HARJUTUSED-ÜLESANDED VÄITELEHT: hinda väite õigsust enne ja pärast koolitust Väide Enne Pärast koolitust koolitust 1. Mida rohkem on lauses tegusõnu, seda kergem on seda lugeda. Ei 2. kui ja nagu ette ei panda kunagi koma. Pannaks e koma 3. muud kui + da- tegevusnimi eraldatakse keskelt komaga. Ei 4. ne- ja line liiteline omadussõna kirjutatakse eelneva arvuga kokku Ei 5. Pühad ja tähtpäevad kirjutatakse suure algustähega. Ei 6. Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga Ei ühendites. NN DIAGNOOSTÖÖ: Paranda kõik v...
Teaduse areng 1920-1930 aastatel Angela Savenkov 9.klass Lauka Põhikool Teaduse areng Eestis Eesti keel- teaduse-ja ametikeel Teadusvaldkonnad: Eesti ja läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia Kuulsad isikud: Ludivig Puusepp, Paul Nikolai Kogerman, Hans Roland Võrk, Robert Johannes Livländer Teadustööde tegemise kohad Teaduskeskustes: Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikool Muud asutustes: Eesti Rahva Muuseumis, Riigi Keskarhiivis, Loodusvarade Instituudis Ludvig Puusepp 21. november 1875 a. Kiiev- 19. oktoober 1942 a. Tartu Arst, neurokirurgia rajaja
eesti rahvusest talupoegade eneseväärikust. Nad tundsid end allasurutult ning neile näis, et siinne elu pole muud kui rist ja viletsus. Balti erikorra tunnusteks on veel kehtima jäänud administratiivne korraldus, mis kujutab endast seda, et säilisid Eestimaa ja Liivimaa kubermangud; püsisid rüütelkonnad ning linnade omavalitsus raad. Venemaa ei surunud siinsetele aladele peale õigeusku, endiselt oli valitsevaks usuks luterlus, ka ametikeel oli saksa keel, ei võetud nekruteid ega kehtestatud pearahamaksu. Kehtima jäi tollipiir Eestimaa, Liivimaa ja Vene sisekubermangude vahel. Käesolev näitas, et Vene riik ei ole huvitatud Eesti ala venestamisest ning see oli piisav, et saavutada baltisaksa aadlike poolehoid. Näib, et Balti erikord tuli kasuks vaid baltisakslastele, kuid tegelikult pole see täielikult nii. Pakkudes aadlikele kogu seda mugavust, et elu jätkus sama rada, on eestlastele väga kasulik,
HEEBREA KEEL uurimustöö Tallinn KEELKOND Heebrea keel kuulub afroaasia keelkonda, semiidi keele kaanani rühma. SUGULUS TEISTE KEELTEGA Semiidi keelte hulka kuuluvad veel ugariti, moabi ja foiniikia keeled. Erinevalt heebrea keelest on need keeled välja surnud. Sugulus aramea keelega. HEEBREA KEEL RIIGIKEELENA Heebrea keel (irviit) on rahvus- ja ametikeel Iisraelis aastast 1948. Seal kõneleb seda keelt umbes 3 miljonit inimest. KEELE LEVIALA Heebrea keelt kõneleti muistses Palestiinas ja Vahemere idarannikul umbes 3 eKr. Praegu kõnelevad seda keelt paljud juudid üle maailma (aastal 1990 rohkem kui 17 miljonit inimest). KEELE AJALUGU Eristatakse kolme arenemisjärku: 1. Muinasheebrea keel selles keeles on kirjutatud suur osa Vanast Testamendist. 2. Talmudi-heebrea keel selles keeles on kirjutatud talmud ja rohkesti muud
A 2. millal tulid eestis võimule enamlased? 23-25 okt 1917 enamlaste raformid: maapangad ja tööstusettevõtted riigistati, natsionaliseeriti piirati kodaniku sõna ja südametunnistusvabadust suleti opositsioonilisi ajalehti keelati rahvakogunemised arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi 3. kuidas on eesti vabariigi tekke ja vabadussõjaga seotud järgmised isikud? J.tõnisson - juhtis eesti rahvaerakonda, eesti välistelegatsiooni juht J.poska - allkirjastas tartu rahu lepingu, tallinna linnapea K.päts - kuulutas välja eesti vabariigi pärnus, ajutise valitsuse peaminister, päästekomitee liige J.pitka - oli soomusrongide juht O.strandman - ajutise valitsuse juht 1919 4. kellega ja millal tuli eestlastel võidelda vabadussõjas? võnnu lahing 23.06 1919 võideldi sakslastega paju lahing 31.01 1919 võideldi punaarmeega narva kaitselahingud 1919 võideldi punaarmeega landesweri sõda 1919 võideldi baltisaksalstega 5. anna se...
kultuurilise terviku. Poliitiliselt olid roomlased kreeklaste isandad, ent kultuuriliselt oldi kreeklaste õpilased. 4. Kreeka keeleteadus Lineaarkiri A oli kasutusel u 2000 aastat eKr Kreetal, aga ka mujal; tõenäoliselt süllaabiline ja ideograafiline; täielikult desifreerimata. Lineaarkiri B kasutusel pärast lineaarkirja A alates 15. sajandist eKr samuti Kreetal; süllaabiline koos logogrammidega; desifreeriti 1952. aastal. Koinee kreeka muutuv ja rahvaid ühendav ametikeel, mis vastandub Homerose eepilisele keelele; algselt atika murre. Platoni ja Aristotelese ajal tähendas grammatikós kirjatähtede tundmist. Stoikud (4. saj eKr) eristasid filosoofia seast keeleteaduse; formaliseerisid vormi ja tähenduse dihhotoomia; käsitlesid eraldi foneetikat, grammatikat ja etümoloogiat. 3. saj eKr tõlgiti kreeka keelde Vana Testament tuntud kui Septuagint (LXX), sest arvatakse, et tõlkimises osales 70-72 õpetlast. Hellenismiperioodil hakati uurima
On kujunenund väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. Emakeel - esimene keel, mida omandab laps loomupäraselt. Polüseemsed sõnad mitmetähenduslikud sõnad. Kõnet tõlgendades kasutab inimene argiteadmisi (elukogemus) ja diskursusteavet (mis ainevaldkonnast räägitakse). Ferdinand de Saussure (20. saj algus): langue (keel) ja parole (kõne). Allkeeled erinevad keelekujud. (nt ametikeel, argikeel, isikukeel ehk idiolekt) Formaalkeel kunstlikult loodud märgisüsteem (nt matemaatika, loogika, arvutiprogrammide formalismid). Rahvusvahelised abikeeled (nt esperanto, volapük, ido, novial) Konventsionaalne ehk kokkuleppel põhinev. (nt morsetähestik) Loomuliku keele sekundaarne representatsioon (nt punktkiri, sõrmtähestik) Fülogeneetiliselt inimese arengu seisukohalt. (Kirjasüsteemid tekkisid u 5000 aastat
– Õiguskeel 3, 1; Hennoste, Tiit, Karl Pajusalu 2013. Eesti keele allkeeled. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; Kasik, Reet 2007. Võimu keel: asutus suhtleb kodanikuga. – Eesti rakenduslingvistika ühingu aastaraamat 3, 168. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; Kasik, Reet 2007. Sissejuhatus teksiõpetusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus; Kerge, Krista 2005. Nominalisatsioon ja nominaalstiil. – Oma Keel 2, 38-39; Kuhhi, Merike 2006. Eesti ametikeel. Tallinn: AS Kirjastus Ilo; Kull, Rein 2000. Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; Liin, Krista, Kadri Muischnek, Kaili Müürisepp, Kadri Vider. Eesti keel digiajastul. – Valge raamatu sari, 11. Tartu: Springer; Sooman, Heigo 2014. Ilus selge ametikeel. – Keel ja Kirjandus 2, 136. 23 Võrgumaterjalid Ametniku, töötaja ja füüsilisest ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded. (2014)
Sõnad on polüseemsed (mitmetähenduslikud). Keel süsteemina erineb tegelikust kõnest või kirjutatud tekstidest. Rääkides kasutab inimene keelepädevuse kõrval ka nt argiteadmisi ja diskursusteavet (missugusest valdkonnast räägiti ja millest räägitakse parajasti). <- nii saadakse tõlgendusprotsessi hõlbustavat materjali. F. de Saussure eristas keelt ja kõnet (langue, parole). Rääkides mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse selle all allkeeli (nt ametikeel, släng) või isikukeeli ehk idiolekte. Kunstlikult loodud märgisüsteeme (nt matemaatikas) nimetatakse formaalkeelteks. Formaalkeeled on tehiskeeled, mis on välja arendatud eelkõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Nende kasutusalad on kitsapiirilised ning väljendite tähendused on täpsed. Tehiskeelteks on ka sajad rahvusvahelised abikeeled, mis on aegade jooksul loodud selleks, et neist saaks universaalkeel (nt selleks, et saavutada rahu maailmas). 1
Släng, argoo, zargoon, erikeel. · Släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele jne omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara (Tender 1994). 2 erinevat slängi: · sotsiaalsete rühmade erikeel (õpilased, üliõpilased, kurjategijad jms), mille abil need rühmad ennast ühiskonna teistest gruppidest eristavad · mitteformaalne ametikeel (nt arvutiinimeste släng), mis on tüüpiliselt mitteformaalne terminoloogia Slängis vaadatakse tavaliselt ainult sõnavara. Slängi sõnavara kitsamalt kasutuses. Kolmas: Situatiivne variant: kommunikatiivne situatsioon, mis esineb regulaarselt ühiskonnas ja seostub kindlate keeleliste joontega (Ferguson 1994) · paljude tunnuste loendid, mis üheskoos on keelekasutusega korrelatsioonis Klassikalised mõjurid:
argises/mitteametlikus situatsioonis kasutatava allkeele. Slängi määratlemisest: Tiit Hennoste lähenemine Samas on oluline, et slängi on vähemalt kolm eri liiki, mille keel, eesmärgid ja kasutus erinevad oluliselt üksteisest: - sotsiaalsete rühmade erikeel ehk üks sotsiolekt (klassikalisteks näideteks õpilased, üliõpilased, kurjategijad jms), mille abil need rühmad ennast ühiskonna teistest gruppidest eristavad; - mitteformaalne ametikeel (nt muusikute või arvutiinimeste släng), mis on üldjuhul mitte- formaalne terminoloogia; - släng, mille eesmärgiks on edastatava info varjamine mittepühendatute eest (varaste argoo jms). Esimene släng kuulub üldkeelde (ja ainult osalt erikeelde), teine ja kolmas aga erikeelde. Slängil võib välja tuua rea sotsiaalseid eesmärke: - grupiteadvuse ja grupisisese ühtsuse loomine ja hoidmine, grupi väärtusmaailma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
