Kristalliline ehituskivi (graniit) -- viimistlus- ja ehituskivi Liiv -- ehitus-, klaasi-, vormiliiv Kruus -- ehituskruus Savi -- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi Maagid Rauamaak -- ei kasutata (Asukoht Jõhvi, asuvad liiga sügaval) Keemiatoore Fosforiit -- ei kasutata Lubjakivi -- tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) Muud Järvemuda -- põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda -- ravimuda Järvelubi -- söödalisand Turvas -- alusturvas Küsimused 1. Mida nimetatakse maardlaks? 2. Mis on kukersiit? 3. Kuidas tehakse kindlaks Eesti maavarade varud? 4.
Lubjakivi- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Graniit- viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi Keemiatoore : Fosforiit - ei kasutata Lubjakivi- tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) Muud maavarad: Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda - ravimuda Järvelubi - söödalisand Turvas - alusturvas Esimene puurkaev 1967.aastal loodi eestis esimene mineraalvee puurkaev firma värska poolt. Vesi pärines 470 meetsi sügavusest. põlevkivi Kukersiit e põlevkivi on olnud läbi aegade üks Eesti olulisemaid maavarasi olnud. kollakas kuni peaaegu must settekivim sisaldab orgaanilist ainet kerogeeni kütteväärtus 5-20 MJ/kg Vanimad põlevkivimaardlad moodustusid 450-500 miljonit aastat tagasi madalamatest veeorganismidest
Kruus - ehituskruus Savi - tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON (Reinsalu, 1998) III. Maagid Rauamaak - ei kasutata IV. Keemiatoore Fosforiit - ei kasutata Lubjakivi Lubjakivi - tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) V. Muud maavarad Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda - ravimuda Järvelubi - söödalisand Turvas - alusturvas PÕLEVKIVI Põlevkivi on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Kasutatakse ligi 80% energeetikas ja 20% keemiatööstuses. PÕLEVKIVI Eesti Põhiline osa Eesti energiast toodetakse soojuselektrijaam Kirde-Eestis, kus asuvad 2 suuremat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama. Seal on ka tõsisemad keskkonnaprobleemid. Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid
peamiselt 2-3m sügavusel, raba ja siirdesoo turvaste piiril. [] Tabel 1 Muraka soostiku turbamaardla põhinäitajad (Orru jt., 1992) Põhinäitajad Passiivne reservvaru Madalsoolasun Siirdesoolasund Raba- Rabalasund d segalasund Kütteturvas Kütteturvas Kütteturvas Alusturvas Kütteturvas Kokku Pindala, ha 2999 499 1341 2784 5861 5861 Keskmine 1,97 2,99 2,21 1,29 2,1 3,79 paksus, m Max paksus, m 3 6,8 5,9 4,75 3,1 6,9 Lagunemisaste, 32 28 26 11 23 18 % Lood
Eestis kaevandama 1924.a. Ülgasel ja 1940 Maardus. hiljem Toolse, Rakvere maardla. Alates 1991 ei kaevandata Eestis fosforiiti ega toodeta vastavaid väetisi. Harju ja Viru lavamaa, Pandivere kõrgustik põlevkivi (alates 1916 kaevandatakse KirdeEestis) Suurimad allmaakaevandused Estonia ja Viru ning avakaevandustest Narva karjäär. Eesti on soostunud st. töhtsaim maavara turvas. / Kirde Eestis Orul, LEestis Lavassaares, LõunaEestis Sanglas. (väetamine, alusturvas, küte) Mere, järvemuda ravimuda (Väinamere äärsetes lahtedes + Liivi laht, Pihkva järv) toodetakse, kasutatakse Haapsalu ja Saaremaal MullutuSuurlahe meremuda.
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained
Liiv- ehitus-, klaasi- ja vormiliiv. Kruus- ehituskruus. Savi- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi. 3) Maagid: Rauamaak- ei kasutata. 4) Keemiatoore: Fosforiit- ei kasutata. Lubjakivi- ehnoloogiline(toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses). 5) Muud maavarad: Järvemuda- põlluväetis, söödalisand, ravimuda. Meremuda- ravimuda. Järvelubi- söödalisand. Turvas- alusturvas. Mõned mõisted Aktiivne varu- maavaravaru on aktiivne, kui selle kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika tagavad maapõue ratsionaalse kasutamise ja keskkonnanõuete täitmise ning maavara kasutamine on majanduslikult kasulik. Passiivne varu- varu, mille kasutamine ei ole keskkonnakaitse tõttu võimalik või puudub asjakohane tehnoloogia, kuid mis võib tulevikus osutuda kasutuskõlblikuks. Tarbevaru- maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab
· Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv · Kruus - ehituskruus · Savi - tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi III. Maagid · Rauamaak - ei kasutata IV. Keemiatoore · Fosforiit - ei kasutata · Lubjakivi - tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) V. Muud maavarad · Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda · Meremuda - ravimuda · Järvelubi - söödalisand · Turvas - alusturvas · Majandusharud Eesti on arenenud majandusega riik. Pärast NSV liidu kokkuvarisemist toimunud majandusreformid muutsid Eesti üheks kiiremini arenevaks Ida-Euroopa riigiks ning kujundasid oluliselt ümber tööhõive ja väliskaubanduse. Varem toimus kaubavahetus peamiselt NSV Liidu liiduvabariikidega (1991. aastal 95%), 1990. aastate algul võeti suund Lääne-Euroopa riikidele. Suurim väliskaubanduspartner on Soome. Väljaveos on tähtsal kohal ka Rootsi, Läti ja Venemaa
vähenes 70. aastatel kütteturba osatähtsus. Lõpetati tükkturba tootmine. 5.5.3. Alusturba ja aiandusturba tootjad Seoses kollektiviseerimise ja suurfarmide rajamisega tekkis vajadus alusturba järele. EPT (Eesti põllumajandustehnika) asutati 1961. aastal, mille harufirmad paiknesid igas maakonnas. Ettevõtete süsteem omas tootmisväljakuid ca 10 000 ha. Toodeti kuni 1,5 milj. tonni (150 t/ha) Kadudeks hinnati 10%. Peamiselt alusturvas, väetusturvas, aiandus ja melioratiivturvas. Tegeldi ka ekspordiga. 1991 aastal eksportis 17 ettevõtet turvast. Ühisfirmad Hollandiga (Deltatorf). EPT-des pallimistsehhid (Prääma, Ellamaa, Võru, Sangla). Koti maht 170 l e. 6 kuupjalga. Pressitakse kokku 2,5 korda, koti kaal 40..50 kg. Turba kaevandamise kõrgaeg oli 1970…1990. aastatel, kui kaevandati ligikaudu 2 miljonit tonni turvast aastas. Taasiseseisvumisega on turba kasutamine kohapeal suurmajandite ja aiandite
annaabi.ee 
