History of Valgamaa Back in 1783 counties 9 parishes from 11 were on Latvian area , only small pieces of Valgamaa`s 11 parishes Luke and Härgmäe were on Estonian area. were: Valgamaa´s people spoke Latvian. Koivaliina Härgmäe Luke Aluliina Apekalns Palsmane-Aumeisteri Gulbene Smiltene Tirza-Velna Trikta vele. Some Information Otepää winter capital of Estonia Valgamaa´s capital is Valga.
tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva. Suvel 1558 toimub uus Moskoovia pealetung 60 000 - 80 000- mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk- Maavalda, hiljem ka Aluliina ja Gulbene piirkonda. · 1559 - Moskoviitide rüüsteretked Aluliina ja Vilaka aladele. · 1560 - Moskoviitide rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad moskoviidid 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad moskoviidid oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale.
· 1329 - Tartu linn põles maha, peavarjuta jäi kuni 2500 inimest. Ordu sõjakäik Pihkvamaale. · 1330 - Riia-ordu sõda lõppes viimase võiduga, linn läks ordu kontrolli alla, linna ehitati võimas ordulinnus. · 1333 - esimene teade juutidest Tallinnas. · 1335 - Tartus oli suur tulekahju. · 1341 - Piiritüli tõttu algas Liivimaa-Pihkva sõda. Novgorodlased põletasid teist korda Narva asula. · 1342 - Liivimaa idapiirile ehitati Vastseliina ja Marienburgi (Aluliina) linnused. Samal ajal rüüstasid nii venelased kui ka sakslased üksteisi maid. · 13431345 - Jüriöö ülestõus. · 1343 - Mais tungisid pihkvalased umbes 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Toimus lahing orduga, mida mõlemad pooled pidasid enda võiduks. Seejärel pöördusid venelased rikkaliku röövsaagiga tagasi. · 1346 - Valdemar IV Attertag müüs Eestimaa 19 000 Kölni marga eest Saksa ordule
vase- ja saeveski. Tallinnas oli vaseveski töötanud juba 16. sajandi lõpust, 17. sajandil ehitati see ümber paberimanufaktuuriks. XVII sajandil suutsid Eestis rahvusvahelise kaubandusega jätkata ainult sadamalinnad. Euroopa ja Venemaa vahelised kaubateed olid muutunud ja peamisteks saanud kauplemine merd mööda Arhangelski ja Valge mere kaudu ning, küll vähemal määral, Narva ja Soome lahe kaudu. Maismaatee viis Pihkvast Vastseliina ja Aluliina (läti Alksne, saksa Marienburg) kaudu Riiga. Eesti linnadele tähendas see seda, et kõige soodsamasse olukorda sattus Narva, ka Tallinn säilitas oma koha. Tartu kaotas suure osa oma tähtsusest kaubalinnana ning Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare jäid kohaliku tähtsusega väljaveosadamateks. Vastavalt vähenes ka raadide iseseisvus, mis täiel määral säilis vaid Tallinnas. Narvast sai Rootsi riigi huviobjekt, mida kaaluti isegi riigi teiseks pealinnaks nimetada. Tartus
tema eluajal järeltulija ehk koadjuutor. Ordumeistri järel tähtsuselt teine mees ordus oli maamarssal, kes oli orduvägede sõjaliseks juhiks ja ordumeistri puudumisel tema kohusetäitjaks. Maamarssal resideeris esialgu Võnnus, 14. sajandil Aizkraukles ning 14. sajandi lõpust Siguldas. Ordumeistril aitasid ordut hiljemalt 15. sajandi keskpaigast juhtida 5 6 käsknikust koosnev sisemine ehk kitsam nõukogu. Kõige olulisemateks käsknikeks olid maamarssal, Viljandi, Tallinna, Aluliina ja Kuldga komtuurid ningJärva foogt. Mõnikord kuulusid siseringi ka teised käsknikud, kõige tihemini Dünaburgi või Pärnu komtuur. Suurde ehk välimisse ordunõukokku kuulusid sisuliselt kõik ordukäsknikud, välja arvatud Kursi komtuur, kelle positsiooni on loetud Liivimaa käsknike seas kõige tähtsusetumaks. Kui sisemine nõukogu tegeles ordu igapäevase juhtimise ja oluliste otsuste kinnitamisega, siis välimine nõukogu kutsuti kokku ordut kui tervikut
piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, kes andis need oma vennale hertsog Magnusele, Riia peapiiskop ja Liivimaa meister tunnustasid aga Poola ülemvõimu. Tartu piiskopkond oli selleks ajaks juba venelaste poolt vallutatud ja viimane piiskop Venemaale küüditatud. 1559. aasta lõpus toimunud orduvägede viimane rünnak ei toonud sõjategevusse pööret. 1560. aasta alguses alustasid venelased uut pealetungi ning vallutasid Aluliina. Seejärel tungisid nad üha sügavamale Liivimaale, augustis võitsid nad Liivi ordut Härgmäe lahingus ja mõned nädalad hiljem langes nende kätte ka tugevaim ordulinnus Viljandi. Paidet ei õnnestunud venelastel aga vallutada. 1561. aasta suvel andsid Tallinn ja Põhja-Eesti (Harju-Viru vasallid) end Rootsi kaitse alla, samas kui aasta lõpus alistusid Riia peapiiskop ja ordu lõplikult Poolale. 1562. aasta märtsis likvideeriti lõplikult nii Liivi orduharu kui ka peapiiskopkond
oma vennale hertsog Magnusele, Riia peapiiskop ja Liivimaa meister tunnustasid aga Poola ülemvõimu. Tartu piiskopkond oli selleks ajaks juba venelaste poolt vallutatud ja viimane piiskop Venemaale küüditatud. 1559. aasta lõpus toimunud orduvägede viimane rünnak ei suutnud sõjategevusse pööret tuua. 1560. aasta alguses alustasid venelased uut pealetungi ning vallutasid Aluliina. Seejärel tungisid nad üha sügavamale Liivimaale, augustis võitsid nad Liivi ordut Härgmäe lahingus ja mõned nädalad hiljem langes nende kätte ka tugevaim ordulinnus Viljandi. Paidet ei õnnestunud venelastel aga vallutada. 1561. aastal lagunes Vana-Liivimaa lõplikult: Tallinna linn ja Harju-Viru rüütelkond andsid end juunis Rootsi kaitse alla, ordumeister ja peapiiskop andsid oma valdused aga