nõudlust turul toote unikaalsust kauplemise traditsioone hinnasoodustusi Ressursid: loodusressursid; tööjõud; kapital; ettevõtlikkus; alternatiivkulu. 1. Alternatiivkulu on saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest võimalusest, mida me tegelikult ei kasutanud. Majanduse kolm põhiküsimust: mida toota, kuidas toota, kellele toota. 1. Mida toota? See on küsimus ressursside ratsionaalsest paigutusest, tootmise alternatiivkulust ning tarbijate vajadustest. 2. Kuidas toota? See on küsimus kasutatavast tehnoloogiast, efektiivsusest, suhtelisest eelisest. 3. Kellele toota? See on küsimus jaotamise efektiivsusest ja õigusest. Majandussüsteemid: tava-, käsu-, turu- ja segamajandus. Majandussüsteemide plussid ja miinused. 1. Tavamajandus on ühiskondlikel traditsioonidel ja algelistel tootmisvahenditel põhinev majanduskorraldus. 2
Seadmega teenitakse aastas 6000 EUR. Investori poolt makstav maksimaalne intress (%) taolise investeeringu finantseerimiseks oleks: a. 10 b. 30 c. 20 d. 6 7. Renditasu, mille eest kapitali teenust pakutakse teatud tegevusharus, sõltub: a. Kapitali pakkumise elastsusest b. Kapitali MRP-st c. Kõigest ülaltoodust d. Kapitali alternatiivkulust harus 8. Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: a. Värbab tööturul töötajaid töötasumääraga 16EUR b. Värbab töötajaid monopsoni iseloomuga turul c. Leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid d. Leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid 9. Fakt, et 1000 EUR täna ei ole sama väärtusega kui homme, on aluseks: a
täiendõpe) ning neid efektiivsemalt kasutada (töötajatele paremate töövahendite muretsemine). Kõik need tegevused suurendavad tootmisvõimalusi. Majanduse 3 põhiküsimust Kuna ressursid on piiratud, siis seisab iga majanduse ees kolm põhiküsimust: Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota (ehk kuidas ja kellele jaotada)? Esimene neist on küsimus ressursside ratsionaalsest paigutusest, tootmise alternatiivkulust ning tarbijate vajadustest. Teisele küsimusele vastamiseks on vaja infot kättesaadava tehnoloogia, tootmise efektiivsuse ning olemasolevatel ressurssidel baseeruva suhtelise eelise kohta. Kolmas küsimus puudutab jaotamise efektiivsusest ja õiglust ning kuna õiglus on suhteline kategooria, siis lõplikku tõde siin ei eksisteerigi. !Vastuste kujunemine eeltoodud küsimustele sõltub ka sellest, millise majandussüsteemiga on konkreetses riigis tegemist.
Võib väita, et firma: Vali üks: a. värbab tööturult töötajaid töötasumääraga 16 EUR b. leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid ÕIGE c. värbab töötajaid monopsoni iseloomuga turult d. leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid Küsimus 6 Renditasu, mille eest kapitali teenust pakutakse teatud tegevusharus, sõltub: Vali üks: a. kapitali MRP -st b. kõigest ülaltoodust ÕIGE c. kapitali pakkumise elastsusest VALE d. kapitali alternatiivkulust harus VALE Küsimus 7 Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: Vali üks: a. keskmine toodang on suurem, kui МР b. ressursi piirkulud ületavad MRP c. töötasunmäär on väiksem kui МР d. MRP ületab töötasumäära; ÕIGE e. МС ületab MR Küsimus 8 Kui 100 000 EUR on paigutatud deposiidile aastaintressiga 7%, siis 2.aasta lõpuks intressitulu moodustab: Vali üks: a. 10840 b. 7000 c. 14490 ÕIGE d. 14 000 VALE Küsimus 9
maksta madalamat töötasu d. maksab töötasu mis on võrdne MRP Küsimus 7 1,00 punkti 1,00-st Nõudlus ressursile oleneb peaasjalikult: Vali üks: a. asendusressursi pakkumise elastsusest b. ressursihinnast c. ressursi pakkumisest d. nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse Küsimus 8 1,00 punkti 1,00-st Renditasu, mille eest kapitali teenust pakutakse teatud tegevusharus, sõltub: Vali üks: a. kõigest ülaltoodust b. kapitali alternatiivkulust harus c. kapitali MRP -st d. kapitali pakkumise elastsusest Küsimus 9 1,00 punkti 1,00-st Firma töö nõudluse kõver: Vali üks: a. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirkasulikkuse seadusest b. on alati väiksem kui üks c. on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest d. on absoluutselt elastne Küsimus 10 0,00 punkti 1,00-st Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 , siis tema hinnaks 6% kapitali
Majanduskulud ja finantskulud · Majanduskulu on alternatiivkulu, mis iseloomustab ressursside tarbimisel saamata jäänud kasulikkust ehk näitab ära ressursside parimast alternatiivsest kasutusest saada oleva väärtuse. See ei ole otsene rahaline väljamakse, vaid näitab pigem maksevalmidust. · Finantskulu on otsene mingi projekti teostamisel tekkiv rahaline kulu raha, mida peab maksma vaja minevate ressursside eest. Finantskulu erineb alternatiivkulust, kui ressursid ei ole turul vabalt kaubeldavad. Pöördumatud kulud (sunk cost) Pöördumatud kulud on möödunud perioodil tehtud kulud neid ei saa enam olematuks muuta. Alternatiivkulu tähenduses polegi tegemist kuluga, sest enam ei ole alternatiivset tegutsemisvarianti ressurss on juba pruugitud. Transpordi juures on tähtsaim pöördumatu kulu infrastruktuuri ehituse kapitalikulu.
E = -Q/Q : P/P . Nõutava koguse suhteline muutus/ hinna suhteline muutus Nõudluse hinnaelastsus kui hind muutub vahemikus 14 kuni 16. E= 5 Kuna E >1 , on tegemist elastse nõudlusega. Üldiselt tähendab see seda, et hinna kallinedes tarbijal läheb kallima hinnaga kohanemiseks rohkem aega, ta ostab pigem asenduskaupu vms e nõudlus väheneb. Ülesanne 9 Selgita, kas järgnev väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust.): ,,Ühe osa ülikoolis käimisega seotud alternatiivkulust moodustab sissetulek mida oleks võimalik saada selle asemel et käia loengutes." Õige. Loengutes käimiseks kulutame aega. See aeg aga oleks võinud kuluda tööl käimiseks , millega oleksime teeninud raha. Me tegime aga oma valiku ning valisime õppimise sissetuleku asemel. Sissetulek on õppimise alternatiivkulu. Ülesanne 10 Selgita, kas järgmine väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust.): ,,Vastavalt
tootmisel) välismõju. Väär Arvestustest 6.3 1. Maa kogupakkumine: on absoluutselt mitteelastne. 2. Firma hangib kasumit maksimeeriva ressursi koguse, kui: MRP = MRC 3. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel. 4. Nõudlus ressursile oleneb peaasjalikult: nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse 5. Renditasu, mille eest kapitali teenust pakutakse teatud tegevusharus, sõltub: kõigest ülaltoodust (kapitali alternatiivkulust harus, kapitali MRP –st, kapitali pakkumise elastsusest). 6. Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid. 7. Tööturul, mida iseloomustab kahepoolne monopol, töötasumäär: ei ole täpselt määratletav. 8. Firma töö nõudluse kõver: on negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest. 9
logistikakulude tase tooteühiku kohta suureneb logistikakulude tase tooteühiku kohta väheneb logistikakulude suhteline tase püsib paigal logistikakulude suhteline tase sõltub SKP tasemest 10. Millest on põhjustatud lao ülalpidamiskulud? laoruumi-, -personali, -seadmete, inventari jms kasutamisest kaubavarude all oleva käibekapitali intressikulust ehk alternatiivkulust, kindlustamisest, riknemisest ja hävimisest kaubavarude ladustamisest ja lao omamisest kaubavarude omamisest 11. Kuidas arvutatakse laokulu koefitsient? ladustamiskulu / aasta keskmine laoväärtus lao ülalpidamiskulu / aasta müük aasta laokulu / aasta müük aasta laokulu / aasta keskmine lao väärtus 12. Millest on põhjustatud ladustamiskulud? kaupade hoiustamisest laos kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos
logistikakulude tase tooteühiku kohta suureneb logistikakulude tase tooteühiku kohta väheneb logistikakulude suhteline tase püsib paigal logistikakulude suhteline tase sõltub SKP tasemest 10. Millest on põhjustatud lao ülalpidamiskulud? laoruumi-, -personali, -seadmete, inventari jms kasutamisest kaubavarude all oleva käibekapitali intressikulust ehk alternatiivkulust, kindlustamisest, riknemisest ja hävimisest kaubavarude ladustamisest ja lao omamisest kaubavarude omamisest 100 11. Kuidas arvutatakse laokulu koefitsient? ladustamiskulu / aasta keskmine laoväärtus lao ülalpidamiskulu / aasta müük aasta laokulu / aasta müük aasta laokulu / aasta keskmine lao väärtus 12
muutumise trend? logistikakulude tase tooteühiku kohta suureneb logistikakulude tase tooteühiku kohta väheneb logistikakulude suhteline tase püsib paigal logistikakulude suhteline tase sõltub SKP tasemest 10. Millest on põhjustatud lao ülalpidamiskulud? laoruumi-, -personali, -seadmete, –inventari jms kasutamisest kaubavarude all oleva käibekapitali intressikulust ehk alternatiivkulust, kindlustamisest, riknemisest ja hävimisest kaubavarude ladustamisest ja lao omamisest kaubavarude omamisest 11. Kuidas arvutatakse laokulu koefitsient? ladustamiskulu / aasta keskmine laoväärtus lao ülalpidamiskulu / aasta müük aasta laokulu / aasta müük aasta laokulu / aasta keskmine lao väärtus 12. Millest on põhjustatud ladustamiskulud? kaupade hoiustamisest laos kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos
annaabi.ee 
