Cru de Ptolemees (valge). .(www.scandianaviantours.ee) 6 3. RUUMI KASUTAMINE Igal kultuuril on oma kultuurireeglid. Egiptus kuulub kollektivistlikku kultuuriruumi. Kollektivistlikes kultuurides rõhutatakse oma rühma eesmärke, vajadusi ning vaateid – neid peetakse tähtsamaks kui indiviidi omi. Rõhutatakse rühmasiseseid sotsiaalseid norme rohkem kui üksikisiku heaolu. (Altrov : 5) Araablased on üksteisega väga seotud, ka araabia kodud on kohutavalt suured. Araablased väldivad eraldatust ja vaheseinu – neile ei meeldi omaette olla. Kaupluse tänavapoolsed seinad on klaasist, müüjad tulevad tänavale inimestega suhtlema ja neid oma poodi kutsuma. Kui araablane tahab oma mõtetega üksi jääda, siis ei vaja ta selleks füüsilist privaatsust. Üksiolemine on lihtsalt rääkimise lõpetamine.(Altrov : 6)
Hofstede nendib, et väikese võimudistantsiga kultuurides on vabaduse eeldus võrdõiguslikkus ning austus üksikisiku vastu; suure võimudistantsiga kultuurides on vabaduse eeldus taktitundelisus, orjus ja raha. Jõukuse eeldusena nähakse väikese võimudistantsiga kultuurides õnne, teadmisi ja armastust; suure võimudistantsiga kultuurides on jõukuse eelduseks pärandus, esivanemate vara, ihnus, petmine ning vargus. http://sinine.ehi.ee/ehi/oppetool/lopetajad/altrov/altrov1.html Mainori kõrgkool Ebakindluse vältimine Teiseks kultuuri iseloomustavaks dimensiooniks on ebakindluse vältimine. Ebakindluse vältimine puudutab ühiskonna sallivust ebakindluse ja ebaselguse suhtes, seda, kuivõrd mugavalt kultuuri liikmed tunnevad ennast segastes ja ebatavalistes olukordades. Ebakindlusega elamine on oma tulevikku mitteteadvate inimeste jaoks vältimatu, kuid erinevad ühiskonnad on leidnud erinevaid viise sellega toimetulekuks kolmes vallas:
Klarnet Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Nimed: Johann Denner 1655-1707 (Saksa) 1690. aastal esitas Saksa Meister J. Denner uut pilli, mis sai nimeks klarnet, kuna tema kõrges registris meenutas trompet -clarino oma. Pilli valmistatakse nii puidust kui ka tehismaterjalidest. Pilli pikkus on 68cm. Toru algab peenema, nokataolise otsaga huulikuga. (Klarnetil on ühekordne lesthuulik e. trost). Klarneti ulatus: e-g3. Tänapäeval kasutatakse A- ja B-pille. B-pilliga on parem mängida bemollidega () ja A-pilliga dieesidega () helistikes. Heliavasid on klarnetil 28 ja need on kas augud või klapid. Kõla on klarnetil suhteliselt tume ja soe. Klarnetil mängides kõlavad efektselt glissandod. Väga hea on mängida keerulisi palasid. Kuulsaim klarnetist: Aleksander Rjadov. Eesti kuulsaimad: Hannes Altrov, Toomas Vavilov
kandideeris see parima elustiili toote disaini auhinnale. Kollektsioon “casual clic” Autor:Anneli Kree Materjal: Kroompark nahk, veekindel kangas Kollektioon on lihtne ja praktiline. Klassikalised lõiked annavad kottidele tagasihoidliku välimuse, mis omakorda võimaldab kotti kanda nii tööl kui vabal ajal. Kanga lisamine teeb kotti kandja jaoks kergeks. Kangas on vastupidav ja kergesti puhastatav. Fotoseeria “The one who sailed the seas” filmine “Polaarpoiss” Autor: Renee Altrov Nii karakterid kui ka autor olid väljamõeldud. Kuigi karakterid on väljamõeldud, näeb kujutatu väga tõene välja- endised meremehed, kes igatsevad oma elukutset ja lõputut ookeani. Näitus “Austrian design update” Printtex Wall-Printer Autor: Benjamin Loinger Printtex Wall-Printer on väga nutikas mobiilne seina-printer, mis prindib soovitud motiive seinale. Camcopter s-100 Unmanned Air System Autor: Gerhard Heufler
Rahvusvahelise muusikapäeva tähistamine Arvustus Teisipäeval, 3. septembril esinesid koolis kaks muusikut saate „Klassikatähed“ esimesest hooajast. Laval kõlasid kahe instrumendi hääled: klaveril Johan Randvere ja klarnetil Marten Altrov. Kontserdi pealkirjaks oli „ Tõmbame päeva käima ehk lustakas tund Marteni ja Johaniga“, mille kava oli spetsiaalselt üles ehitatud koolides esinemiseks, mis tagas selle huvitava ülesehituse. Kavas oli peamiselt klassikaline muusika, kuid vahelduseks kõlasid ka paar džäss- ja rahvamuusika valdkonda kuuluvat teost. Palade vahel suhtlesid instrumentalistid väga elaval viisil publikuga ning tutvustasid enda mängitavaid instrumente. Nad küsisid
Dirigendid: Edmar Tuul ja Rasmus Puur Solistid: Hanna-Liisa Võsa, Lauri Liiv, Liisi Koikson, Lili Kirikal, Sepo Seeman Orkestrisse kuuluvad: Anna-Maria Rannamägi, Merike Heldelberg, Liina Relson, Merlin Porkma, Kristel Olivia Tamm, Siiri Pappel, Kristine Järvan, Ann Mäekivi, Merili Merendi, Andrei Stin, Enno Lepnurm, Ann Kuut, Aike Randmann, Kristin Kuldkepp, Varvara Mikhaylova, Maili Madissoon, Kadri Kartasev, Annleena Liivango, Marten Altrov, Priit Loo, Edmar Tuul, Silmu Rom, Karin Karutoom, Tauri Kilsma, Taavi Tõnnisson, Rasmus Tulsk, Kristjan Järvan, Marko Ratas, Tanel Ehala, Mattias Nurk, Helena Anni, Hanna Parman, Joosep Voolmaa, Janika Leisalu. Selle kontserdi tegi eriliseks see , kuidas muusikud nautisid oma tööd ja andsid seda väga hästi publikule edasi. Mina pealtvaatajana jäin väga rahule , sest ei puudunud ka nalja.
(palju seadusi, töö- ja elukohatruudus, mure tuleviku pärast jne) (Pajupuu 1995a). Kuna Eestis ei pöörata kommunikatsiooniõpetusele kuigi suurt tähelepanu, siis omandab eestlane oma kultuurile omased suhtlusnormid enamasti kogemuse najal. Vestluse õnnestumise üle otsustatakse selle põhjal, kas vestelda oli mugav või ei. Miks see nii või teisiti oli, seda enamasti ei teadvustata. Oletada võib, et ka eestlaste ruumiteadlikkus pole kuigi suur. Rene Altrov (Ruum ja kommunikatsioon, 1998) leidis oma uurimistöös, et Hall’i poolt kirjeldatud kultuuridega võrreldes on eestlastel kõige enam sarnasusi sakslaste ja inglaste ruumikäitumisega. Näiteks ei ole tarvis nii inglastel kui ka eestlastel kodus või tööl omaette tuba või kabinetti (ka eestlastele piisab tööl eraldumisest olemasolevas ruumis ning pilgukontakti vältimisest). Samuti kasutavad eestlased ning inglased distantsireguleerijana häälevaljust
Klarneti pikkus on 68cm ning ta võetakse lahti 3 me ossa.Pilli toru algab peenema noka taolise osaga, millle kinnitatakse ühe kordne lesthuulik ehk trost. Hääleulatus on eg3. Tänapäeval kasutatakse kahes häälestuses pille Apille ja Bpille. Heli avasid on klarnetil 28. Võrreldes flöödiga on klarnetkõla tumedam ja soojem. Klarnetil mängides kõlavad eriti efektselt glissandod. Eesti tuntuimad klarnetistid : Aleksander Rjabov, Hannes Altrov ja Toomas Vovilov. OBOE sünnimaaks on keskaegsed salmeid. Sajandi jooksul pill täiustub. 17.sajandil suurenevad sõrmeavade arvud. Pilli pikkus on u. 60 cm. Pillil on 2kordne lesthuulik. Hääleulatus on hf3. oboe tämber on nasaalne, pisut pinisev, keskmises registris kõlab mahlakalt ja kandvalt, kuid kõrges pisut pingutatud. Kõige väljenduslikum on aga oboe laulvates ja aeglastes meloodiates. Tänapäeval
eebenipuu mustpuu , eboniit. Oboel on 16-22 ava, on kõlalehter. Oboe tämber nasaalne- Pingeline kõla kõrges registris, madalas registris on mahlakas kõla( orkestri häälestaja) Tuntuim mängija on Kalev Kuljus Klarnet Klarnet on kõige suurema mänguulatusega, eelkäiad pärilt idamaalt. Valmistatakse puidust ja tehismaterjalist. Klarnetil on kuni 28 ava, ükstorst. Klarnet on nii soolo kui ka jazzi pill. Kuulsamad mängijad on Tooma Valivoo ja Hannes Altrov. Fagott Fagott on kõige madalama heliga puupuhkpill, tehakse vahtra ja palisandrist. Fagott on tavaliselt punast värvi. Fagotil on väga pikk kõlatoru üle 2,50meetri. Riputatakse kaela. Fagottil on 25-30 kõlaava, kahekordne lesthuulik., 2 trosti ja huulik on ühendatud kõlatoruga S-kujulise peenikese metall toruga. Fagotti mängitakse sümfooniaorkestris. Tuntumad mängijad on Andrus Leppnurm ja Peeter Sarapuu. Saksofon
Välde on silbi omadus, selle juures oluline rõhulise ja järgmise silbi kestussuhe. koli 2:3, kooli 3:2, `kooli 2:1. Välted kujunevad kahest opositsioonist: pikk ja lühike häälik ja pika silbi kaks silbipikkust. Koostöö Eesti foneetikutega. Vältesüsteemi käitumine regilaulus (koos Jaan Rossiga). Küsi- ja väitlausete intonatsioon (Eva Liina Asu-Garcia); prosoodia tajumine (Diana Krull, Stockholm), emotsionaalse kõne akustika ja taju (Rene Altrov, Hille Pajupuu). Eksperimentaalfoneetika praegu: Küberneetika Instituut (Einar Meister, Lya Meister; kõneanalüüs, aktsent), Tartu ülikool (Karl Pajusalu, Pire Teras, Merike Parve, Pärtel Lippus; eesti ühiskeel, murded, soome-ugri keeled; spontaanne kõne), Eesti Keele Instituut (Meelis Mihkla, kõnesüntees). Vaja oleks arendada ka artikulatoorset foneetikauurimist, mis vajab tänapäevast aparatuuri, koostööd arstide ja eripedagoogidega.
annaabi.ee 
