kullast ning silmad hinnalistest kalliskividest.Zeusi parema käe peopesal seisis võidujumalanna Nike väike kuju.Kuju hävis tulekahjus. Halikarnassose mausoleum - oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. Mausoleumi moodustas suur ristkülikukujuline müüritis, mida kroonis 36-st sambast koosnev sammaskäik, mille kohal oli 24-astmeline püramiidikujuline katuseosa. Hoone tipus oli nelja hobusega triumfivanker, milles olid kuninga ja kuninganna kujud. Mausoleumi alusehitis oli mõõtmetega 38,4 m (126 jalga) ja 32 m (105 jalga). Valmis monumendi kõrgus oli üle 42,6 m (140 jalga). Mausoleum püsis sajandeid, kuni lagunes varemeteks. Rhodose koloss - oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju, mis asus Kreekas Rhodose saarel. Ehitus kestis kokku 12 aastat. Kuju oli 37 m (120 jalga) kõrge. Valmistatud pronksist. Kolossi kõrgus oli 32 meetrit.Koloss hävis maavärinas.Säilis 66 aastat.
seinu. Nüüd piisab hoonete tegevuse andmiseks suhteliselt kergetest ja vähe ruumi võtvatest teraskontstruktsioonidest. Terast leidub tänapäeva pilvelõhkuja igas osas. Õieti alustatakse suuremat sorti terasstruktuuriga juba maa all. Näiteks maailma kõrgeim hoone Burj Dubai seisab 192 terasvaial. Vaiad ulatuvad 50 meetri sügavusele ja on kaitseks korrosiooni vastu kaetud spetsiaalse kaitsekihiga. Maaalustele terasvaiadele toetub betoonist alusehitis, mille omakorda terve hoone terasest konstruktsioonid: vertikaalsed sambad ning neid omavahel ühendavad horisontaalsed talad. Klassist ja betoonist välisseinad peavad suutma kanda vaid iseenda raskust. See võimaldab ehitata me täielikust klaasist seintega hooneid. Burj Dubail, näiteks on välisseintel klaaspindu kokku ligi 84 000 ruutmeetrit. Betooni on Burj juures kasutatud 230 000 kuupmeetrit, sellest saanuks ehitada näiteks 1900 km kõnniteid
- ehitised muutuvad toretsevaiks, kaob kreeka mõõdukus ja harmooniatunne, ühe ehitise juures kasutati mitut, vahel kõiki kunstistiile (joonia, korintose) läbisegi. Kaaria kuningas Mausolos laskis 4.saj. rajada uude pealinna Halikarnassosesse endale hauamonumendi – kuulsa vana-aja 7 maailmaime hulka kuulunud Halikarnassose mausoleumi (tänapäeval Bodrum Türgis). Halikarnassose mausoleumi rekonstruktsioon (kõrgus 42,6 m, alusehitis 38,4 x 32 m). Mausoleum oli kavandatud valgest marmorist nii, et ta oleks nii tempel kui hauakamber (I k). Mausolose kuju triumfivankrilt ja hauakambrit valvav lõvi (Briti Muuseum). Halikarnassose mausoleum püsis sajandeid ja viimaks lagunes varemeiks. 1581. a. hakati varemeist võtma kive kindluse ehitamiseks. Aleksandria tuletorn sai oma nime Pharose saarelt, kuhu ta 3. saj. eKr. 20 a-ga ehitati (kuulub 7 maailmaime hulka).
Oma vallutusretkedelt saadud rahaga ehitas ta uue pealinna Halikarnassose. Elu lõpul otsustas kuningas Mausolos ehitada endale hauamonumendi, mis pidi jääma mälestusmärgiks tema võimsusest. Ta tahtis, et see oleks kõige suurjoonlisem hauamonument, mida kunagi nähtud. Kulutusi kokku ei hoitud ja hauakamber sai nii võimas, et seda hakati Mausolose nim järgi kutsuma mausoleumiks. Mausoleumi alusehitis oli mõõtmetega 38,4 m (126 jalga) ja 32 m (105 jalga). Valmis monumendi kõrgus oli üle 42,6 m (140 jalga) Mausoleum püsis sajandeid ja viimaks lagunes varemeiks. 1581.aastal hakati varemeist võtma kive kindluse ehitamiseks. Ehitamine. Mausolos tahtis mausoleumi saada valmis enda surma ajaks. Aga kui ta 353.aastal e.K.r suri, oli ehitis veel lõpetamata. Ehituse lõpetas alles neli aastat hiljem tema lesk Artemisia.
mida harrastati eriti just õukondades ning kus skulptorid kujutasid peeni ja maiseid Aphroditesid ja Apolloneid, kes kaunistasid altareid ja templeid. Elu lõpul otsustas kuningas Mausolos ehitada endale hauamomumendi, mis pidi jääma mälestusmärgiks tema võimsusest. Ta tahtis, et see oleks kõige suurejoonelisem hauamomument, mida kunagi nähtud. Kulutusi kokku ei hoitud ja hauakamber sai nii võimas, et seda hakati Mausolose nime järgi kutsuma mausoleumiks. Mausoleumi alusehitis oli mõõtmetega 38,4 meetrit ja 32 meetrit. Valmis momunendi kõrgus oli üle 42,6 meetri. Mausolos tahtis mausoleumi saada valmis enda surma ajaks. Aga kui ta 353. aastal e.Kr. Suri, oli ehitis veel lõpetamata. Ehituse lõpetas alles neli aastat hiljem tema lesk Artemisia. Mausoleum oli kavandatud selliselt, et see oleks ühteaegselt nii tempel kui hauakamber. Säravvalgest marmorist ehitis koosnes kolmest korrusest, mille ülemisel korrusel
kuninga teenrid. Kui neil tuli nende kahe vahel valida, pidid nad otsustama esimese kasuks, ja seda sai ka Ludwig II omal nahal tunda. Seadusandlik initsiatiiv jäi kuningale. Kuninga isikus samastas Baieri rahvas ennast Baieri riigiga. Monarhi ehitistes arvati monarhiat edasi kestvat. See oli sõna otseses mõttes pealisehitis, sest kuningliku hiilguse ja monarhistliku poeesia all seisis kaine ja proosaline alusehitis, ministrite- ja ametnikeriik. VALGE- SININE ROMANTIKA Revolutsiooniaastal 1848 lisandusid bürokraatia ettekirjutustele demokraatia nõudmised. Kuningas oli nüüd mõlemalt poolt nurka surutud, allutatud ametnike kontrollile ja rahva järelvalvele, muudetud konstitutsioonilise riigi vangiks. Maximilian II sai 1848. aastal kolmekümne seitsme aastaselt kuningaks ning Ludwig kolmeaastaselt kroonprintsiks
Ehitaja Pytheos Halikarnassose mausoleum Ehitaja Pytheos mängis ka selle loomisel juhtivat osa Kaaria satraabi Mausolose hauamonument Ehitust alustas tõenäoliselt Mausolos ise Pärast kuninga surma 353.a jätkas ehitust tema naine Artemsia Vana-Oriendi traditsiooni kohaselt oli sel kõrge nelinurkne alusehitis, milles asetses hauakamber Alusehitise alumist serva kaunistas skulpturaalne friis Cella - alusehitise peal oleva teine kamber; seda ümbritsesid kõrged joonia stiilis sambad Katuse asemel oli püramiid, mille tipus tohutu kvadriiga - vanker nelja hobusega; vankril oli arvavasti Mausolose enda figuur Põhiplaanist 66 x 77 m 46 m kõrge
annaabi.ee 
