Ca jt) 36
Asbestmineraalid on magneesiumi, raua, osaliselt ka kaltsiumi ja naatriumi hüdrosilikaadid. Nad on erineva keemilise koostisega ja sellest tulenevalt ka erinevate omadustega. Krüsotiilasbesti kiud on elastsed, painduvad ja moodustavad hargnevate otstega kimpe. Sõltuvalt leiukohast võib krüsotiilasbest sisaldada lisanditena ka teisi metalle, nagu näiteks alumiiniumi ja niklit, ning selle värvus võib varieeruda valgest rohekaskollaseni. Amfiboolid on krüsotiilasbestist tugevama kiuga ja nende värvus võib sõltuvalt rauasisaldusest varieeruda värvitust mustani, sageli on need rohekad või rohekas pruunid. Asbest on tule- ja ilmastikukindel, halva soojus-, elektri- ja mürajuhtivusega, suhteliselt suure tõmbetugevusega, suure eripinnaga, hea adhesioonivõimega, vastupidav alustele ja enamikule hapetest, elastne ja ka dekoratiivne. Tänu nendeleerilistele
erinevates mineraalides. Nt nagu süsinik suudab moodustada teemanti ja grafiidi. Ehk mineraalide kristallvõre muutumine temperatuuri ja rõhu varieerudes. 12. Peamised kivimmoodustajad mineraalid? Peamised kivimimootustajad mineraalid on silikaadid: kvarts, vilgud(biotiit, muskoviit), dolomiit, kaltsiit, päevakivid, pürokseenid (augiit), oliviinid (forsteriit) ja savimineraalid (illiit), amfiboolid (eriti küünekivi). 13. Mineraalide kõvadus ja Mohsi skaala. Kõvaduse all mõistetakse mineraali kui tahke keha vastupanuvõimet välisele deformeerivale jõule mineraloogias eristatakse mikro- ehk absoluutset kõvadust (füüsikalistes suurustes väljendatud) ja suhtelist ehk Mohs'i kõvadust (skaala 1-10). Mohsi kõvaduse aluseks on etalonskaala mineraalid, nende suhteline ja absoluutne kõvadus, sobib välistes tingimustes kasutamiseks, kuid on ikkagi suhteline
Mineraloogiliselt koosneb maakoor 92% ulatuses silikaatsetest mineraalidest. Tähtsamad maakoort moodustavad mineraalid: Graniit sisaldab leelispäevakiviplagioklassidid ehk naatrium- kaltsiumpäevakivid 39% leelispäevakivid ehk kaalium-naatriumpäevakivid 12% kvarts 12% pürokseenid 11% amfiboolid 5% vilgud 5% savimineraalid 5% muud silikaadid 3% mittesilikaadid - 8 % Kivimite jaotus: 1. Magmalised kivimid e. tardkivimid - 95% (25% pindalast) 2. Settekivimid - 5% (75% pindalast) 3. Moondekivimid 10 tähtsamat elementi tardkivimites: O, SI, AL, (80%), Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H Tardkivim - mida heledam, seda happelisem - rohkem SiO2
Isomorfism tähendab vastavust, kus kaks süsteemi, vaadelduna lahus neid moodustavate elementide loomusest, vastab esimese süsteemi igale elemendile ainult üks teise süsteemi element ning ühe süsteemi igale seosele vastab ainult üks seos teises ja vastupidi. 12. Peamised kivimmoodustajad mineraalid? Silikaadid. Tähtsamad kivimit moodustavad mineraalid on: kvarts, vilgud (biotiit, muskoviit), dolomiit, kaltsiit, päevakivid (leelispäevakivid ja plagioklassid), amfiboolid eriti küünekivi, pürokseenid, näiteks augiit, oliviinid, näiteks forsteriit, savimineraalid, näiteks illiit 13. Mineraalide kõvadus ja Mohsi skaala. Kõvaduse all mõeldakse mineraali kui tahke keha vastupanuvõimet välisele deformeerivale jõule. Mineraloogias eristatakse füüsikalistes suurustes (kg/mm2) väljendatud absoluutset e. mikrokõvadust ja ühe mineraali teist deformeeriva toime kaudu väljendatud nn. suhtelist e. Mohs'i kõvadust (Austria mineraloogi Fr
Ultraaluselised vähe räni 35-40%. Aluselised ränivaene 40-52%. Keskmised keskmise ränisisaldusega 52-65%. Happelised ränirikas 65-80% 27. Boweni kristallisatsiooniline skeem. Looduslike magmade kristalliseerumist võib vaadelda kaht tüüpi pideva ja katkendliku reaktsiooniridade üheaegse realiseerumisena. Pideva reaktsioonirea produktideks Na-Ca päevakivi ehk plagioklass. Katkendliku isomorfselt mittesegunevad mineraalid pürokseenid, amfiboolid, biotiit. Üheaegselt kristalliseeruvad mineraalid, mis tarduvad kindlas hulgalises vahekorras kindlal, oma sulamistäppidest, palju madalamal temperatuuril. 28. Millised faktorid soodustavad kivimite ülessulamist Maa sisemuses? Kõrged temperatuurid. 29. Intrusiooni mõiste. Magmakivimite lasumisvormid. Rööpsed ja põiksed intrusioonid. Intrusioon maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla vedelas kui ka tahkes olekus
Struktuurimotiivid: tetraeedrite üksteisega seondumis (polümeriseerumise) viisid. 1)Singelsilikaadid iseseisev tetraeeder . Nt (Mg,Fe) 2SiO4 Oliviin 2)Hantelsilikaadid pardunud tetraeedrid(ühte otsa pidi 2tk koos) 3)Rõngassilikaadid rõngastunud tetraeedrid n[SiO3]2- n=3,4,6.. Singelsilikaadid suhteliselt ümara ehitusega, võivad olla suht eri värvi. Hantel- ja rõngassilikaadid tulbalised, prismad. 4)Ahel- ja lintsilikaadid. Pürokseenid esinevad ahelatena. Amfiboolid lintidena(lint koosneb rõngastest). 5)Kihtsilikaadid. Vilgud, talk, savimineraalid. 6)Kolmemõõtmeline karkass. Kvarts, päevakivi(K,Ca,Na..). Kvarts on suhteliselt inertne, ei esine isomorfismi. Olulisemad mineraalide keemilise koostise tüübid ja klassid. Lihtained -metallid(Ag,Cu) -mittemetallid(S,C) Sulfiidid(S-4) Halogeniidid(Cl-4) Oksiidid(O-2) Hüdroksiidid(OH-) 3 Hapnikulised soolad -silikaadid(SiO4-4)
annaabi.ee 
