Vaimne mina- inimese psüühiliste omaduste, võimete ja isiksuse omaduste terviklik kogum Populaarne mina- millisena ma teistele end näitan Intiimne mina- mida ma tegelikult endast arvan Roll- sotsiaalse positsiooniga seotud käitumine, mis peaks vastama teiste inimeste rolli ootustele Ema roll, lapse, abikaasa, sõbra, kolleegi, alluva, juhi roll Kui rollid nõuavad üksteist välistavat käitumist, siis tekib rollikonflikt Reaktiivne käitumine tugineb emotsioonide ambivalentsusele, kaksipidisusele, mistöttu tead ARMASTUS JA ARMUMINE Armumist peetakse kõrgemaks tundeks mis saabub äkki ja võib kaduda ka sama äkki. Armumisest võib kasvada välja armastus mis on pikaajalisem tunne. Armunud ei saa olla korraga mitmesse inimesse, see keskendub ainult ühele isikule. Armumist iseloomustab kõrgendatud tunne. Mehe-naise armastus Armastus lapse vastu Armastus vanemate vastu Väidetakse et armastada suudab vaid see keda on lapsena armastatud
Dünaamiline mina milliseks ma enda arvates kaldun saama Ideaal-mina milline peaks üks ideaalne inimene minu arvates olema Tuleviku mina milliseks saan tulevikus Isiksuse psühholoogilised kaitsemehhanismid ehk mina kaitse *mahasurumine ehk väljatõrjumine pinget või rahutust tekitav impulss, emotsioon jms lülitatakse teadvusest välja, summutatakse, unustatakse *Reaktiivne käitumine tugineb emotsioonide (emotsiooni aluseks on vajadus) ambivalentsusele, kaksipidisusele, mistõttu teadvusele vastuvõetamatu tendents asendatakse vastupidisega ( nt armunud koolipoiss) *Projektsioon on omaenda tunnete ja tungide alateadlik ülekanne kellelegi teisele Projektsiooni spetsiifiline vorm on viha väljavalamine kättesaadavale objektile, patuoina leidmine. *ratsionaliseerimine on enesepettus, püüd ratsionaalselt põhjendada absurdset või meeldivat/ebameeldivat ideed.(nt homme hakkan õppima-noot!)
endast tulenevat põhjust, miks Augustuse aja kirjandust on sel viisil iseloomustatud. Sel ajal toimus Rooma kirjanduses õitseng, langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. See oli Augustuse valitsusaeg. 107. Iseloomusta P. Vergilius Maro eepilist loomingut: teosed, peateema(d), kesksed ideed ja eepilised struktuurielemendid. Peateoseks oli Marol eepos ,,Aeneis". Vergiliuse narratiiv on põnev tänu oma ambivalentsusele, määramatusele, illusoorsusele, s.t. me ei tea kunagi, kes täpselt üht või teist lugu jutustab või vaatleb. Algusest peale on aga ka teisi jutustajaid: muusa, erinevad jumalad jne. Kuna jutustatav lugu tuleneb kahest allikast, Homerose eri eepostest, on jutustamistehnika üles ehitatud Iliase ja Odüsseia lugude omavahelisele opositsioonile. Samas on jutustatava aja ja jutustamisaja suhe pidevalt kõikuv. Tüüpiline näide on tapmis- ja
ootustele. (ema, lapse, abikaasa roll) o Rollikonflikt rollid nõuavad üksteist välistavat käitumist · Isiksuse psühholoogilised kaitsemehhanismid: o Mahasurumine ehk väljatõrjumine pinget või rahutust tekitav impulss, emotsioon jms lülitatakse välja, summutatakse, unustatakse o Reaktiivne käitumine tugineb emotsioonide (emotsioonide aluseks vajadus) ambivalentsusele, kaksipidisusele, mistõttu teadvusele vastuvõetamatu tendents asendatakse vastupidisele. Käitume vastupidiselt ootustele o Projektsioon omaenda tunnete ja tungide alateadlik ülekanne kellelegi teisele. Projektsiooni spetsiifiline vorm on viha väljavalamine kättesaadavale objektile, otsitakse nö patuoinas. Vanatüdrukule tunduvad kõik ümbritsevad inimesed käituvat amoraalselt.
Vergilius rahvuslikku eneseteadvust. Vergilius on üle võtnud Homerose traditsioonilise eepilise stiili markeri eepilised võrdlused. Vergilius oli nõnda ka ladina heksameetri uuendaja. Ta tasakaalustas daktüliliste ja spondeiliste värsijalgade osakaalu; 2) seostas sõna ja värsirõhu konflikti ideelisstiililise tasandiga, tõi esile emotsionaalsust. Vergiliuse eepose ,,Aeneis" narratiiv on põnev tänu oma ambivalentsusele, määramatusele, illusoorsusele, s.t. me ei tea kunagi, kes täpselt üht või teist lugu jutustab või vaatleb. Kuna jutustatav lugu tuleneb kahest allikast, Homerose eri eepostest, on jutustamistehnika üles ehitatud Iliase ja Odüsseia lugude omavahelisele opositsioonile. Vergilius uuendab ekfraasi ehk kunstiteose, paiga või muu detailset kirjeldust kirjandusteoses. Ta muudab selle äärmiselt kontsentreerituks, valides
Tea huvide ring on väga avar ja kirjandus on sellest ainult üks osa. Seal kõrval veel kultuurikriitika, ühiskonnakriitika, kiindumus muusikasse, mis avaldub plaadi- ja kontserdiarvustuste kaudu. Seda muusikaarmastust tasub tähelepanna ka tema proosat lugedes. 2000 ja 2001 aastal ilmuvad talt kaks jutukogu: ,,Pilved asfaltile" ja ,,Kaval kuuldavus". Selle sama viimase pealkiri juba viitab helide maailma olemasolule ja selle maailma ambivalentsusele. Need kaks on sellised raamatud, kus üks noor autor üritab suhteliselt jõuliselt luua oma individuaalset käekirja. Selle kaudu püüab ta esitada ainulaadset maailma tegelikkuse kogemust. Berk Vaher ise on öelnud, et nendes tekstides on teatud osa autobiograafilisust, kuid see on sellist tüüpi autobiograafilisus, mis lähtub aistingute ja tõdede mälust, st väga paljud tema lood baseeruvad unenägudel. See on mingisugune lähtekontekst omamoodi tegelikkuse väljakujundamisel.
annaabi.ee 
