Plastide liimimine Liimitakse nii TP kui TS plaste. On 2 tuupi liime: 1-komponentne - väiksemate vigastuste jaoks (CA) 2-komponentne - suuremate vigastuste jaoks Liim peab bassmaterjaliga sobima. Tavaliselt 2-poolne liimimine, tugevdus sisepinnale. Temp liimimisel mitte alla 20 kraadi. Sisepind karest abrassiiv 80, tolm eemald plastikpesu lahustiga. Olenevalt materjalist töödeld liimikrundiga, peale tugevduspunktid 1-komp kiirliimiga. Liimi aluskihile surut peale tugevdusmaterjal, siis liimi pealiskiht. Kui sisepind liimitud, siis välispind. Mõra/prao otstesse võib puurida augud.
Masina abil puuritakse puidu sisse augud, kuhu seejärel kinnitatakse metallist inserdid, kattes augud esmalt klaaskiulehega. 3. Kihtide kokkupanek Aluskihi külgedele paigaldatakse teraskandid. Seejärel asetatakse aluskihile klaaskiudleht ning kantakse sellele epoksüvaiku. Järgmiseks kihiks on südamik, millele järgneb veel üks kiht epoksüvaiku ja klaaskiudu. Viimane kiht on pealiskiht. Kõik kihid pannakse kahe metallplaadi vahele. 4. Lumelaua kuju pressimine
tihendusrullide ja masinate all, tuleb korrastada. 3. Äärepiirded Piki sillutise välisserva tuleb ehitada äärepiirded. Äärepiirdeks on tavaliselt betoonäärekivi või -rentsel. Äärepiirde sillutiskividega piirnev külg peab olema vertikaalne. Juhul kui äärepiirdelt peab toimuma sadevee äravool teele, peab äärekivi seesmine serv olema vähemalt 5 mm allpool sillutiskivide vahelisi kanaleid. Äärepiirded tuleb toetada vähemalt 100 mm paksusele tihendatud aluskihile. 3 4. Liivapadja rajamine ja tasandamine Sillutiskivid asetatakse liivapadjale, mille rajamise kvaliteet ja tihedus mängivad olulist rolli sillutise lõplikus väljanägemises. Liivapatjade rajamiseks kasutatav liiv tuleb kuhjata väikestesse hunnikutesse üle kogu sillutatava ala. Liivahunnikuid peab kaitsma liigse märgumise ja kuivamise eest. Liiv peab olema ühtlase tihedusega.
värviga, mis varjab ka paberi koltumist. Pealiskihile kantakse trükimuster, sageli kasutatakse ka sissepressitud mustrit. Kvaliteetsematel pabertapeetidel on pealiskiht kahekordne. Naturaalne pabertapeet valmistatakse vanapaberist ja selle värvimiseks kasutatakse linaseemneõlist ja maisitärklisest valmistatud tinti. Tulemuseks täiesti allergiavaba ja ökoloogiline toode. Tekstiiltapeet Tekstiiltapeedil on samuti sajanditevanune traditsioon. Tapeedi paberist aluskihile kleebitakse kangas, olenevalt selle paksusest võib aluskiht olla vastava värviga üle trükitud. Olenevalt sellest, millist pinnastruktuuri soovitakse saavutada, kangast kas venitatakse või surutakse kokku liimimise käigus. Leida võib ka nööriefektiga tekstiiltapeete, kus aluspinnale on kantud väga peened vertikaalsuunalised tekstiilikiud. Odavad tekstiiltapeedid on sünteesilised, kuid leidub ka loodussõbralikke tekstiiltapeete ja eriti hinnalisi siidtapeete.
·möödaviikpääs (bypass channel,) ·kalaramp (fish ramp) Hooldus, riskid ·Füüsikaliste mõjude tekitatud vigade kõrvaldamine (nt ülemise bjefi kaldakindlustus nihkumine, kivisillutise nihked jms) ·Bioloogiliste mõjude kõrvaldamine (nt vesirotid, nõvale kasvama hakanud puud) Tehiskosk ja tehiskärestik ·Tehiskärestiku ja tehis-kose lahendusi (Fish passes, 2002): ·a kivirahnudest laotud tehiskosk või -kärestik: ühes kihis aluskihile laotud rahnud on omavahel sideainega seotud; pinnakaredus on kogu-ulatuses ühesugune; konstruktsioon on jäik ning talub suuri voolukiirusi; ühinemiskoht alaveega tuleb kindlustada; ·b kivirahnpuistust tehiskosk või -kärestik: omavahel sidumata rahnu-dest mitmekihiline rajatis; suhteliselt odav ehitada; ·c kivilävedest tehiskosk Kalaramp ·Et võimaldada vee-elustiku rändamist, võib vähemalt osale paisust lisada kareda kaldpinna e kalarambi
19 20 19 Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid. Tallinn 2008. Lk 50. 20 Anna kiriku katus. Kättesaadav: http://t3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcR5bUrkuQ2d3FbzIsJBuHwkVPnzovQcfzScymLieukF7stAuNcn 2012 MÄTASKATUS Mätaskatuseid on meil väga vähe kasutatud, kuid teistel põhjamaadel on nad üsna populaarsed. Vanasti tehti nad lihtsalt lattroovile, kasetohust aluskihile; tänapäeval eelistatakse teha kõigepealt korralik rullmaterjalist katus ja sellele paari sentimeetri paksune dreeniv liiva- või kruusakiht. Selle peale laotakse külg külje kõrvale kaks kihti mättaid: alumine ümberpääratult (juured ülespoole), pealmine õigetpidi. Mättad kaitsevad rullmaterjalist katusekatet ilmstiku eest ja niisugune katus püsib kaua. Ohuks on vaid taimejuurte kasvamine läbi katuse; selle vältimiseks peab kasutama antiseptitud bituumenmastiksit
· Lisamine toimub kas katselisel teel või liimipassi olemasolul kindlas vahekorras. · Liimi viskoossus(püdelus) on sõltuvuses liimitava puidu tihedusest- kõva puidu puhul vedelamat liimi, pehme puidu puhul paksemat liimi. Liimi peale kandmine · Pealekandmine toimub ühtlase õhukese kihina reeglina ühele liimitavatest pindadest(erandiks kontaktliim kus liimitatakse mõlemad pinnad, tappseotised ja tüübliavad) · Pealistamisel aluskihile mitte pealiskihile · Vahendid millega peal kantakse: pintsel, hari, rull, liimivalts, pihusti, tuub, liist · Hoidmine enne kokkupressimist on aeg, mis kulub pinnale määritud liimi puitu imbumiseks, reeglina on selleks liimi peale kandmise aeg(erandiks tisleriliimi kasutamine) Detailide eelsoendamine, pressi ehk kontaktpinna eelsoendamine, detailide kokkupressimine, liimivuugi paksuse vähendamiseks, liimi surumiseks puidu pooridesse ja jäägi
VAHESINAD Vaheseinteks nimetatakse mittekandvaid seinu, mis eraldavad ruume üksteisest. Vaheseintelt nõutakse piisavalt tugevust ja helipidavust, märgade ruumide puhul ka niiskuskindlust. Selleks et korteri naabertube eraldav vahesein oleks piisavalt helipidav, peab tema ruutmeetri mass olema vähemalt 50 kg. Selleks et sammud läbi vaheseina naabertubadesse ei kostaks, peab põranda kattekihi vaheseina juures katkestama; vaheseinad toetatakse põranda aluskihile või raudbetoonpaneelile. Puumajas on paratamatu teise korruse vaheseinte toetamine laudpõrandale. Tellisest vaheseina võib laduda kas lapiti tellistest, 12 cm paksuse, või siis serviti moodultellistest, 88 mm paksuse Tavaliselt tellisvaheseinad krohvitakse; koos krohviga on tellisvaheseina ruutmeetri mass 180...230 kg. Tänu suurele massile on tellisvaheseinad väga helipidavad (eeldusel, et kõik vuugid on korralikult mördiga täidetud ). Puudusteks on liiga suur
Puittalade peale pehme materjal. Eriti helipidava ja jäiga põranda saab, kui põranda kate koosneb mitmest kihist, mille vahel on löögimüra summutav isolatsioon ja kahekordne kipsplaat on kinnitatud lae alla mitte vahetult, vaid kaudselt (riputatult). 15. Kaudsel teel leviva sammumüra takistamine hoones Selleks, et sammud läbi vaheseina edasi ei kanduks, peab põrandakattekihi vaheseina juures katkestama; vaheseinad toetatakse põranda aluskihile või raudbetoonpaneelile Keraamiline põrand teisel korrusel, kui all puitlagi, siis valatakse alla betoonpõrand, mille alla paigaldatakse näiteks lamekatusekattematerjal, mis algul niiskustõkkes ja hiljem müratõkkeks. 16. Kipsplaatidest vaheseinte mürapidavuse suurendamise võtted Karkassi vahele paigaldada isolatsioonimaterjal hoolikalt ja tihedalt, vältida tühikute teket. Seinasisse õhkvahe, kui võimalik.
Puittalade peale pehme materjal. Eriti helipidava ja jäiga põranda saab, kui põranda kate koosneb mitmest kihist, mille vahel on löögimüra summutav isolatsioon ja kahekordne kipsplaat on kinnitatud lae alla mitte vahetult, vaid kaudselt (riputatult). 15. Kaudsel teel leviva sammumüra takistamine hoones Selleks, et sammud läbi vaheseina edasi ei kanduks, peab põrandakattekihi vaheseina juures katkestama; vaheseinad toetatakse põranda aluskihile või raudbetoonpaneelile Keraamiline põrand teisel korrusel, kui all puitlagi, siis valatakse alla betoonpõrand, mille alla paigaldatakse näiteks lamekatusekattematerjal, mis algul niiskustõkkes ja hiljem müratõkkeks. 16. Kipsplaatidest vaheseinte mürapidavuse suurendamise võtted Karkassi vahele paigaldada isolatsioonimaterjal hoolikalt ja tihedalt, vältida tühikute teket. Seinasisse õhkvahe, kui võimalik. Kipsplaatide kihti arvu suurendada.
paksusele tsementmördist vahekihile. Terratsoplaadid on lihvitud pinnaga betoonplaadid, mida kasutatakse kõige sagedamini ühiskondlikes hoonetes (kauplused, bussi-ja raudteejaamad jm.) ja elemutes trepikodades, tuulekodades, aga ka tööstusehituses tootmisruumides. nPlaadid on 400 x 400mm, paksusega 35mm ja 300 x 300mm, paksusega 25mm nTerratsoplaadid paigaldatakse tsementmördist 25mm paksusle vahekihile või otse värskelt valatud betoonist aluskihile. Keraamilistest plaatidest põrandad on tugevad, kulumiskindlad ja hästi puhastatavad, s.t. hügieenilised. 69 Neid kasutatakse kõige enam kõrgendatud hügieeninõuetega ruumides, aga samuti niisketes ruumides ja ruumides, kus põrandale võivad langeda agressiivsed kemikaalid. nOlenevalt ruumi otstarbest kasutatakse põrandate ehitamiseks erineva
annaabi.ee 
