veidrusi. Nõuti loometöö aruandeid ja tööplaane, taheti ideoloogilisi teoseid, mis kajastaks looduse ümberkujundamist, ülistaks rahuvõitlust ja kommunismi. Alanud kultuuripärandi ümberhindamise tuhinas nõuti, et luuletaja võtaks kriitilise luubi alla oma kodanliku Eesti aegse loomingu, andes sellele marksistlik-leninistliku hinnangu. Loomulikult jäi oodatud pihtimus kirjutamata. Eesti kultuuripärandi lammutamine ja kallaletungid loovisiksustele jõudsid Betti Alverini. 5. mail 1950 teatas Kirjanike Liidu juhatuse sekretär Magnus Mälk, et Alveri tegevus on vastuolus sotsialistliku ülesehitusega ja Kirjanike Liidu ülesannetega ning ta kustutatakse selle nimekirjast. Õnneks oli Alveril kõrval inimene, keda ta võis usaldada, toetav ja hoolitsev kaaslane Mart Lepik, kes töötas Kirjandusmuuseumis. 1951. aastal hakkas Alver lepinguga töötama samuti kirjandusmuuseumis, ta tõlkis Kreutzwaldi saksakeelset kirjavahetust. Töö oli
värsiloomingus. Kui Stalini ajad mööda saavad, jõuab ka asjalikku teksti luua. ''Pierrot'' 1917 Valmar Adams debüteerib venekeelse autorina. ''Suudlus lumme'' üks tähelepanuväärsemaid debüüte. Salongilik autor, vormiteadlik, filosoofiline ambitsioon. Väga vastuoluline kultuutripersoon läbi 20 sajandi, mõjutas üpaljusid. 13. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 192944. 1. Kõrgkirjanduslik uusromantika peaaegu kõik luuletajad Underist Alverini 2. Sotsiaalekspressionism Under, Visnapuu, Barbarus jpt, stiil jääb 1920ndatel lühikeseks, aga selle jäljed tugevalt näha ka hilisemas loomingus. 3. Eksperimentaalse modernismi katsed (futurism) Barbarus, Hiir, Visnapuu jpt 4. Proosalähedase modernismi katsed Sütiste, teatava modernistliku lahenduse II variant. 5. Rahvusromantika Haava 14. Juhan Sütiste luule. Ebatraditsiooniline autor tegi sporti. Arhetüüpses spordi ja kultuuri vastanduses pole see
iseloomustavad estetismi ja vormikultuuri nõuded, liikumine nooreestiliku sümbolismi- impressionismi suunal. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 191728. KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA otsustavad pöörde uusromantilisele kujundlikkusele teostasid ,,Noor-Eesti" põlvkonna luuletajad esimese kümnendi lõpuks. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus. Autorid: peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini (SOTSIAAL)EKSPRESSIONISM laiemalt levis see luules 1919. aastast. Eesti poeedid lugesid saksakeelset kirjandust, tõlget ja ülevaatekirjutisi ning tutvusid sellega. Ekspressionistlik mailmapilt ja voolu stiilikaasionid on kindlajoonelised. Püütakse otsida väljapääsu ummikusse jooksnud ühiskonnast nn oleviku hädade puhul vaatamine tulevikku. Alguses domineerisid kriitilised jooned: katastroofinägemus, mis on tüüpmotiiviks
“ (1918) • Friedebert Tuglas – „Saatus“ (1917) • August Gailit – „Saatana karusell“ (1917), „Klounid ja faunid“ (1919; mh „Sinises tualetis daam”) • Johannes Semper – „Pierrot“ (1917) Gailiti luuletus, mis Underit ja tema luulet kritiseerib, viib Siuru lahkuminekuni. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917–28 KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA – peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus. SOTSIAALEKSPRESSIONISM – Under, Visnapuu, Barbarus (eriti 1920ndate loomingus) – tunderõhutus. EKSPERIMENTAALSE MODERNISMI KATSEID (nt futurism) – Barbarus, Hiir, Visnapuu. PROOSALÄHEDASE MODERNISMI KATSEID – Sütiste. Proosa ja luule vahe väheneb. (VANA) RAHVUSROMANTIKA – Haava. Gustav Suitsu edukaim luulekogu „Kõik on unenägu“
aastal vangilaagris. August Mälk 1932 "Vaese mehe ututall" Raudsepa näidendite kõrval üks sagedamini esitatud näidendeid. 1930ndate keskel võitlesid ka Mälgu dramatiseeringud. Enn Vaigur 1935 "Kraavihallid" suurema kunstilise tähenduse sai alles pärast seda, kui Ird 1970ndatel uuesti vanemuises lavale toob ja siis juba tugevalt ümbertöötatud kujul. Henrik Visnapuu "Meie küla poisid" jt 1. Kõrgkirjanduslik uusromantika peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini 2. Sotsiaalekspressionism Under, Visnapuu, Barbarus jpt (eriti 1920. aastate loomingus) stiil jääb 1920ndatel lühikeseks, aga selle jäljed jäävad tugevalt näha ka hiljem 3. Eksperimentaalse modernismi katseid (futurism jm) Barbarus, hiir, Visnapuu jmt 4. Proosalähedase modernismi katseid Sütiste jmt teatava modernistliku lahenduse II variant, aga selles kontekstis, kus modernism seostub lendavate sigadega, siis selles
Ta enda loomingus nagu hakkab draama toimima abiteona põhitegevuse kõrval. Samas see tuleb paremini välja kui mõnel teisel. Rahvalikku tooni tajub ta üsna hästi. Näidendeid tuli suhteliselt palju proosa kõrval. Sõja ajal tuleb ka paar nõukogudevastast näidendit (,,Lõuna tuul"). Talle need näidendid probleeme ei tekita, sest ta lahkub Eestist. Luule 1. KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini. Ühendav põhi läbi aastakümnete. 2. SOTSIAALEKSPRESSIONISM Under, Visnapuu, Barbarus jpt (eriti 1920. aastate loomingus). Under on üks esimesi, kes kaasaegseid saksa luuletajaid tõlgib. 3. EKSPERIMENTAALSE MODERNISMI KATSEID (futurism jm) Barbarus, Hiir, Visnapuu jmt. 4. PROOSALÄHENDASED MODERNISMI KATSED Sütiste jmt. Tajutakse enamasti kui sütistestiili
annaabi.ee 
