eesmärk. Õrn heletumedus aitab luua kaunist tervikkujundit ja unistuslikku meeleolu. Maal kujutab iseloomuliku kolmnurkse grupina paigutatud madonnat Kristuslapse, ingli ja väikese Ristija Johannesega. See on kordus ühest Leonardo maalitud altarimaalist, mis peagi puhkenud sõjas läks Prantsuse kuninga valdusse ja asub praegugi Louvre'is.
Orsanmichelle, Firenze freskode õitseaeg detailne inimese kuju taust kolmedimensioonilisem inimene tähtsaim loodus teisejärguline elavad inimesed Aadam ja Eeva eri tasapindadel freskod maalid "Paradiisist väljaajamine" Fresko Santa Maria del Carmine kirikus Firenzes 246 x 404 cm "Pearaha"; Brancacci kabel Firenzes; 247 x 597 cm esimene, kes maalis pilvi pühakupildid sügavalt usklik hauakamber Roomas "Ristilöödud Kristus" "Viimne kohtupäev"; osa altarimaalist "Madonna lapsega" osa paneelist diameeter 135cm Pitti galerii, Firenze "Madonna lapsega" Serbia rahvus- muuseum; Belgrad esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma tööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast põimuvad tihti vararenessanss ja hilisgootika "Veenuse sünd" "Kevad" Madonnad - tõelised Firenze naised Jeesus- nooruk "Kevad" 203 x 314cm; Firenze, Uffizi galerii "Veenuse sünd" Firenze, Uffizi galerii Venezia kõrgrenessanssi maalikoolkonna rajaja
· 3 päeva pärast surma viidi taevasse (katoliku kirik kuulutas 1950 selle tõeseks) Püha Katariina Aleksandriast Raffael · Märter, keda piinati rattal · Pärit Egiptuse üliku perest · Sai hea hariduse, tark · Neiuna andis tõotuse olla Kristuse pruut · Rooma keiser Maxentius tahtis kosida teda · Pööras filosoofid ristiusku · Ratas, mõõk, raamat, sõrmus Püha Cecilia Detail altarimaalist · Muusikute kaitsepühak · Abiellus paganast roomlasega, pööras selle ristiusku · Roomas kristlaste tagakiusamine · 16. sajandini kasutusel olnud kantav orel · Muusikariistad, liiliad, ingel, auruvann Püha Lucia Fr.de Zurbaran · Märter, kes sunnite bordelli minema · Sitsiilia saarelt pärit ajalooline isik · Temast sai nägemise kaitsepühak (lux- ld k) · Silmad austajale, keda ta ilu lummas, see astus ristiusku
Surma said sajad inimesed, hävisid paljud majad ja ka Niguliste kiriku kunstivarasid, mida ei oldud jõutud ära peita. Pärast sõda Niguliste kirik taastati, aga 1982. aastal puhkes äsja restaureeritud kirikus tulekahju. Õnneks jõuti Niguliste tähtsaimad kunstiteosed enne sõja puhkemist varjule viia. Tänu sellele on alles jäänud ka Niguliste kiriku endine peaaltar. Altarid jumalateenistuse pidamiseks. Enamik altareid koosneb altarilauast ja pealisehitusest altarimaalist ja kujudest. Jumalateenistuse pidamiseks piisaks ka ainult altarilauast, millele võib asetada küünlad, karika pühitsetud veiniga või ka Piibli. Aga ilusam ja meeleolukam on muidugi rohkete piltide ja kujudega ehitatud altar. Altarite pealisehitus meenutab sageli natuke kappi. Ainult et altari ,,uksi´´ nimetatakse tiibadeks. Suurematel altaritel, nagu ka Niguliste peaaltaril, on isegi kahekordsed tiivad sisemised tiivad ja välimised tiivad
põhjustas aga stseen “Neitsi pulmad” (Wedding of the Virgin) jäi lõpetamata, selle lõpetas 1461. aastal Alesso Baldovinetti. Ülejäänud stseenid maaliti Andrea del Castango poolt 1451-1453. Kogu kirik hävitati 18 sajandil. 1445-1447 maalis Domenico oma teise säilinud ja signeeritud töö: altarimaali Santa Lucia dei Magnoli kirikusse. Keskmine paneel, neitsi ja laps koos nelja pühakuga on üks silmapaistvamaid 15 sajandil Firenzes maalituid töid. Viis paneeli sellest altarimaalist on nüüd erinevate galeriide vahel laiali pillutatud ja asuvad Cambridge, Berliini ja Washingtoni muuseumides. Teos ”Maiesteedi kummardamine” (Adoration of the Magi; Staatliche muuseum Berliin) on määratlemata dateeringuga. Sellel maalil on kombineeritud erksaid värve realismiga ja taustale on maalitud laiuv maastik. 1447. aastal ja alustas Domenico tööd Santa Maria kirikus Loreto’s. Ka seal tegi ta koostööd Piero della Francesca’ga
Ta sai kuldmedaleid Berliinist (Berliini Kunstinäituse suur kuldmedal), Dresdenist, Münchenist, Viinist ja Pariisist ning oli Antverpeni, Berliini, Brüsseli, Müncheni ja Viini akadeemiate liige. Eestit külastades kasutas Gebhardt sageli modellidena kohalikke talupoegi. Tema juures õppisid mitmed Eesti kunstnikud, näiteks Tõnis Grenzstein, Ants Laikmaa, Kristjan ja Paul Raud, samuti baltisakslane Rudolf von zur Mühlen. Gebhardti loodud on Narva Aleksandri Suurkiriku kolmest altarimaalist keskmine, mis kujutas ristilöömist; selle kinkis kogudusele Kreenholmi manufaktuuri direktor J. Prowe. Tallinna toomkirikus altarimaali "Kristus ristil" koopia tundmatult kunstnikult on Risti kirikus Harju-Ristil. Postuumselt, 1926 ja 1938, toimusid Gebhardti isikunäitused ka Tallinnas. Eduard Karl Franz von Gebhardt suri 1925. aastal. Karl von Kügelgen Elulugu Karl Ferdinand von Kügelgen (Carl Ferdinand von Kügelgen) sündis 6. veebruar 1772 Bacharach ja suri 28. detsember 1831/9
Ta sai kuldmedaleid Berliinist (Berliini Kunstinäituse suur kuldmedal), Dresdenist, Münchenist, Viinist ja Pariisist ning oli Antverpeni, Berliini, Brüsseli, Müncheni ja Viini akadeemiate liige. Eestit külastades kasutas Gebhardt sageli modellidena kohalikke talupoegi. Tema juures õppisid mitmed Eesti kunstnikud, näiteks Tõnis Grenzstein, Ants Laikmaa, Kristjan ja Paul Raud, samuti baltisakslane Rudolf von zur Mühlen. Gebhardti loodud on Narva Aleksandri Suurkiriku kolmest altarimaalist keskmine, mis kujutas ristilöömist; selle kinkis kogudusele Kreenholmi manufaktuuri direktor J. Prowe. Tallinna toomkirikus altarimaali "Kristus ristil" koopia tundmatult kunstnikult on Risti kirikus Harju-Ristil. Postuumselt, 1926 ja 1938, toimusid Gebhardti isikunäitused ka Tallinnas. Eduard Karl Franz von Gebhardt suri 1925. aastal. Karl von Kügelgen Elulugu Karl Ferdinand von Kügelgen (Carl Ferdinand von Kügelgen) sündis 6. veebruar 1772 Bacharach ja suri 28. detsember 1831/9
Madonna kaljukoopas Õlimaal, tehtud aastatel 1483-1494, mille sügavus on mattunud poolhämarusse, nii et pildi vormid ja värvid sulavad kokku. Leonardo arvestab õhuperspektiivi. Vastavus nägemistajule pole Leonardo peamine eesmärk. Õrn heletumedus aitab luua kaunist tervikkujundit ja unistuslikku meeleolu. Maal kujutab iseloomuliku kolmnurkse grupina paigutatud madonnat Kristuslapse, ingli ja väikese Ristija Johannesega. See on kordus ühest Leonardo maalitud altarimaalist, mis peagi puhkenud sõjas läks Prantsuse kuninga valdusse ja asub praegugi Louvreis. Püha õhtusöömaaeg Fresko Milanos Santa Maria delle Grazie kloostri refektooriumis, mida ta maalis aastatel 1495-1498. Kunstnik üritab maaliga edasi anda lause sisu, mida Kristus viimast korda oma jüngritega lauas istudes neile ütles: "Tõesti, ma ütlen teile, et üks teie seast, kes minuga sööb, annab mind ära!" Ta näitab selle lause erinevat mõju kuulajatele, maal haarab ka
olid temasse jätnud sügava mulje. Juba jõuludel võis rändurit näha kodutalus Paibal, kus nähtavasti enne uut aastat valmis vennatütre portree - südamlik ja erksailmeline Väike Alma. Uus sajand tõi kunstnikule altaripildi maalimise Pärnu-Jaagupi kirikule. Kuna Laikmaa maalikavand teemal Tulge minu juurde... ei leidnud kiriku-eestseisjatelt piisavalt poolehoidu, siis tuli kunstnikul leppida koopia tegemisega Tallinna Toomkiriku altarimaalist. Juba ammu algatatud mõte - korraldada ka Laikmaa töödest näitus - suudeti lõpuks realiseerida mai alguses. Provintsiaalmuuseumis avatud näitusele oli välja pandud kaks portreed (Tserkessi poiss ja A. Rosenwaldi portree), Gebhardti altarimaali koopia, Laikmaa enda algupärase kompositsiooni kavand, väiksemaid skitse pastellis ja joonistusi. Kuna samaaegselt oli Börsisaalis üleval Saksa kunstnike rändnäitus ligi viiekümne maalija teosega,
Altari fragmendid on hoiul A. Pu�kini nim. Kujutava Kunsti muuseumis Moskvas, Venemaal. Oletati, et nime Monogrammist AG taga v�is olla Anton Gerber, kes tegutses Pforzheimis u 1480 � 1515. T�nap�eval leiab Monogrammist AG t�id mitmetest muuseumitest �le maailma, sealhulgas Fitzwilliam Museum, Cambridge, Inglismaa; Muzeum Narodowe w Warszawie, Varssav, Poola; British Museum, London, Inglismaa; National Museum of Western Art, Tokyo, Jaapan. �Paastumaarjap�ev� on fragment altarimaalist, mis oli p�hendatud neitsi Maarja elule, p�rinedes umbes 1475 � 1499 aastatest, maalitud piibli ainetel: Luuka 1:26 � 38; Vana testament, Ruti raamat 4:17; Jesaja 11:1. See on haruldane omalaadne teos paastumaarjap�evast, mil peaingel Gaabriel kuulutas neitsi Maarjale ette Jeesuse s�ndi ning peale mida Maarja alustas paastu. Pildil on kujutatud stseeni �kssarviku m�stilisest kinnip��dmisest, kus peaingel Gaabrieli n�idatakse jahimehena, kes
annaabi.ee 
