eradetektiiviteenuse osutamiseks loal näidatud tähtaja jooksul. (2) Tegevusluba väljastatakse isikule, kes on sooritanud eradetektiivieksami. (3) Tegevusluba antakse kehtivustähtajaga ühest kuni viie aastani. § 20. Eradetektiivi ametitunnistus (1) Eradetektiivi ametitunnistus (edaspidi ametitunnistus) on eradetektiivile koos tegevusloaga väljastatav dokument. (2) Eradetektiiv peab eradetektiiviteenuse osutades ametitunnistust kaasas kandma ja esitama selle isikule, kes seda nõuab. (3) Ametitunnistuse vormi ja selle väljaandmise korra kehtestab siseminister. § 21. Politseiameti loakogu (1) Politseiameti loakogu (edaspidi loakogu) on kollektiivne organ, kes otsustab tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise, tegevusloa pikendamise ja peatamise ning tegevusloa kehtetuks tunnistamise. (2) Loakogu moodustab politseipeadirektor. (3) Loakogu põhimääruse kehtestab siseminister. § 22. Tegevusloa taotlemine (1) Tegevusloa saamiseks esitab tegevusloa taotleja loakogule kirjaliku taotluse
(5) Juht peab võimaldama kontrollida sõiduki vastavust tehnonõuetele ja varustusele. 9. § 38. Juhi ja sõitja kohustused sõiduki peatamisel kontrollija poolt (3) Kontrollimiseks vajalikud dokumendid peab mootorsõidukijuht andma kontrollijale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult kontrollija loal või korraldusel. (6) Juhil on õigus nõuda kontrollijalt ametitunnistuse või muu tema pädevust tõendava dokumendi esitamist ja teha sellelt vajalikke märkmeid. Lk 5 1. § 7. Tee andmise üldised kohustused (3) Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. 2. § 17. Tee andmise üldised kohustused
N. Parrest 4. kinnituse, et hoiatuses märgitud sunnivahendit hakatakse rakendama; 5. adressaadi ees- ja perekonnanime või juriidilise isiku nime; 6. asendustäitmise korral sunnivahendi rakendamise koha; 7. rakendatava sunnivahendi. Adressaadi nõudmisel peab sunnivahendit vahetult rakendav isik esitama talle oma ametitunnistuse ning täitekorralduse. Järgnevalt toimub konkreetne sunnivahendi rakendamine. Kui tegu on sunnirahaga, siis tähendab see adressaadile kohustust tasuda sunniraha hoiatuses kindlaks määratud summa. Sunniraha tasumise kohta on tal õigus saada tasumist tõendav kviitung (AtSS § 10 lõiked 1 ja 3). Kui tegu ei ole isikliku kohustusega, st kohustusega, mis ei ole adressaadiga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise
1.4. Õpetaja-aastad Õpetajaametit sai Jõgisalu proovida juba 1941. aastal 19-aastase noormehena. Paadrema algkooli juhataja Anton Ulpuse soovitusel suunas Läänemaa koolivalitsus ta Martna algkooli õpetajaks. 1943. aasta alguses, pärast Saksamaalt naasmist, pandi Jõgisalu Rõude algkooli juhatajaks. 9 1943. aasta suvel osales Jõgisalu õpetajatele ette nähtud kursustel Haapsalus, kust sai algkooliõpetaja ametitunnistuse ja ettepaneku asuda sügisest tööle Lihula Gümnaasiumi, mille ta ka vastu võttis. Pärast vangilaagrist vabanemist, repatrieerimist 1946. aasta novembris, sai Jõgisalu uuesti õpetajaks, seekord Saulepi Mittetäielikku Keskkooli. Saulepis õpetas ta matemaatikat, keemiat, eesti keelt ja teisi aineid. 1947. aasta l. septembrist pakuti Jõgisalule Märjamaa Keskkooli õpetaja kohta, kuhu ta jäi tööle oma õpetaja-aastate lõpuni
kontrollida nimetatud seadmete olemasolu, töökorras olekut, paigaldusplaate, plomme ning sõidumeeriku salvestuslehtede või salvestusandmete alusel sõidu- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamist. Digitaalse sõidumeeriku korral peab juht võimaldama kontrollijal kasutada kontrollija kaarti. 5) Juht peab võimaldama kontrollida sõiduki vastavust tehnonõuetele ja varustusele. 6) Juhil on õigus nõuda kontrollijalt ametitunnistuse või muu tema pädevust tõendava dokumendi esitamist ja teha sellelt vajalikke märkmeid. (LS § 38 lg 1, lg 2, lg 3, lg 4, lg 5, lg 6) 26. Loetle turvalisuse tagamise nõuded liiklusjärelvalve teostaja poolt, kui liiklusjärelvalve teostaja läheneb sõidukile, suhtleb juhi- ja sõitjatega. Juhi ja sõitjate sõidukist väljakutsumise alus. 1) Oma julgeoleku tagamiseks peab liiklusjärelevalve teostaja lähenema peatatud
avaliku julgeoleku vastu (kuritegeliku ühenduse loomine, juhtimine või sellesse kuulumine, omavoli, ebaseaduslik riigipiiri ületamine), avaliku korra vastased süüteod (avaliku korra rikkumine, looma julm kohtlemine, omavoliline sissetung, riigilipu kasutamise korra rikkumine jms), avaliku võimu teostamise vastased süüteod, nagu vägivald võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes, ametliku vormiriietuse ja ametitunnistuse ebaseaduslik kasutamine, valeandmete esitamine, sünnist ja surmast teatamata jätmine, arhivaali ebaseaduslik hävitamine või kasutuskõlbmatuks muutmine jms teod. Nendest süütegudest on kõige raskemini karistatavad avaliku julgeoleku vastased süüteod (näiteks kuritegeliku ühenduse organiseerimine viie- kuni viieteistaastase vangistusega). Ametialased süüteod (KarS §-d 288–301) on süüteod, mille toimepanijaks on ametiisik.
karistused. Avaliku rahu vastased süüteod on süüteod, mis on suunatud avaliku julgeoleku vastu (kuritegeliku ühenduse loomine, juhtimine või sellesse kuulumine, omavoli, ebaseaduslik riigipiiri ületamine), avaliku korra vastased süüteod (avaliku korra rikkumine, looma julm kohtlemine jms), avaliku võimu teostamise vastased süüteod, nagu vägivald võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes, ametliku vormiriietuse ja ametitunnistuse ebaseaduslik kasutamine, valeandmete esitamine, sünnist ja surmast teatamata jätmine. Ametialased süüteod on süüteod, mille toimepanijaks on ametiisik (ametiseisundi kuritarvitamine, võimuliialdus, altkäemaksu ja pistise võtmine) või mis on seotud ametiisikuga (altkäemaksu ja pistise andmine, nende vahendus). Õigusemõistmisevastased süüteod on eelkõige teod, mis takistavad õigusemõistmist
annaabi.ee 
