Kuidas ma näen globaliseerumist kultuuris Globaliseerumist mõistetakse kui majandus- ja kultuurialaste sidemete laiendamist ülemaailmsel tasandil. Lisaks majandusele ja kultuurile hõlmab see keskkonnaprobleeme ja poliitikat. Kuidas aga näha globaliseerumist kultuuri arvesse võttes? Läänestumine ehk ameerikalike põhimõtete levimine muudesse kultuuriruumidesse, on oma teega jõudnud Eestisse. Lisaks televisioonile, muusikale, toidu- ja poekettidele, on see imbunud ka Eesti inimese alateadvusesse. Paljude noorte puhul on märgata uut segakeelt, täpsemalt öeldes slängi. Oma vestlust ilmestatakse inglisekeelsete laensõnadega, mis paraku laste vestlustes suurt osakaalu omavad. See probleem ei esine vaid noorte seas, vaid on kiiresti levimas ka teistesse vanusegruppidesse
ROCKMUUSIKA AJALOOST 1. Rock muusika ajaloo algus? 1950-ndatel aastatel USA-s tekkinud rock`n`roll pani aluse rock- muusikale. Sajandialguse nukrameelsest bluesilaulust kujunes 1940-ndatel aastatel ameerikalike lööklaulude mõjul uus moestiil rhytm & blues (rütmibluus). Peagi tekkis selle muusika vastu huvi ka valge nahavärviga noorte seas. Kui valged hakkasid rütmibluusi omal kombel järgi tegema, sündiski rock`n`roll. Mustanahaliste omapärast hääletämbrit püüti asendada karjumisega. 2. Kes oli esimene muusik, kes saavutas oma looga ,,Rock Around the Clock" läbimurde? 1954 plaadistas Bill Haley ansambliga ,,The Comets" loo "Rock Around the Clock", mida paljud asjatundjad
ekstaatiliselt tilgutades ja pritsides värvi mahalaotatud lõuendile, kinnitades sealjuures, et ei tea mida teeb. Teised, näiteks Franz Kline ja Willem de Kooning maalisid suurte, hoogsate pintslitõmmetega abstraktseid pilte. Kline teosed meenutavad sageli hieroglüüfe. Just sellest ajast pärineb tobe kujutelm moodsast kunstnikust, kes loob teoseid loopides lõuendit värvidega. Sedalaadi kunst võitis USA-s ametliku tunnustuse ja kõrvuti ameerikalike massikultuuri ilmingutega jõudis värskendava tuulepuhanguna ka sõjast väsinud Euroopasse. Informalism Kuid ka Euroopa kunst ei olnud surnud. Natside ikkest vabanenud Prantsusmaal võeti tagakiusatud moderniste kui rahvuskangelasi, samuti juhtus ka mujal Euroopas. Pariisis sündis uus koolkond, kes võttis aluseks avangardi klassikud, kes üldistas looduslikke motiive seni kuni need polnud enam äratuntavad.
ja pritsides värvi mahalaotatud lõuendile, kinnitades sealjuures, et ei tea mida teeb. Teised, näiteks Franz Kline ja Willem de Kooning maalisid suurte, hoogsate pintslitõmmetega abstraktseid pilte. Kline teosed meenutavad sageli hieroglüüfe. Just sellest ajast pärineb tobe kujutelm moodsast kunstnikust, kes loob teoseid loopides lõuendit värvidega. Sellist kunsti tavatsetakse nimetada abstraktseks ekspressionismiks. Sedalaadi kunst võitis USA-s ametliku tunnustuse ja kõrvuti ameerikalike massikultuuri ilmingutega jõudis värskendava tuulepuhanguna ka sõjast väsinud Euroopasse. Kuid ka Euroopa kunst ei olnud surnud. Natside ikkest vabanenud Prantsusmaal võeti tagakiusatud moderniste kui rahvuskangelasi, samuti juhtus ka mujal Euroopas. Pariisis sündis uus koolkond, kes võttis aluseks avangardi klassikud, kes üldistas looduslikke motiive seni kuni need polnud enam äratuntavad. Ameerika eeskujul võtsid paljud noored euroopa kunstnikud suuna abstraktse
poltidele, naharibadele jmt. andis klaverile eksootilise kõla. Cage´i muusika on hoolikalt seosetu, ilma kulminatsioonideta, lahendusteta, korrapärase tempota, püsiva helistikuta, kavatsuslike kooskõladeta, kindlate lõppudeta. Cage vabastas muusika nootidest. "Muusika on kõikjal ja kõikjal on muusika - looduse loomulik müra - , kui ainult kuulaja on valmis seda kuulma". Kokkupuude NewYorgis ja USA-s käibivate india, jaapani ja hiina filosoofiatega viis teda euro-ameerikalike ning asiaatlike muusikakujutluste ristumiseni. See, mida Cage kui materjali puudutas, muutus tõrgeteta kunstiks. J. Cage'I minimalistlikeim ja kuulsaim teos on kahtlemata 4.33, kus solist peab istuma klaveri taga ja mängima mitte midagi. (Soovitav lugeda R. Kostelanetz "Lahti seletatud John Cage", TMK, 3/2000) Juhusemuusika euroopalik variant on aleatoorika (juhitud juhuslikkus) - improvisatsioon helilooja poolt etteantud raamides.
-1 koledus(inetus) -2 kurjus (kahjustus) -3 vale Igaühes neist vahemikest saab eristada kaht astet: -1a. pettumus -1b petetus -2a.kahjutunne -2b. Meeleolu rikutus -3a segadus, hirm -3b meeleheide 2.PROPAGANDIST 2.1 Väärtused Väärtus on vajaduse rahuldamise võimalusena ajend publiku käitumiseks. Väärtus on vajaduse rahuldamise võimalusena ajend publiku käitumiseks. Väärtus on vajaduse rahuldamise võimalus, mitte vabanduse rahuldamise viis ( võitlus ,,ameerikalike väärtuste" eest). Väärtused jagatakse kujundlikult kaheks: 1.pehmed mamma-väärtused, mis tuginevad madalamatele, füsioloogilistele vajadustele(hoolitsus, hoolivus) 2. kõvad, papa-väärtused, mis tuginevad kõrgematele, sotsiaalsetele vajadustele (kuuluvus rikaste sekka, eneseteostus ettevõtluses) Väärtused ilmnevad väärtushinnangutena VÄÄRTUSHINNANG - stiihiline nivelleering ühiskonnas levinud väärtuste (meie-normide) alusel stereotüüpseks käitumise ajendina. 2
poltidele, naharibadele jmt. andis klaverile eksootilise kõla. Cage´i muusika on hoolikalt seosetu, ilma kulminatsioonideta, lahendusteta, korrapärase tempota, püsiva helistikuta, kavatsuslike kooskõladeta, kindlate lõppudeta. Cage vabastas muusika nootidest. "Muusika on kõikjal ja kõikjal on muusika - looduse loomulik müra - , kui ainult kuulaja on valmis seda kuulma". Kokkupuude NewYorgis ja USA-s käibivate india, jaapani ja hiina filosoofiatega viis teda euro-ameerikalike ning asiaatlike muusikakujutluste ristumiseni. See, mida Cage kui materjali puudutas, muutus tõrgeteta kunstiks. J. Cage'I minimalistlikeim ja kuulsaim teos on kahtlemata 4.33, kus solist peab istuma klaveri taga ja mängima mitte midagi. (Soovitav lugeda R. Kostelanetz "Lahti seletatud John Cage", TMK, 3/2000) Juhusemuusika euroopalik variant on aleatoorika (juhitud juhuslikkus) - improvisatsioon helilooja poolt etteantud raamides.
Teised, näiteks Franz Kline ja Willem de Kooning maalisid suurte, hoogsate pintslitõmmetega abstraktseid pilte. Kline teosed meenutavad sageli hieroglüüfe. Just sellest ajast pärineb tobe kujutelm moodsast kunstnikust, kes loob teoseid loopides lõuendit värvidega Sellist kunsti tavatsetakse nimetada abstraktseks ekspressionismiks . Sedalaadi kunst võitis USA-s ametliku tunnustuse ja kõrvuti ameerikalike massikultuuri ilmingutega jõudis värskendava tuulepuhanguna ka sõjast väsinud Euroopasse. Kuid ka Euroopa kunst ei olnud surnud. Natside ikkest vabanenud Prantsusmaal võeti tagakiusatud moderniste kui rahvuskangelasi, samuti juhtus ka mujal Euroopas. Pariisis sündis uus koolkond, kes võttis aluseks avangardi klassikud, kes üldistas looduslikke motiive seni kuni need polnud enam äratuntavad.
annaabi.ee 
