Mitmed sõjaeelsel perioodil hea ettevalmistuse saanud spetsialistid olid senini mitmesuguste kattevarjude all oma rühmi edasi juhendanud. Paljud töötasid suurte asutuste-ettevõtete juures töövõimlemise instruktoritena. Kuna võimlemist viidi edasi nii-öelda ,,varjus" päästis see naisvõimlemise täielikust hukust. Uskumatu oli see, et nõukogulik võim suutis olemasolevad ja toimivad asjad enda kasuks pöörata ja näidata neid kui enese leiutisi. Ametkondlike spartakiaadide programmi lülitati ametiühingute nõudel üheks kohustuslikuks alaks naisvõimlemise rühmade võistlus. Kunstilise isetegevuse ülevaatusel oli vaja ettevõtte või õppeasutuse au kaitsta. Eestis pikaajaliste traditsioonidega ala uue esilekerkimise mõjul moodustati 1962. aastal ENSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee kunstilise võimlemise presiidiumi juurde naisvõimlemise komisjon
vastavalt otsustuse tasandile (kohalik, regionaalne, riiklik) enne planeerimist ja otsustamist • On loodud mehhanismid situatsioonide esiletõstmiseks ja tutvustamiseks , mis on määratletud vastavalt jätkusuutlikkuse kriteeriumidele ja eesmärkidele KSH võimalikud kasud • Julgustab arvestama keskkonna ülesandeid ja eesmärke tegevuskavade, planeeringute ja programmide koostamise protsessis koos otseselt keskkonnaga mittetegelevate organisatsioonidega; • Ametkondlike konsultatsioonide üritused ja avalikkuse kaasamine tõstab hinnangu keskkonna aspekte tegevuskavades, planeeringutes ja programmide koostamisel KSH võimalikud kasud • Võib aidata määratleda asjakohaseid asukohti ja projekte, kus vaja läbi viia KMH; • Lubab tõhusamalt analüüsida nii suurte kui ka väikeste projektide kumulatiivseid mõjusid; • Aitab kaasa ja lihtsustab sünergiliste mõjude arvestamist projektides; KSH võimalikud kasud
(Riiklik Ajaloo Keskarhiiv); vabariikide keskarhiivid (2 perioodi); oblastiarhiivid (2 perioodi); rajooniarhiivid, neid tavaliselt ei jagatud, neis puudus vanem osa. 3) materiaalse tähtsuse järgi liigitati arhivaalid: üleliidulise tähtsusega; vabariikliku tähtsusega; kohaliku tähtsusega. Sellest positsioonist sõltus finantside eraldamine arhiivile. 4) riikliku tegevuse valdkondade lõikes eripäraks võimas ametkondlike arhiivide võrk (mis ei ole ühtses riiklikus süsteemis). Ametkondlikud: sõjaajaloo arhiiv; kaitseministeeriumi arhiiv; sõjalaevastiku keskarhiiv; siseministeeriumi arhiiv; rahvamajanduse keskarhiiv jne. Ametkondlike arhiivide süsteem oli salajane ja võimas, eriti NLKP arhiiv, s.h Poliitbüroo materjalid. Rohked keelud. Veel Kaitseministeeriumi arhiiv Podolskis, Siseministeeriumi arhiiv (GuLAG), geoloogia arhiiv (geoloogilise sisuga materjalid) jt.
endine Stanlini arhiiv - pole teavet, mis dokumendid seal on, üksikud uurijad on saanud neid materjale kasutada, aga ainult oma konkreetse huvi rahuldamiseks. Poliitbüroo protokollide originiaalid - koopiad nendest otsustest olemas, aga kui mingis otsus tehti, siis sinna juurde kuulus ka suur hulk lisamaterjali, kõik need lisamaterjalid on tänapäevani uurijate eest suletud. Lisaks on mitmeid teisi ametkondlike arhiive: Vene Fäderatsiooni Välispoliitika Arhiiv, Vene Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse Keskarhiiv - KGB järglane - väga palju huvitavaid dokumente Eesti kohta, Vene Föderatsiooni Kaitseministeeriumi Keskarhiiv. Vene arhiivide puhul tuleb tähele panna ka seda, et ka nendest Föderaalarhiividest ei ole paljud dokumendid uurijatele saadaval. Ametkondade vaheline komisjon, kes neid salastatud dokumente läbi vaatavad -
Rossija, kuna venekeelsed kesklehed levisid kogu Vene Föderatsioonis ning teisi lehti polnud vaja sinna kõrvale. Ametkondlikud (vene keeles mnogotirazkad) ettevõtete, õppeasutuste jne ajalehed. Siinkohal teeme ühe meelevaldse lihtsustuse, kui vaadata üleliidulist statistikat, tasub olla tähelepanelik kolhoosiajalehed tehti eraldi rühmaks, ajakirjanduslikust aspektist täiesti tarbetu ja meie võtame need ikkagi ametkondlike rüppe. Lugejale kõige lähemad lehed käsitlesid mingi suure kollektiivi (vähemalt 2000 töötajat, nt jalatsikombinaadi või Suure Teatri) ajaleht. Eriti 80ndatel aastatel kujunes mõni ametkondlik leht ehtsaks ajaleheks. Eestis näiteks mõnesid meie kuulsa loominguliste liitude pleenumi materjale ei saanud ametlikus ajakirjanduses avaldada, seetõttu avaldati ametkondlikus - kolhoosilehes. Tartus ilmunud ,,Universitas" oli samamoodi ametkondlik leht, nagu kõik õppeasutuste lehed.
editsiooniliselt laitmatu, kuid ei ole siiski täielik, kuna palju vähemtähtsaid ukaase ja teisi seadusandlikke akte on välja jäänud. Samal ajal oli aga sisse võetud kehtivuse kaotanud seadusi. Pealegi polnud see süstemaatiliselt kodifitseeritud koodeks, vaid kronoloogiline. See kõik tekitas arusaamatusi riigi administratiivaparaadis vajalike seaduste rakendamisel. Osalt need põhjused, veel enam aga ametkondlike (vedomstvo) temaatilise iseloomuga kodifitseeritud seadustekogu puudumine asutustes nõudis kehtivate seaduste süstemaatilist koondamist, s.o. kodifitseerimist. Selleks anti välja vene õigusajaloos tuntud Vene seaduste kogu (VSK) ( ). Vene seaduste kogu koosneb 16 köitest, mis kannavad nimetusi "asutused, ustaavid, põhimäärused, reeglid" jne. Köited jagunevad struktuurselt jagudeks ja raamatuteks, millesse seadusandlikud aktid on koondatud temaatilise printsiibi alusel järgmiselt:
annaabi.ee 
