Selleks kasutame klambritega kinnitatavat kärnkasti, kärnisegu ning kärni tugevdavat armatuuri. Täites kärnkasti seguga ning asetades paika armatuuri, asume järkjärgult kärnisegu tihendama, lisades pide- valt uut segu juurde. Seejärel silume kärni pinnad ning eemaldada kärn kärnkastist. Kärn kuivatada ahjus. 2. Vormi valmistamine Vormi valmistamiseks kasutame täitesegu, grafiiti või peent liiva, alusplaati, kaht üksteise külge kinnitatavat vormkasti, eelnevalt valmistatud kärni, detaili mudelit ning tambitsat. Paigutame mudeli alusplaadile vormkasti sisse, jälgides, et kastis jääks ruumi valukanalite uuristamiseks ning et vormkasti serv ei oleks mudelile lähemal kui 30 mm. Mudelile puistata kas grafiiti või peent liiva, et vältida vormisegu nakkumist mudeli pinnaga. Seejärel täita vormkast täiteseguga ning tihendada tambitsa tömbi ot-
12. Kes väljastab kasutusloa? KOV 13. Kui pikk on ehitusgarantii? 2a alates hoone valmimisest 14. Milline on ohutu töökoht ehitusobjektil nimetage 4 tunnust? Platsil peavad olema ohutud liikumisteed, läbi- ja vahekäigud, trepid, redelid, tellingud Kõrgusest kukkumise vältimiseks paigaldada piirded Töökohad peavad olema püsikindlad Plats vajab lisavalgust, kui töötatakse pimeda ajal 15. Nimetage tellingute ohutuse põhitõed? Juurdepääs pead olema ohutu Püsttoed nõuavad alusplaati Ankurdada hoone külge Piirata avad, kus võib kõrgemalt kui 2m kukkuda Ülemine kaitsepiire 1m kõrgusel, alumine 47cm kõrgusel Laudises ei tohi olla auke/avasid Inimesed/asjad ei tohi kukkuda alla Teisaldatavad tellingud peavad olema paikseks tehtud Alumine pind peab olema tasandatud, tambitud ja sealt peab olema tagatud sadevee äravool 16. Nimetage redelil ohutu töötamise põhitõed? Lähima elektriliinini üle 2m vahet Redeli ülemine ots peab ulatuma 1m ülespoole katuse äärt
Sellistel juhtudel pole radoonikaev sobiv. Radooni imemine või FTX-ventilatsioon on parem alternatiiv. [ 2 ] 4.1.2 Radooni imemine Radooni imemine seisneb õhurõhu alandamises elamu all maa sees. Ventilaator imeb õhku ühest või mitmest kohast betoon-plaadi alt. Ventilatsioon monteeritakse lakke, keldrisse või välisseina ning ühendatakse kanaliga. Radooni imemine nõuab teatud sekkumist ka ehitisse, nt. tehakse augud alusplaati. Imemisvõimsust tuleks piirata 50 m³ tunnis, muidu muutuks põrand väga külmaks ja tekib risk maa külmumiseks. Radooni imemisel on suhteliselt madalad tootmis- ja paigalduskulud. Selle abiga saab vähendada radooni hulka õhus 10-80 %. Radooniimeja on majja paigutamiseks varustatud müra summutava isolatsiooni ja pöörle-miskiirust reguleeriva ventilaatoriga. On võimalik valida kas seina või lae ventilatsioon, mida võib ka välja paigaldada
16 Ruumiline stabiilsus on tagatud 5.Posti jala arvutus. Arvutada tuleb surutud ja painutatud posti jalga. Alusplaadi ja betooni seisukohalt on kõige ohtlikum olukord, kus plaadi alla tekib võimalikult suur survejõud. Ankrupoltide seisukohalt on ohtlikem olukord, kus mõjub võimalikult suur paindemoment ja samas võimalikult väike pikijõud. Kontrollime alusplaati mõlema kooormuskombinatsiooniga, kuna ei ole teada, kumb neist on ohtlikum. Ankrupolte kontrollime sellise koormuskombinatsiooniga, kus mõjuvad ainult omakaal ja tuulekoormus, kuna sel juhul on pikijõud minimaalne ja paindemoment maksimaalne. 5.1. Alusplaadi kontroll. Valime plaadi paksuseks 50mm ja vundamendi betooni klassiks C25/30 Töötava riba laius c=t[fy/(3fjM0)]= 50[235/(3x11,1x1,1)]=126mm Moment ankrupoltide telje suhtes: Ma1=MSd+(Nsdxa)=158,2+232,9×0,26=218,8 kNm;
kaitseid. 3.4 Kokkusobitamine Lihvimise järgselt paigutasime plaadid nii, kuidas oli esialgselt paika pandud riiuli üldine välimus, ning asetasime tükid tasapinnale vastavasse asendisse ja kohta. Sellega määratlesime plaatide omavaheliste kinnituskohtade augud ning asusime neid puurima. Alumise plaadi otsustasime ühendada vaheplaatidega spetsiaalsete montaazi kruvidega, kuna need paiknesid riiuli all ja neid jäi varjama riiulit kandev sokkel. Selleks pidime puurima alusplaati augu peitepea diameetriga, kuna kruvi pea peal puudus keere. Vaheplaatidele puurisime aga augud keermest veidi väiksema diameetriga, et kruvi kindlalt pidama jääks. Ülemise plaadi otsustasime ühendada vaheplaatidega klassikalise tüüblimeetodiga, et plaadi pealispinnale ei jääks nähtavale inetuid kruvipäid. Selleks tuli meil valmistada tüüblid, mille materjali oli juba juhendaja meile muretsenud ning üle jäi ainult paraja pikkusega tüüblid lõigata ning otsad veidi ümardada
järgnevatest katsetest: 1. Vajumiskatse 2. Vebe katse 3. Tihendatavuskatse 4. Valguvuskatse Vajumiskatse käigus tihendatakse betoonisegu tüvikoonuse-kujulises vormis. Vorm eemaldatakse ning määratakse betooni vajumise suurus (vajum), mis on betooni konsistentsi mõõduks. Katseks niisutatakse vorm ning asetatakse see eelnevalt niisutatud rõhtsale alusplaadile. Koonuse täitmise ajaks kinnitatakse see klambritega või surutakse jalaplaatidel seitses vastu alusplaati. Vorm täidetakse kolmes kihis, kusjuures iga kihi tihendatud kõrgus moodustab ligikaudu kolmandiku vormi kogukõrguses. Tihendamiseks jaotatakse tihendamisvardaga 25 lööki ühtlaselt üle terve kihi. Alumise kihi tihendamisel peavad pooled löögid olema sooritatud kallutatud vardaga, liikudes servast spiraalselt keskme poole. Keskmise ja ülemise kihi tihendamisel peavad löögid läbima kogu kihi, tungides veidi ka allpool asuvasse kihti. Viimane kiht täidetakse
Sõltuvalt deformatsiooni liigist on lehtmaterjali õgvendamisel oma erinevused. Kühmulist lehte õgvendatakse järgmiselt. Leht asetatakse plaadile kühmudega ülespoole ja kumeratele kohtadele tõmmatakse kriidiga joon ümber (joon. 85a). Hoides lehte kinni antakse vasaraga lööke lehe servadest kühmu poole. Niisuguste löökide mõjul lehe välised küljed venitatakse välja, mistõttu kühm järk-järgult õgvendub. Lehe servad peavad õgvendusel liibuma vastu alusplaati. Lehe õgvendamine, mille servad on lainelised, kuid keskosa tasane, on näidatud joonisel 85b. Lehe ühele servale asetatakse raskus, teist aga surutakse käega vastu plaati. Löökide mõjul venitatakse lehe keskmine osa välja ja servade lainelises hakkab kaduma. Pärast pööratakse leht ümber ja jätkatakse õgvendamist samal viisil, kuni saavutatakse sirgjoonelisus. Õhukesi lehti õgvendatakse puidust vasaraga (joon. 86a). Väga õhukesed lehed asetatakse tasasele plaadile
2) 3 f j M 0 kus t - alusplaadi paksus fy - alusplaadi terase voolavuspiir; fj - vundamendi arvutustugevus. Surve ja paindega koormatud postil paikneb see pind reeglina surutud vöö all paiknevas piirkonnas vt joon. 9.2. Kui kogu töötav pindala mahub alusplaadi piiresse, jäävad alusplaadi äärealadele nn ebaefektiivsed osad (vt joon. 9.1) ja sellist alusplaati nimetatakse suureks alusplaadiks. Kui alusplaadi mõõtmed on väiksemad kui töötav pindala, on tegemist nn väikese alusplaadiga (joon. 9.2a). (a) Väike alusplaat (b) Suur alusplaat Joon. 9.2: Arvutuslikud pinged ekstsentriliselt surutud posti alusplaadi all Teras 1 108 9.3.3 Tsentriliselt surutud posti jalg
daarmähise otsad toodud eraldi kas kummalegi plastist toimele. Täiesti lahutatud kontaktide vahel peab olema otsakaanele või pooli keskosale. Süütepoolil B-201A ori 0,35-... 0,4-mm pilu. See seatakse õigeks alasi plaathoova sekundaarmähise klemmide lähedal kaitsesädevahed (8 ... ekstsentrikkruvi abil, vabastades eelnevalt kinnituskruvi. .. . 9 mm). Süütemomendi seadmiseks saab katkesti alusplaati koos Türistor- ja generaatorsüüte korral käsutatakse erisüü- kontaktidega veidi pöörata nukkmuhvi suhtes. Selleks on tepoole B-50A ja B-300, mis erinevad harilikest mähiste plaadi kmnituskruvide avad piklikud. keerdude arvu ja takistuse poolest. Kahetaktilises mootoris peab katkesti nukkmuhv pöör - Katkesti. Ühe- ja kahesilindrilistel kahetaktilistel lema väntvõlli kiirusega, neljataktilises mootoris aga poole
annaabi.ee 
