intensiivsusele on võimalik määrata teatud vea piires selle vanus aastates. 7. Tuumafüüsika/relatiivsusteooria/osakestefüüsika rakendused o Tuumafüüsika · Tuumaenergia · Tuumarelvad · Radioaktiivse süsiniku meetod (orgaanilise objekti vanuse määramiseks) o Relatiivsusteooria · Mega- ja mikromaailma nähtuste uurimisel · On üheks füüsika alussambaks koos kvantteooriaga · GPS-süsteemide täpsemaks muutmine o Osakestefüüsika · Osakeste kiirendid · Meditsiin, julgeolek, tööstus, .. · Juhtmed, kaablid 8. Aatomimudelid o Planetaarmudel - aatom on suur positiivse elektrilaenguga kera, mida ümbritsevad negatiivse elektrilaenguga elektronid o Rutherfordi aatomimudel - aatom koosneb positiivselt laetud
Tuletorn. Heitemasinad, ratastel liikuvad piiramistornid. Archimedes originaalne veetõstemehhanism tigu. Kinnitusvahend . polt. Tema õpilased hammasratas. 1.saj. e.Kr. vesiveski. Riiklikku teaduse ja kultuuri viljelemise asutust nim. museioniks. Museion oli ühtlasi kõrgem kool, teadusliku uurimise asutus ja raamatukogu. Suurim ja esinduslikem oli Aleksandria museion. Seal 700 000 kirjarulli. Hellenismi ajajärgu kultuuripärand on kaasaegse maailmakultuuri üheks alussambaks. Kasvatus ja kool.Üldharidus esimesena maailmas kehtestasid kreeklased kõiki vabu kodanikke hõlmava kohustusliku üldhariduse. Hilisem pedagoogika on palju üle võtnud kreeklaste haridussüsteemist. Pedagoog last juhtiv ori. Vastsündinud lastest jäeti ellu vaid täiesti terved ja tugevad, ülejäänud hukati vanemate nõukogu käsul. Otsuse viis täide vastsündinu isa. 7. eluaastast võeti poisid vanemate juurest ja paigutati riiklikesse koolidesse. Seal 20. eluaastani
Rooma juristide õigusprobleemide analüüs on heaks kooliks juriidilisele mõtlemisele. Olles võimeline lahendama neid probleeme, suudab tänapäeva jurist orienteeruda ka meie aja õiguslikud probleemistikus.11 11 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 14 10 Kokkuvõte Olid ajad, kus Rooma õigust ja tema seadustekogu Corpus iuris civilist peeti kogu teaduse alussambaks. Rooma on andnud paljudele õigusprintsiipidele viimistletud formuleeringu. Veel nüüdki loetakse juristidele Rooma õiguse tundmist ka praktiliselt vajalikuks. Roomlaste erakordne suurus avaldub õiguse valdamises. Õigus ja õiguspraktika oli ainus kultuurivaldkond, kus roomlased ei lasknud endale midagi ette näidata. Ka minu arvates on juristil väga oluline tunda Rooma õigust. Oma riigi õiguse tundmine on väga tähtis ning vahel
on seetõttu ei ole ka “õppimine” midagi muud kui “anamnesis”. Kehtib see matemaatikas, siis peab see kehtima ka eetikas: siingi on voorused mingid kaasasündinud antused, milliseis on vaja vaid teadlikuks saada. Ütleksime seda täpsemalt, tänapäevase filosoofia keeles väljendatult: voorused on inimese kõlbelise teadvuse igikehtivad sisud – idee, mis teadvusse tõustes ning teadmiseks saades on teostatavad, seega “aprioorsed” antused. Just see on platonistliku eetika alussambaks – kuigi Platon ise vaevalt kõiki sellega seostuvaid probleeme nägi. Nii platonistlikus kui ka igas teises filosoofilises eetikas jääb lahendamatuks kurjuse küsimus - ja pealegi osutub inimene selles valguses oma põhiolemuselt ikkagi heaks. Kuri on ta vaid niivõrd, kui võrd ta pole veel teadlik oma headuses. Siin on iga idealistliku orientatsiooniga eetika piir, mida ta ei suuda ületada. Ka ei mõtle Platon asja kaugeltki lõpuni: tegelikult osutub vägagi küsitavaks, kas
Toidus pidi valitsema täiuslik suhtevastavus üldisele harmooniale: päevaaeg, aastaaeg, sööjaelutsüklid, kalendripühad ja palju muud. Perekonnas pöörati lapse tähelepanu maast-madalast kõigele, mis seostus toiduga. Teatrietendustes peegeldus Hiina elulaadi läbiv konfutsiuse eetiline õpetus, mis on hea ja mis halb, hea sai alati tasutud ning halb karistatud. JAAPAN Jaapani perekond oli religioosne ühendus. Vanemate austamine on väga tähtis. See oli perekonna tegevuse alussambaks. Käitumine allutati perekonnamudeli nõudmistele, seega isiksuse areng oli piiratud. Perekonnas valitses range hierarhia. Perekonna vaieldamatu liider oli isa. Lapsed allusid oma vanematele ja vanavanematele. Tütresse suhtuti kui pere ajutisse liikmesse. Peresisene hierarhia kujunes kasvatuse käigus loomulikuna ja suhteliselt konfliktivabalt. Õukondlase kasvatamine vajas palju aega ja kannatlikkust, nõudis suuri kulutusi ja õpilase sügavat pühendumist. Õpetati õukonnalikult
5 2. MILLEST ON ANDEKUS TINGITUD? Andekusest rääkides jõutakse varem või hiljem küsimuseni "mis andekust põhjustab?". Tänaseni sellele ühest vastust leitud ei ole. On neid, kes kaitsevad seisukohta, et andekus kasvab "treenides" ehk on sõltuvuses ümbritsevast keskkonnast ning on teisi, kes leiavad, et andekuse kujunemisel mängib suurimat rolli pärilikkus. Tõde peitub ilmselt aga kahe seisukoha vahepeal. Pedagoogika ja psühholoogia alussambaks on juba ammust ajast olnud teooria, et inimese isiksuse kujunemist mõjutavad kolm faktorit pärilikkus, keskkond ja kasvatus (Unt, 2005, 35). Siinses käsitluses võime keskkonna ja kasvatuse siiski lihtsustamise mõttes üheks lugeda, st kasvatuse keskkonnafaktori alla arvata. Otstarbekas on pärilikkust ja kasvukeskkonda andekuse kontekstis vaadelda koosmõjus, sest igal juhul on laps mõjutatud mõlemast. Näiteks, kui lapsel on sünnipärased eeldused kiireks
16. Millega tegeleb religioonifilosoofia? Tõele hinnangu andmine ongi üks religioonifilosoofia ülesandeid nagu seda on ka Jumala olemasolu tõesuse ja kurjuse tõesuse problemaatikaga tegelemine. 17. Kes oli keskaja tunnustatuim katoliiklik religioonifilosoof ? Hollandi filosoof Benedictus Spinoza. 18. Nimeta tema põhiteos. "Tractatus theologo-politicus ("Teoloogilispoliitiline traktaat"). 19. Keda filosoofidest peetakse saksa klassikalise idealistliku filosoofia esimeseks ja teiseks alussambaks? Esimene sammas Immanuel Kant. Teine sammas Georg Friedrich Wilhelm Hegel. 20. Kes oli saksa tuntuim religioonifilosoof? Friedrich Daniel Schleiermache 21. Kes oli taani tuntuim religioonifilosoof? Soren Kiergekaard (1813-1855). 22. Mida ütles Jumal oma olemuse kohta Moosesele? ,,Ma olen see, kes ma olen!" 23. Kes panid aluse sotsioloogiale? August Comte, Herbert Spencer ja Emilie Durkheim. 24. Kes oli Max Weber? Saksa sotsioloog, filosoof ja majandusteadlane. 25
Enamik indialasi on veendunud, et veedad on jumalate loodud, et nad on alguseta ja igavesti kestvad. Laiemas mõttes kujutavad veedad endast nelja samhitat, millele lisanduvad brahmanistlikud seletused brahmanad, era-kute metsatraktaadid aranjakid ja rituaal-mõtoloogilised ning filosoofilised kirjutised upani-saadid. Veedasid anti edasi suuliselt- ka siis, kui juba kirja tunti. Veedasid võib pidada hindu-ismi kujunemise aluseks. Eeposed olid ja jäid kasvatustraditsioonide alussambaks. Üks vanemaid ja tuntumaid Vana-India kirjandusallikaid on Manu seadused. Manu seadustega samal ajal kujunes välja varna-süsteem, mis jaotas kõik inimesed nelja suurde gruppi e varnasse- braahman, ksatria, vaisja ja suudra. Manu seadustes on ära märgitud kõigi nelja varna esindajate põhitegevus: braahmanid on preestrikohustuste täitjad, veedade uurijad või õpetajad. Ksatrijad tegelevad sõjaasjandusega. Vaisjad on põlluharijad,kaupmehed või käsitöölised
Enamik indialasi on veendunud, et veedad on jumalate loodud, et nad on alguseta ja igavesti kestvad. Laiemas mõttes kujutavad veedad endast nelja samhitat, millele lisanduvad brahmanistlikud seletused brahmanad, era-kute metsatraktaadid aranjakid ja rituaal-mõtoloogilised ning filosoofilised kirjutised upani-saadid. Veedasid anti edasi suuliselt- ka siis, kui juba kirja tunti. Veedasid võib pidada hindu-ismi kujunemise aluseks. Eeposed olid ja jäid kasvatustraditsioonide alussambaks. Üks vanemaid ja tuntumaid Vana-India kirjandusallikaid on Manu seadused. Manu seadustega samal ajal kujunes välja varna-süsteem, mis jaotas kõik inimesed nelja suurde gruppi e varnasse- braahman, ksatria, vaisja ja suudra. Manu seadustes on ära märgitud kõigi nelja varna esindajate põhitegevus: braahmanid on preestrikohustuste täitjad, veedade uurijad või õpetajad. Ksatrijad tegelevad sõjaasjandusega. Vaisjad on põlluharijad,kaupmehed või käsitöölised
Jean-Paul Sarter 16. Millega tegeleb religioonifilosoofia? Jumala olemasolu tõesuse ja kurjuse tõesuse problemaatikaga tegelemine. Tegeleb usundi ratsionaalsete aspektidega. 17. Kes oli keskaja tunnustatuim katoliiklik religioonifilosoof ? Hollandi filosoof Benedictus Spinoza. 18. Nimeta tema põhiteos. "Tractatus theologo-politicus ("Teoloogilispoliitiline traktaat"). 19. Keda filosoofidest peetakse saksa klassikalise idealistliku filosoofia esimeseks ja teiseks alussambaks? 1. I.Kant 2. G.F.W.Hegel 20. Kes oli saksa tuntuim religioonifilosoof? F.D. Schleiermacher 21. Kes oli taani tuntuim religioonifilosoof? S. Kiergekaard 22. Mida ütles Jumal oma olemuse kohta Moosesele? ,,Ma olen see, kes ma olen" 23. Kes panid aluse sotsioloogiale? A.Comte 24. Kes oli Max Weber? 4 Durkheimiga üheaegne Saksa sotsioloog, filosoof ja majandusteadlane Max Weber (1864-1920) oli professoriks Müncheni ülikoolis, kus uuris majanduse, poliitika ja religiooni seoseid
annaabi.ee 
