Estonia uue maja avamine 24. augustil 1913 Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Näidend 1 Päikese tõusul ( 03.09.1906) Estonia Mait Metsanurk ( alusteose autor) Paul Pinna ( lavastaja) 4 vaatust Näidend 2 Hamlet ( 24.08.1913 ) Estonia William Shakespeare ( alusteose autor ) Karl Jungholz ( lavastaja ) Zanr-kurbmäng Näidend 3 Pisuhänd ( 25.02.1914 ) Estonia Eduard Vilde ( alusteose autor ) Theodor Altermann ( lavastaja ) Näidend 4 Libahunt ( 29.12.1915 ) Eesti teater ESTONIA August Kitzberg ( alusteose autor )
juuni 1994 Veljo Tormis Oli eesti kostüümikunstnik 7.August Linda Vernik (koos tütre 1930 Eda Vernikuga) On eesti 22. juuni 1933 24. helilooja august 1990 oli eesti filmikunstnik Monteerija- Ludmilla Rosental Kirjandusliku alusteose autor- Toimetaja- Lennart Meri August Kitzberg Direktor- Kullo Must Lennart Meri 29.märts Kullo Must 1929 - 18.Märts 14.märts 1911 2006 10.august Toimetaja, EV 1987
Zhou dünastia ajal, kes luges end Taeva mandaati omavaks, sai Shangdi sünonüümiksTian (taevas). Samas arvati esivanemaid olevat Taeva tahte vahendajateks. Keiserliku Hiina usuks oli nii taoismile kui konfutsionismile eelnenud ja neis osaliselt kehastunud Taeva kummardamine. Keiser oli Taevapoeg (Tianzi). Hiina rahvauskumustes ja taoistide poolt kummardatakse siiamaani ka Maa, mulla jumalat Tu Did. Zi tähendus tähtsustus hiina kultuuri alusteose "Zhouyi" ehk "Zhou muutuste" läbi, mis sai hiljem nimeks Muutuste raamat. Selles sisalduvate kuusjoonte kasutuselevõtjaks ja põhiteksti kirjapanejaks (vähemalt kuusjoonte osas) loetakse Zhou dünastiale vaimse aluse pannud Wen Wangi. Hieroglüüf wen märgib mustrit, hieroglüüfe, klassikalist keelt, kultuuri ja laiemas mõttes ka tsivilisatsiooni. Märk wang kujutab ka Taevase, Pinnase ja Inimese (keskse) ühendust. Zhou
J. Kristeva - intertekstuaalsus on märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduse transformeerimine. H. Bloom - luuletaja protsessi takistab suhe eelkäijatesse - see teeb loomeprotsessi vähem mõjuvõimsaks. Eesmärk on originaalne poeetiline nägemus, eelkäijate tajumine tekitab temas mõjuängi. INTERTEKSTUAALSUSE TÜÜPE: *paroodia - naeruvääristab või pilkab teise autori teost. Järgib alusteose vormi, moonutab stiili või sisuarendust. Paroodia võib olla ka sõbralik, näidates alusteksti lihtsalt koomilises võtmes. Paroodia pilkeobjektiks võib olla ka terve žanr või kirjandusvool. *travestia - alusteksti satiiriline moonutus. Tuntud teose tegelased ja tegevustik asetatakse jämekoomilisse võtmesse. Travestia aluseks on sageli eeposed ja müüdid. *pastišš - mänguline imiteerimine, milles teadlikult jäljendatakse ühe või mitme kirjaniku,
R. Barthes - tekst koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri kultuuridest ja lugeja on see ruum, kus liituvad kõik tsitaadid, ta kogub ühele väljale kokku kõik, millest kirjutatu koosneb. H. Bloom - luuletaja protsessi takistab suhe eelkäijatesse - see teeb loomeprotsessi vähem mõjuvõimsaks. Eesmärk on originaalne poeetiline nägemus, eelkäijate tajumine tekitab temas mõjuängi. INTERTEKSTUAALSUSE TÜÜPE: paroodia - naeruvääristab või pilkab teise autori teost. Järgib alusteose vormi, moonutab stiili või sisuarendust. Paroodia võib olla ka sõbralik, näidates alusteksti lihtsalt koomilises võtmes. Paroodia pilkeobjektiks võib olla ka terve žanr või kirjandusvool. travestia - alusteksti satiiriline moonutus. Tuntud teose tegelased ja tegevustik asetatakse jämekoomilisse võtmesse. Travestia aluseks on sageli eeposed ja müüdid. pastišš - mänguline imiteerimine, milles teadlikult jäljendatakse ühe või mitme kirjaniku, koolkonna või
kõik, millest kirjutatu koosneb. J. Kristeva - intertekstuaalsus on märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduse transformeerimine. H. Bloom - luuletaja protsessi takistab suhe eelkäijatesse - see teeb loomeprotsessi vähem mõjuvõimsaks. Eesmärk on originaalne poeetiline nägemus, eelkäijate tajumine tekitab temas mõjuängi. INTERTEKSTUAALSUSE TÜÜPE: *paroodia - naeruvääristab või pilkab teise autori teost. Järgib alusteose vormi, moonutab stiili või sisuarendust. Paroodia võib olla ka sõbralik, näidates alusteksti lihtsalt koomilises võtmes. Paroodia pilkeobjektiks võib olla ka terve zanr või kirjandusvool. *travestia - alusteksti satiiriline moonutus. Tuntud teose tegelased ja tegevustik asetatakse jämekoomilisse võtmesse. Travestia aluseks on sageli eeposed ja müüdid. *pastiss - mänguline imiteerimine, milles teadlikult jäljendatakse ühe või mitme kirjaniku,
Dramatiseerimise traditsioon tekkis 19.saj Lä-Euroopa teatrikriiside ajal: bulvariteatrites olid vodevillid ja komöödiad, mis ei rahuldanud nõudlikku vaatajat. Sündis draamatekstideta realistlik teater. Süzeed ja teemad, mis olid kirjanduses tuntud, tõid teatrisse rohkem rahvast. Enne 1930ndaid mängiti Eestis dramatiseeringutest lastelavastusi, kuni Raudsepp kirjutas ,,Mikumärdi" ehk groteskse, ent koomilise näidendi, siis algas buum. 20.saj keskpaiga dramatiseeringus domineerib alusteose tähendussisu avamine, rakendatakse montaazi ja teatraalselt kujundikeelt. Dramaturgilised lavalised kompositsioonid: - Kirjanikukesksed 1 autori eri tekstidest - Teosekesksed tuum on 1 tekst, millele lisatakse muid tekste, võimendamaks ja tõlgendamaks teose mõttesisu - Selge dominandita kompositsioon koostatud vabalt valitud tekstidest, mida integreerib koostaja kontseptsioon Draamateksti osad:
grupeeritud sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Näiteks: Ma lään reiele rebane, odrareiele orava, kaerareiele kanane, rukkireiele räägukene, ahukselle ainekene. (Rahvalaul.) paronüümid sarnandsõnad, kõlalt lähedased, kuid tähenduselt erinevad sõnad. Paronüümiat kasutatakse sageli luules. Näiteks: Iga maja ei ole majakas, iga kaja ei ole kajakas, iga kasu ei ole kasukas. (A. Alliksaar.) paroodia pilav luule- või proosateos, mis jäljendab alusteose vormi, kuid teisendab selle sisu ja stiili. Näiteks Miguel de Cervantese (15471616) romaan "Don Quijote" või Uno Lahe (1924) kogumik "Paroodi-koodi- oodiaid". paskvill tahtlikult solvav ja teotav kirjutis, mis on harilikult anonüümne. Mõiste "paskvill" pärineb pilkehimulise Rooma käsitöölise ja värsisepa Pasquino nimest. pastoraal karjaselaul või muu karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni