× Olid paelkingad, rihmkingad, nöörsaapad ja nöörkingad × Lihtinimesed kandsid isevalmistatud pastlaid või käisid paljajalu. Aristokraadid ning rikkad kaupmehed × Särk peenest kangast × Värvikirevad pealisrüüd × Kasutasid kingseppade valmistatud nahast kingi × Kinga ninaosa pikkus sõltus kandja seisusest ja edevusest Naise riietus keskajal × Ilusaks peeti kullaga tikitud punast kleiti kuldkollase aluskleidi peal × Karusnahaga vooderdatud mantel oli sügavsinine × Ehetena kanti kaelakeesid, kette, sõrmuseid ja hõbekellukesi × Vöö oli rõivastuse kooshoidmiseks ja ka ehteks Mehe riietus keskajal × Kandsid linase särgi peal põlvini ulatuvat umbkuube ning pükse × Talupoegade ja käsitööliste riietuseks olid lihtsad ühevärvilised kodukootud villasest või linasest kangast rõivad Kasutatud allikad × http://www.tartu
Kirjanduslik väljamõeldis (fantaasia) muutus omaette väärtuseks Kõrgemad seisused ja linlased armastasid kanda värvikirevaid rõivaid, eksponeerides nii ka oma rahalisi võimalusi. Värvivalikul arvestati sümboolikat: punane tähendas armurõõmu ja võitlusvalmidust, sinine truudust, kollane õnnelikku armastust, roheline iseseisvust, valge süütust, must kurbust ja vagadust. Ilusaks peeti kullaga tikitud punast kleiti kuldkollase aluskleidi peal, karusnahaga vooderdatud mantel oli sügavsinine. Mitme kleidi üksteise alt nähtavaks tegemine nõudis suurt harjutamist ja oskust. Ehetena kanti kaelakeesid, kette, sõrmuseid ja hõbekellukesi. Vöö oli rõivastuse kooshoidmiseks ja ka ehteks. Naised riputasid vöö külge kimbukese aromaatseid rohtusid, käsipeegli, väikese kammi, nõelahoidja, käärid, väikese pussi koos tupega ja kullatud
krae Sajandi keskpaiku hakkas rõivamood muutuma volüümikuse suunas Garderoobis hõivas tähtsaima koha komplekt valgest ja linasest õmmeldud laiade varrukatega alusrüüst ja selle peal kantavast kontrastsest toonis, rindade alla viidud vöökohaga kleidist 15. sajandi lõpu uuendus oli kleidi ülaossa õmmedud V-kujuline vahetükk. Varrukatel olid lõhed õlgade ja küünarnuki kohal ning ka tagaküljel kuni randmeni välja, mistõttu aluskleidi varrukad jäid nähtavale RIIETUS NAISED 16. sajandiks omandas üha enam tähtsust aluskleit, mis muutus naiste garderoobi tähtsaimaks elemendiks Olulisim uuendus rätsepakunsti vallas oli aga kindlasti võruseelik, mis hoidis seelikuosa kehast eemal ning leidis esmakordset kandmist Hispaania õukonnas 1468. aastal Seelikuvõrusid tehti pajuvitstest, pilliroost või vaalaluudest ning õmmeldi riidega üle Käibel oli 3 erinevat tüüpi - hispaania kitsas, prantslannade
peale saadi kodust. Kirevamast kangast riiete kandmine näitas juba paremale järjele jõudmist. Aadlikuprouad kandsid pikki, uhkeid värvi kirevaid kleite. Piha osa oli peenike ja kokkutõmmatud. Mõned naised murdsid või lasid ära opereerida alumised ribid, siis oli korsett ilusti. Kui taheti, et kleit paistaks välja nii nagu oleks kaks kleiti seljas, siis seda laiendati kiilu, ehk slepi abil. Palju kanti ka pealismantleid. Ilusaks peeti kullaga tikitud punast kleiti kuldkollase aluskleidi peal, karusnahaga vooderdatud mantel oli sügavsinine. Mitme kleidi üksteise alt nähtavaks tegemine nõudis suurt harjutamist ja oskust. 3. Pulmakleit Pulmakleit pole alati traditsiooniliselt valge olnud. Keskaegse pruudi unistuseks oli pulmapäeval riietuda punasesse, rikkalikult kaunistatud kleiti. 15. sajandil kandsid Itaalias mõrsja ja peig mõlemad karmiinpunast sametit või atlassi. Kui kleit oli muud värvi, siis pidi kas mantel või selle peal või vähemalt väljaulatuv
RIIETUS NAISED Tuunika lõigatakse külgedelt ja seljalt lahti ja nii saab naiste kleidi ülaosa väga tihkelt ümber keha tõmmata. Samuti saab kleiti laiendada taha õmmeldava kiilu e. slepi abil. Slepi saab teha väga pika. Ja et näha oleks, et seljas on ikka kaks kleiti, on alumine kehasse töödeldud ja pealmine ikka veel veidi kotti meenutav - selleks tõstetakse ülemist kleiti käies veidi rohkem kui alumist Ilusaks peeti kullaga tikitud punast kleiti, kuldkollase aluskleidi peal, karusnahaga vooderdatud sügavsinise paelmantli all. Paelmantel on kurgu alt paelaga ühendatud ja et pael pooma ei hakkaks hoiti seda elegantselt näpuga rinnal. Ühel momendil lõigatakse ülemise kleidi varrukad küljest ja käeaugu kaar jääb väga pikaks ja teravaks. Seda hakkavad kirikumehed kutsuma Kuradisilmaks Ehtena kasutatakse vööd, mis hoiab riideid, see on dekoratiivne ja näitab saledat pihta Trubaduuride ajastu naise tarkus ja ilu on üldtuntud
mood". Kleit rõhutas saledat figuuri ja naiselikkust. 1805. a kadus igapäevasel kleidil lohisev pikkus, see säilis vaid ametlikel õukonnatualettidel. Lai ja pikk slepp valmistati ülejäänud kostüümi riidest erinevast materjalist (samet või atlas), see oli rikkalikult kaunistatud. Slepp pikkusega kuni 13 m kinnitati pihaosa külge. Kleit muutus kitsamaks ning 1807. a ei saanud naine enam korralikult jalgu liigutada. Keha kontuurid olid selgesti näha ja vahel loobuti ka aluskleidi kandmisest. 1809. aastast uuesti kasutusel korsett. Seelik lühenes 1810. a pahkluuni. Vöökoht nihkus alates 1812. a allapoole. Dekolteed kanti vähem, moes kõrgema kaeluse ja pikkade varrukatega kleidid. Lemmikuks avatud varrukas, mis mitmest kohast nööpidega kinnitatud või volditud. Kitsamat kleiti kaunistati mitmekülgselt: krooked, õhukesed rullid ja diagonaalsed triibud, põimingud alläärel, kortslindid, paelad, narmad, volangid, pitsid, lilleväätide ja
Garderoobis hõivas tähtsaima koha komplekt valgest ja linasest õmmeldud laiade varrukatega alusrüüst ja selle peal kantavast kontrastses toonis, rindade alla viidud vöökohaga kleidist. 34 15.sajandi lõpu uuendus oli kleidi ülaossa õmmeldud Vkujuline vahetükk. Varrukatel olid lõhed õlgade ja küünarnuki kohal ning ka tagaküljel kuni randmeni välja, mistõttu aluskleidi varrukad jäid nähtavale. 16.sajandiks omandas üha enam tähtsust aluskleit, mis muutus naiste garderoobi tähtsaimaks elemendiks. Olulisim uuendus rätsepakunsti vallas oli aga kindlasti võruseelik, algselt küllaltki ahta siluetiga abivahend, mis hoidis seelikuosa kehast eemal ning leidis esmakordset kandmist Hispaania õukonnas 1468.aastal. Selle moe levimisel teistesse riikidesse hakkasid võruseelikud laiust juurde saama
Garderoobis hõivas tähtsaima koha komplekt valgest ja linasest õmmeldud laiade varrukatega alusrüüst ja selle peal kantavast kontrastses toonis, rindade alla viidud vöökohaga kleidist. 34 15.sajandi lõpu uuendus oli kleidi ülaossa õmmeldud Vkujuline vahetükk. Varrukatel olid lõhed õlgade ja küünarnuki kohal ning ka tagaküljel kuni randmeni välja, mistõttu aluskleidi varrukad jäid nähtavale. 16.sajandiks omandas üha enam tähtsust aluskleit, mis muutus naiste garderoobi tähtsaimaks elemendiks. Olulisim uuendus rätsepakunsti vallas oli aga kindlasti võruseelik, algselt küllaltki ahta siluetiga abivahend, mis hoidis seelikuosa kehast eemal ning leidis esmakordset kandmist Hispaania õukonnas 1468.aastal. Selle moe levimisel teistesse riikidesse hakkasid võruseelikud laiust juurde saama
annaabi.ee 
