Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ametikandjaks" - 7 õppematerjali

ametikandjaks on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid, mis on fikseeritud ametijuhendites.
NOTARITE KODA- KAS PIISAVATE VOLITUSTEGA
18
docx

NOTARITE KODA- KAS PIISAVATE VOLITUSTEGA?

riigiga teenistuslikus usaldussuhtes. Põhiseaduse kohaselt on igaühel tema õiguste ja vabaduste rikkumise korral õigus pöörduda kohtusse. Tekkinud õigusvaidlusi lahendavad üldjuhul kohtud. Kaitsmaks isikute õiguslikke positsioone võimalikult ulatuslikult on üheks võimaluseks õigusvaidlusi juba ennetavalt lahendada. Järelikult on lisaks riiklikele institutsioonidele üheks oluliseks õiguskorra stabiilsust tugevdavaks ametikandjaks loodud notar3. Notar tegutseb erapooletu isikuna, tänu millele ta täidab konflikte vältivat funktsiooni. Konfliktide vältimine algstaadiumis on aga õigusvaidlusi ennetav vahend, tänu millele väheneb läbi notari tegevuse kohtu koormus õigusvaidluste lahendamisel. Hetkel kehtiv notariaadiseadus4 sätestab notari kui avalik-õigusliku ameti kandja. Ajaloos on aga notarite positsioon olnud viimasest erinev. Kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni

Õigus → Õigus
13 allalaadimist
Avalik haldus
14
docx

Avalik haldus

häälteenamusega. KOV üksuse volikogu käsutajateks on sinna valitud volikogu liikmed. Linna/vallavolikogu töökorraldus on reguleeritud KOKS-i ja selle valla või linna põhimäärusega. Isikuna tegutseva (personaalorgani) käsutajaks on see inimene, kes on vastavat ametit pidama nimetatud või valitud. Organi käsutajaid võib nimetatda ka organi kandjateks. Personaalorgani puhul kõlab isegi paremini, kui öelda näiteks, et õiguskantsleri ametikandjaks on Indrek Teder. Pohiseaduse kommentaarid nimetavad organi käsutajat ehk organi kandjat ka organitäitjaks (PS Kommentaarid § 4 komm 4.2: "Näiteks on Eesti Vabariigi kui juriidilise isiku riigipea funktsiooni (§ 77) täitev kõrgem riigiorgan Vabariigi President, organitäitja aga füüsiline isik Toomas Hendrik Ilves.") Asutuse käsutajad on seotud asutusega kas teenistusse võtmise otsusega või töölepinguga.

Õigus → Avalik õigus
13 allalaadimist
EESTI VARAUUSAEG
39
docx

EESTI VARAUUSAEG

4.dets 1582 moodustab uue katoliku piiskopkonna. Keskuseks määratakse Võnnu linn. Uus piiskopkond haarab kogu Liivimaa. Samal päeval kinnitas Batory Liivimaa konstitutsiooni. Augsburgi usutunnistus säilib, aga selle kõrvale tõstatakse ka katoliiklus. 1.maist 1582 kuulutab kuningas uueks Liivimaa administraatoriks Jerzy (Georg) Radziwill. Lisaks administraatorile määrati ka kindralkomissar. 17.saj alguses kaotakse administraatori koht ära, kõrgeimaks ametikandjaks jääb kindralkomissar. Provintsis oli ka maksumeister. Tekib kolma presidentskond: Pärnu, Tartu, Võnnu. Iga presidentkonna eesotsas president. Igas presidentkonnas kastellaan, kellele allub sõjaline pool. 1598.aastal nimetatakse presidentkonnad ümber vojevoodkonnad. Väiksemad administratiivüksused, presidentkondade sees distriktid. 1589. aastal nimetatakse distriktid ümber staarostkondadeks. Distrikti keskuseks oli linnus.

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL
48
doc

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL

Pärast Eesti taasiseseisvumist ja Põhiseaduse vastuvõtmist alustati paljude seadusete väljatöötamist. Soovides isikute õiguspositsioone ulatuslikult kaitsta, oli Eesti seadusandja paljude teiste Mandri-Euroopa riikide eeskuju järgi otsustanud lisaks õigusvaidlusi lahendavatele kohtutele luua institutsioonid, mis võimaldaksid õigusvaidlusi ennetada. Erinevate riiklike registrite ja muude riigiorganite kõrval on üheks olulisemaks õiguskorra stabiilsust tugevdavaks ametikandjaks notar.11 Sellel perioodil ilmus uues redaktsioonis Notariaadiseadus. Lisaks sellele töötati välja seadused mis reguleerisid: notari tasu, tõestamise korda, pärimisasjadega seotud tehinguid, Notarite koja korda. Algas suur Notariaadi reform, millest tahaksin kirjutada järgmises peatükis. 1. 2 Notariaadi kujunemine Venemaal Vene notariaat, mis arenes vastavuses ülemaailmsete tendetsidega, omas olulisi spetsiifilisi isepärasusi, mis olid põhjustatud Venemaa ajaloo arengukäigust

Õigus → Õigusteadus
79 allalaadimist
Haldusõiguse konspekt
118
doc

Haldusõiguse konspekt

Organi tipuks on juht, kes esindab vastavat organit ja organi töötajatele on ülemuseks. Ülemuse nimetus sõltub halduskandjast. Riigi puhul on unifitseeritud organite struktuur. § 46 lg 3 – ministeeriumid koosnevad osakondadest. Struktuur ja pädevus määratakse ära osakonna põhimäärusega. Osakonda võivad kuuluda talitused ja bürood. Organi kõige väiksema ühiku moodustab ametikoht - ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ametikandjaks on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid, mis on fikseeritud ametijuhendites. Juhataja (monokraatne/kollegiaalne) Osakond haruosakonnad, filiaalid (ülesanded ja volitused põhimäärustes) Talitused, bürood Amet (üksikisik, ametijuhend) 1.3 Otsene ja kaudne riigihaldus. Riigihaldus laiemas tähenduses (kaudne + otsene riigihaldus) on avalik haldus, mida teostatakse avalikes huvides

Õigus → Haldusõigus
82 allalaadimist
HALDUSÕIGUSE KONSPEKT
112
pdf

HALDUSÕIGUSE KONSPEKT

Organi tipuks on juht, kes esindab vastavat organit ja organi töötajatele on ülemuseks. Ülemuse nimetus sõltub halduskandjast. Riigi puhul on unifitseeritud organite struktuur. § 46 lg 3 ­ ministeeriumid koosnevad osakondadest. Struktuur ja pädevus määratakse ära osakonna põhimäärusega. Osakonda võivad kuuluda talitused ja bürood. Organi kõige väiksema ühiku moodustab ametikoht - ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ametikandjaks on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid, mis on fikseeritud ametijuhendites. Juhataja (monokraatne/kollegiaalne) Osakond haruosakonnad, filiaalid (ülesanded ja volitused põhimäärustes) Talitused, bürood Amet (üksikisik, ametijuhend) §4 Halduse organisatsioonilised süsteemid 1. Tsentralisatsioonisüsteem ja detsentralisatsioonisüsteem (hierarhiline alluvus) Tsentralisatsioonisüsteem - subordinatsioonisuhted

Õigus → Haldusõigus
127 allalaadimist
Haldusõigus
84
doc

Haldusõigus

Organi tipuks on juht, kes esindab vastavat organit ja organi töötajatele on ülemuseks. Ülemuse nimetus sõltub halduskandjast. Riigi puhul on unifitseeritud organite struktuur. § 46 lg 3 ­ ministeeriumid koosnevad osakondadest. Struktuur ja pädevus määratakse ära osakonna põhimäärusega. Osakonda võivad kuuluda talitused ja bürood. Organi kõige väiksema ühiku moodustab ametikoht - ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ametikandjaks on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid, mis on fikseeritud ametijuhendites. Juhataja (monokraatne/kollegiaalne) Osakond haruosakonnad, filiaalid (ülesanded ja volitused põhimäärustes) Talitused, bürood Amet (üksikisik, ametijuhend) §4 Halduse organisatsioonilised süsteemid 1. Tsentralisatsioonisüsteem ja detsentralisatsioonisüsteem (hierarhiline alluvus) Tsentralisatsioonisüsteem - subordinatsioonisuhted

Õigus → Õigus
854 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun