peatükk Eradetektiivi tegevusluba § 19. Eradetektiivi tegevusluba (1) Eradetektiivi tegevusluba (edaspidi tegevusluba) on Politseiameti loakogu otsuse alusel väljastatav dokument, mis annab selles märgitud isikule õiguse eradetektiiviteenuse osutamiseks loal näidatud tähtaja jooksul. (2) Tegevusluba väljastatakse isikule, kes on sooritanud eradetektiivieksami. (3) Tegevusluba antakse kehtivustähtajaga ühest kuni viie aastani. § 20. Eradetektiivi ametitunnistus (1) Eradetektiivi ametitunnistus (edaspidi ametitunnistus) on eradetektiivile koos tegevusloaga väljastatav dokument. (2) Eradetektiiv peab eradetektiiviteenuse osutades ametitunnistust kaasas kandma ja esitama selle isikule, kes seda nõuab. (3) Ametitunnistuse vormi ja selle väljaandmise korra kehtestab siseminister. § 21. Politseiameti loakogu (1) Politseiameti loakogu (edaspidi loakogu) on kollektiivne organ, kes otsustab
keel. Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535), on säilinud 11 katkendlikku lehekülge. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile. Tekstinäide Wanradti ja Koelli katekismusest: Nynda muysta se kolmandes palwe. Armas Issa erakeelda synu arman tachtman kaes/ medy lehasen kuryan tachtman/ ’Armas Isa, keela oma armuliku tahtmisega ära meie lihalik kuri tahtmine ..’ II Ebaühtlase kirjaviisiga kirikukirjanduse aeg 17. sajandil. Esimesed mahukamad ja laia levikuga kiriklikud trükised. Kirjaviis varieerub autoriti, on ülemsaksapärane.
(15) Kategooriate all mõistetakse mootorsõidukite jaotamist juhtimisõiguse seisukohalt vastavalt «Liiklusseaduse» §-le 21. (16) Kerghaagise all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 haagist, mille registrimass ei ületa 750 kg. (17) Kiirtee all mõistetakse vastavate liiklusmärkidega tähistatud teed. (18) Kontrollija all mõistetakse seadusega antud volituste piires liiklejaid kontrollivat isikut, kellel on kaasas ametitunnistus. (19) Kõnnitee all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 4 jalakäija liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette teed, mis võib olla tähistatud vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega. (20) Kõrvalepöörde all mõistetakse pööret paremale või vasakule. (21) Liikleja all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 1 isikut, kes osaleb liikluses jalakäija, sõitja või juhina.
võimatu või ohtlik . *Jalakäija Isik kes kasutab teed jalksi või ratasttooliga , rulluiskudega,tõukeratasttega jne . *Jalgratas inimeste lihaste jõul vähemalt kahe rattalist või mootoriga . *Jalgratta tee jalgratta või moopeediga ette nähtud tee või teeosa . *Juht on isik kes juhib sõidukit ,ratsa või veoloomi,kariloomi,õppesõiduajal ka sõiduõpetaja *Kontrollija mõistetakse seadusega antud volituste piires liiklejaid kontrollivat isikut kellel on ametitunnistus . *Kõnnitee teeosa või sama otstarbega tee , mis on tähistatud vastavate tähistega . *Pimeda aeg ajavahemik ehast koiduni . *Pööre mõistetakse pööret kõrvale või tagasi. *Ratastraktor on mootorsõiduk millel on vähemalt kaks telge ja suurim valmistaja kiirus ületab 6 km/h. *Raudtee sõiduk rong,vedur,vagun,tresii või mingi muu raudtee rööbastel liikuv sõiduk. *Registri mass juhi,sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud
Kaubik "B" KATEGOORIA SÕIDUKID Madelauto (allalastava luugiga) Kombineeritud kerega auto TERMINID · Kerghaagise all mõistetakse haagist, mille registrimass ei ületa 750 kg. · Kiirtee all mõistetakse vastavate liiklusmärkidega tähistatud teed. · Kontrollija all mõistetakse seadusega antud volituste piires liiklejaid kontrollivat isikut, kellel on kaasas ametitunnistus. Kontrollitakse: 1. Sõiduki tehnoseisundit 2. Liiklust ja selles osalejat 3. Sõidudokumente 4. Sõitjate ja veostevedu 5. Erimärgistatud kütuste kasutamist mootorikütusena Sõiduki peatamine: 1. Liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumisel 2. Sõiduki liikumise ebaadekvaatsuse tõttu 3. Sõiduki välimus viitab tehnilisele rikkele 4. Veose paigutus, kinnitus või tähistus ei vasta nõuetele 5. Sõiduki välimus viitab liiklusõnnetuses osalemisele 6
kumbki säilinud. Susi tekste kasutasid hiljem Russow, Müller ja Rossihnius. ,,Kiri emale" algus ja lõpp alamsaksa k, keskel soomemõjuline eesti k (29 rida). Kirja saaja on ema, keda autor (ilmselt Eesti- ja Liivimaal töötav soome vaimulik) peab aitama, et ta temalt võetud asjad kätte saaks, ja pöördub selleks Rootsi kuninga poole. Iseloomulikud jooned: alamsaksa, rootsi ja soome laenud. 5. Lõunaeesti kirjakeel 16.saj (Boieruse, Völckeri tekst, ametitunnistus Awerbachile) Lõ-Eestis säilinud 16.saj trükiteoseid pole. 1715 Uue Testamendi eessõnas on märge selle kohta, et Tartu Jaani koguduse õpetajal Wittel ilmus 1554 trükitult katekismus. On üksikuid käsikirjalisi tekste peamiselt 16.saj lõpust. 1580-90. aastate Boieruse katoliiklik tekst. Eesti k teksti 41 rida. See on ilmselt poola k tõlgitud palve. Teksti eesti keelt on hinnatud oskamatu tõlkija kirjapanduks
eesmärgile vastava tegevuse. Notarikandidaadi väljaõpe kestab kaks aastat ja lõpeb notarieksamiga. Notarite Koja ettepanekul võib justiitsminister väljaõppe kestust muuta. Notari ametisse nimetamine Notari ametikohtade arvu ja tööpiirkonnad määrab kindlaks justiitsminister, lähtudes õiguskäibe vajadustest. Notari nimetab ametisse justiitsminister. Notar nimetatakse kindlasse tööpiirkonda ja talle väljastatakse ametitunnistus. Notar nimetatakse ametisse eluaegsena. Notari taotlusel võib justiitsminister lubada notaril pärast pensioniea saabumist jääda ametisse, kui see on vajalik õiguskäibe vajaduste rahuldamiseks, kuid mitte kauemaks kui 10 aastaks. Mida notar teeb? 1) tõestamistoiming tõestamisseaduse alusel, välja arvatud notariaadiseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud tõestamistoimingud; 2) pärimismenetluse läbiviimine pärimisseaduse ja tõestamisseaduse alusel;