Euroskeptik- isik, kes on Euroopa lõimumise vastu või kes on skeptiline Euroopa Liidu ja tema pürgimuste suhtes Transparentsus- läbipaistvus, mõistet kasutatakse märkimaks ELi institutsioonide töö avatust. Astutakse samme parandamaks avalikkuse juurdepääsu informatsioonile, dokumente püütakse muuta selgemaks ja kergemini mõistetavaks. See tähendab paremaid seaduseelnõusid ning lõppeesmärgina ühtset ja lihtsustatud Euroopa Liidu aluslepingut Lissaboni strateegia- strateegia tõhusa majandussüsteemi saavutamiseks, seati eesmärgiks 2000.a märtsis Lissaboni Ülemkogul, et muuta EL 2010.a ,,kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks, teadmistele põhinevaks majanduseks maailmas, mida iseloomustaks säästev majnduskasv, koos suurema arvu ja paremate töökohtadega ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvusega". Hõlmad selliseid valdkondi nagu teadusuuringud, haridus, koolitus,
Tehti ettepanek luua liidu rahapoliitika eest vastutav täiesti uus sõltumatu institutsioon – Euroopa Keskpank (EKP). Delors'i aruande põhjal otsustas Madridi Euroopa Ülemkogu alustada 1989. aastal majandus- ja rahaliidu esimest etappi: kapitali liikumise täielikku liberaliseerimist 1. juuliks 1990. Strasbourgis 1989. aasta detsembris kokku tulnud Euroopa Ülemkogu nõudis valitsustevahelist konverentsi, kus tehtaks kindlaks, kuidas tuleks majandus- ja rahaliidu saavutamiseks aluslepingut muuta. Valitsustevahelise konverentsi töö tulemusel valmis Euroopa Liidu leping, mis võeti liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide poolt ametlikult vastu 1991. aasta detsembris Maastrichtis toimunud Euroopa Ülemkogul ning allkirjastati 7. veebruaril 1992. Maastrichti lepinguga nähakse ette majandus- ja rahaliidu loomine kolmes etapis. Esimene etapp: (1. juuli 1990 – 31. detsember 1993) kapitali vaba liikumine liikmesriikide vahel. Teine etapp: (1. jaanuar 1994 – 31
·Tõhusa tootmise korral ületab tootmise maht enamikul juhtudel Eesti turu oma vajaduse (iga tootmis-/ teenindusettevõte taotleb mastaabisäästu) => vajadus ekspordi järele) 3. Rahvusvahelised organisatsioonid väliskaubanduses a. Euroopa Liit · Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, kuhu kuulub (hetkel) 28 liikmesriiki · De facto Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1951 (Pariisi leping) · De jure Maastrichti leping 1992 · Veel 6 aluslepingut, sh Lissaboni leping (TFEU) 2010 b. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) · Loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT) ühinenud riikide baasil · Reguleerib riikide omavahelist kaubandust · 164 liiget (2016) · Peakorter Genfis c. Maailma Tolliorganisatsioon (WCO) · Asutatud 1952 kui Tollikoostöö Nõukogu, praegune nimi alates 1994, liikmed 180 tolliadministratsiooni, peakorter Brüsselis
jäävad kehtima, 2004.aasta VVK raames kokkulepitud uuendused. • Reformileping sisaldab kahte põhiklauslit, millega muudetakse vastavalt Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut. • Euroopa Liidu lepingunimi jääb samaks ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu nimeks saab Liidu toimimise leping, kusjuures liidul oleks juriidilise isiku staatus. • Sõna "ühendus" asendatakse igal pool sõnaga "liit"; määratakse kindlaks, et need on kaks liidu aluslepingut ning liit asendab ühenduse ja on selle õigusjärglane. Euroopa Liidu leping • Euroopa Liidu lepingul ja Liidu toimimise lepingul ei ole põhiseaduslikku iseloomu. Vastavalt 2004. aasta VVK-l kokkulepitule viidatakse põhiõigusi käsitlevas artiklis põhiõiguste hartale, muutes selle juriidiliselt siduvaks ja esitades selle kohaldamisala. • Pädevust puudutavaid aluspõhimõtteid käsitlevas artiklis täpsustatakse,
o soov kuuluda Lääne - Euroopasse o vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi) · Rootsi (1995) o majanduslikud ajendid o soov mõjutada Euroopa Liitu Rootsi väärtushinnangutega o vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome) EL ÕIGUSSÜSTEEEM 28. EL esmase õiguse allikad (liigitus) · Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid; (ajalooliselt 3 aluslepingut: Euroopa Söe- ja terasühenduse asutamise leping; Euroopa Majandusühenduse asutamise leping; Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamise leping) · Liikmesriikide liitumislepingud; · Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta; · Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Euroopa Liit või EL ja liikmesriigid 29. EL teisese õiguse allikad (liigitus) · Kohustuslikud õigusaktid; o Määrused;
Kõik kolm riiki soovisid EL liikmeks saada. Kreeka liitumisele oldi vastu nii majanduslikult, kui ka poliitiliselt. Enamus siiski otsustas, et vahet pole ja võeti vastu. · 1986 Hispaania ja Portugali ühinemine Euroopa Ühendustega 3 · 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA) uus hingamine, kõik hakkas muutuma. Esimene kord, kus kolme aluslepingut muudeti. · 1990 Saksamaade ühendamine - Gröönimaa astus 85 välja. · 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Koostöö õigus- ja siseküsimustes · 1994 Euroopa Majandusruumi lepingu (EEA) jõustumine (sõlmitud mais 1992; EU ja EFTA)
annaabi.ee 
