andmine sellise edastamise toimumise või võimatuse kohta tõestamisseaduse alusel; − raha (välja arvatud sularaha), väärtpaberite, dokumentide ja muude esemete hoiule võtmine, kui see ei ole ametitoiming ega sellega kaasnev ametikohustus; − dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine. Lisaks on notariametit pidaval isikul võimalik väljaspool ametitegevust, oma põhitöö ametitoimingute tege- mise ja ametiteenuste osutamise kõrval tegeleda jätkuvalt õppe- ja teadustööga, samuti loometööga (NotS § 12 lg 1). 2.1. Ametitoimingute ja ametiteenuste sarnasused Tõestamine ja kinnitamine kui notari ametitegevus on täpselt reglementeeritud. Notar on kohustatud hoidma ametitegevuse raames saadavaid andmeid saladuses (NotS § 3); kajastama tehtud toimingud riigile
staatus oli nii kaalukas, et notarite aktid omasid õiguslikku tõestavat jõudu ja kuulusid täitmisele ilma eraldi kohtuotsuseta. Notariaalmenetluse vorm ja ka notarite vastutus oli seadusega põhjalikult reguleeritud.4 1. 1 Notariaadi kujenemine Eestis Eestis on notariamet loodud riigivõimust lahutatud avaliku võimu kandjana, järgides nn. Ladina notariaadi traditsiooni. Notari lahtisidumine riigiaparaadist koos talle omistatud sõltumatusega annab inimestele garantii, et notar ei ole ametitoimingute tegemisel seotud riigi täitevvõimu juhistega, vaid täidab talle pandud ülesandeid erapooletult ja sõltumatult üksnes seadusele tuginedes.5 Eesti õigussüsteem kuulub oma arengu ning geograafilise asendi tõttu Mandri-Euroopa õigusperekonda, mis on üheks suuremaks õigusperekonnaks Anglo-Ameerika õigusperekonna 3 , . . , . . . Lk 6 4 , . . . Lk 12. 5 E. Andersen. Notari Koht ja roll Eesti õigussüsteemis. Eesti notariaadi X aastapäev. Lk 7.
2) raske ametialase üleastumise korral; 4) muude asjaolude ilmnemisel, mis teevad võimatuks notarina töötamise. (3) Enne notari ametist vabastamist või tagandamist kuulab valdkonna eest vastutav minister ära notari selgitused ning Notarite Koja seisukoha, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul. 20. Notari ametitegevuse põhimõtted Sõltumatus Notar allub ametitoimingute tegemisel ainult seadustele ja teistele õigusaktidele. Oma ametitoimingutega seotud otsused võtab notar vastu iseseisvalt. Kellelgi ei ole õigust anda notarile ametitoimingu tegemisel kohustuslikke juhendeid. Erapooletus Notar on erapooletu nii ametitoimingu vahetute osaliste kui ka isikute suhtes, kelle õigusi ja huvisid toiming puudutab. Notar tagab, et toimingu tegemisel ei oleks kahjustatud kogenematu ja asjatundmatu osaleja huvid. Notar annab inimestele
osas. Notariaalne tõestamine suurendab isikute õiguste kaitset ja kindlustunnet õiguslike küsimuste lahendamisel. Veel tegeleb notar kohtu juhendamisel ametlike toimingute tegelemisega hagita asjades. Kohtuvolinikuna kaasatakse notareid pärimisasjade lahendamisse. Notari eesmärgiks oleks tagada isikutevaheliste suhete stabiilsus ning hoida ära võimalikke hilisemaid õigusvaidlusi (Notari Koda). Notar allub ametitoimingute tegemisel ainult seadustele ja teistele õigusaktidele. Oma ametitoimingutega seotud otsused võtab notar vastu iseseisvalt. Kellelgi ei ole õigust anda notarile ametitoimingu tegemisel kohustislikke juhendeid. Kõik Eestis tegutsevad notarid on Notarite Koja liikmed. Notarite koda alustas tegevust 1.novembril 1993 mil jõustus notariaadiseadus. Notarite Koda on alates 1995. aastast Ladina Notariaadi Rahvusvahelise Liidu liige ja alates 2004. aastast Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu liige
Koja koosolekute otsuse elluviimise. Notarite Koja eestseisuse istungid toimuvad vähemalt üks kord kuus. Notarite Koja tegevust ei finantseerita riigieelarvest, vaid peamiselt notarite poolt makstavatest liikmemaksudest. Kes on notar Notar on avalikõigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. Notar on ametitoimingute tegemisel sõltumatu. Notar ei ole ettevõtja ega riigiametnik. Notar peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Notar peab jääma erapooletuks ja usaldatavaks kõigi isikute suhtes, kelle huve ja õigusi tema ametitoiming puudutab. Notar peab järgima ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust. Notariks saamise tingimused Notariks võib saada kandidaaditeenistuse läbinud ja notarieksami sooritanud: teovõimeline
Notarite Koja kõrgeim organ on Notarite Koja koosolek ja täitev-korraldav organ Notarite Koja eestseisus. Järelevalvet Notarite Koja tegevuse üle teostab justiitsminister. Notarite Koja eestseisus valitakse koosoleku poolt kolmeks aastaks 7-liikmelisena. Notar – avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Ametitegevus jaguneb ametitoimingute tegemiseks ja ametiteenuste osutamiseks Peab ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Ta ei ole ettevõtja ega riigiametnik Peab oma tegevuse olema erapooletu ja usaldusväärne Peab järgima ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust Notari ametitoimingud: Notari ametitoimingud jagunevad üldjoontes kolmeks: notariaalne tõestamine, notariaalne kinnitamine ja pärimisasjade menetlemine.
suunatud ühiskonna nappide ressursside õiglasele jagamisel ja mille tulemus on ühiskonna teatud sotsiaalsete mehhanismide toimel selle liikmetele siduv, legitiimne. Menetlusõiguse normid reguleerivad õigusprotsesside toimumist - nt tsiviilkohtumenetluse seadustik, mis reguleerib kohtuprotsesside toimumist - mis on hagi, kuidas seda esitada, mis peab seal kirjas olema jne või kriminaalmenetluse seadustik, või nt notarite ametitoimingute tegemise kord. Seaduses sätestatud kohtumenetluse põhimõtetest on olulisemad järgmised: · igaühel on õigus kasutada oma õiguste ja vabaduste kaitseks õigusabi kõigis kohtumenetluse staadiumides, kriminaalmenetluses tagatakse kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele õigus kaitsele; · esimese astme kohtus toimub kohtuasja vahetu arutamine -- selle kohaselt peab kohus uurima