Töökoja tolerants 6s 0,189 Valin: F 0,2 Tööjoonis 11. Keskväärtuse ja standardhälbe vaheline graafik protsessivõime näitajate alusel Partii põhjal: Cp 0,69 Cpk 1,17 s 0,032 Bkesk 25,101 Antud: Cp 1,2 Leian: S 0,018 Bkesk 25,100 Cp 1,2 jaoks 25,035 0 25,165 0 12. Mõõtme B töötlemisprotsessi täpsustase uPROD 0,022 13. Kaliiber Läbiv Alumi 25,152 ne Ülemin 25,185 e Mitteläbiv Alumin 25,00 e 3 Ülemine 25,03 5
12.Keskväärtuse ja standardhälbe vaheline graafik protsessivõime näitajate alusel Partii põhjal: Antud: Cp 1,0 Cp 1,11 Leian: s 0,035 mm (Cp = 1,0 järgi) Cpk 0,64 Bkesk 25,140 mm (USL+LSL)/2 s 0,032 mm Bkesk 25,102 mm 13. Mõõtme B töötlemisprotsessi täpsustase uPROD 0,035 mm 14. Kaliiber Mittelä Läbiv biv Alumi Alumin 24,98 ne 25,224 mm e 3 mm Ülemin 25,03 e 25,277 mm Ülemine 5 mm
Tolerantsid ja istud ning nende märkimine joonistel Detaili tööjoonisele annab konstruktor igale mõõtmele nimiväärtuse – nimimõõtme ja lisaks veel suurima ja vähima väärtuse – suurima piirmõõtme ja vähima piirmõõtme. Suurima ja vähima piir- mõõtme vahet nimetatakse tolerantsiks. Suurima piirmõõtme ja nimimõõtme algebralist vahet nime- tatakse ülemiseks hälbeks, alumise piirmõõtme ja nimimõõtme algebralist vahet nimetatakse alumi- seks hälbeks. Tolerantsi graafilist kujutist nimetatakse tolerantsiväljaks. Sageli kasutatakse masinates avade ja võllide ühendusi, seejuures on mõlemal ühendataval detailil, nii aval kui võllil ühine nimimõõde, kuid tolerantsiväljad paiknevad mõlemal erinevalt. Olenevalt tole- rantsiväljade vastastikusest asendist saadakse ühenduse iseloom – ist. Võib tekkida kas liikuv ühendus –
menüült; · sisestada klaviatuurilt käsu `OSNAP valiku kolm esitähte (just täpselt kolm). Käsu `OSNAP käivitamisel ilmutatakse dialoogaken (vt. joonis 11) 15 valikuvõimalusega: 1) Endpoint joone otspunkt; 2) Midpoint joone keskpunkt (otstest võrdsel kaugusel); 3) Center ringjoone või kaa- re (kõverus)keskpunkt; 4) Node punkt (käsu POINT abil joonestatud objekt); 5) Quadrant ringjoone kvad- rantpunkt (ülemine, alumi- ne, vasak- või parempool- ne); 6) Intersection joonte lõike- punkt; 7) Extension punkti saab va- lida joone ajutiselt piken- dusjoonelt, mis ulatub joone otspunktist kaugemale; Joonis 11. 8) Insertion objekti sisestuspunkt (teksti või bloki puhul); 9) Perpendicular punkt ristjoone joonestamiseks; 10) Tangent ringjoone või kaare puutepunkt;
Kahetaktilises mootoris täidab kolb peale selle gaasijaotussiibri ülesannet. Kolvi peamised osad on kolvipea 3 ja juhtpind 5 (joon. 9). Kolvipeas on 2... 3 ringsoont kolvirõngaste pai- Silinder ja silindrikaas (joon. 8) moodustavad koos kol- galdamiseks. Neljataktiliste mootorite kolvi kõige alumi - viga suletud kambri, milles toimub mootori töötsükkel. ses rõngasoones on avad õli juhtimiseks kolvi siseküljele. Samal ajal on silinder ka kolvi liikumise juhtijaks. Kolvi põhi on kas tasapinnaline või kumer ja selles võivad .Silinder valatakse kas peeneteralisest hallmalmist (K-750, olla süvendid gaasi voolu juhtimiseks või klappidele' liiku- M:66) või alumiiniumisulamist, millesse on pressitud malm- misruumi' tagamiseks.
tekitaks takistust inimeste evakueerimisel. Põrandakate evakuatsiooniteel ei tohi süttida väikese kalorsusega süüteallika (põlev tuletikk, kustutamata sigaret vms) toimel. §30. Inimeste massilise kogunemisega seotud ehitises tähistatakse mis tahes evakuatsiooni-, häda- või varuväljapääs (edaspidi evakuatsioonipääs) ning evakuat- sioonitee vastava tuleohutusmärgiga. §31. Tulekahju tekkimisel suunatakse lift ja tõstuk (peale erilifti) viivitamatult alumi- sele korrusele ja lülitatakse välja. §32. Tulemüürist või muust tuletõkketarindist mis tahes kommunikatsiooni läbiviigu- koht täidetakse kogu tarindi paksuses mittepõleva materjaliga, mis ei vähenda tarindi tulepüsivusaega. §33. Põrandale või muule tarindile sattunud põlevvedelik või muu kergestisüttiv aine koristatakse viivitamatult. §34. Kelder ja pööning hoitakse korras ja puhas põlevmaterjali jäätmetest, nende
annaabi.ee 
