· Föderatsioon-riigi suveräänsus on jagatud eri valitsustasandite vahel (osariigid, liidumaad jne) Maailmas on 22 föderatsiooni (põhjused: ajaloolised iseärasused (Saksa, USA), rahvuslikud lõhed (Belgia, Sveits, India, Venemaa), riigi suurus) · Unitaarriigid-suveräänsus keskvõimu käes, võib jagada seda KOV-dega, kuid ise otsustab, mis ja kuidas. Nt. Eesti 5. loeng Poliitiline kultuur ja osalus Poliitilise kultuuri definitsioon Almondi ja Verba järgi poliitiline kultuur kujutab endast orientatsiooni tüüpi või mustrit poliitiliste objektide suhtes pol süsteemi kui terviku ja selle osade suhtes ning oma huvide üldise huviga ühendamise suhtes. Selgita poliitilise kultuuri teooria konsetvatiivset olemust - Ideoloogiline vaidlus liberalismi ja konservatismi vahel PK mõistel on konservatiivne värving eeldab, et teatud kultuurisümboleid jagavad enamus ühiskonna liikmeid see
rohkendamiseks Surverühmaks võib pidada iga rühma, mis nõuab avalikult võimult mingite oma seisukohtade arvestamist riiklike poliitikate kujundamisel. Erakond on ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitikat teatud ideoloogia ja/või huvide kogumi kasuks – otsese võimukasutuse või valimistel osalemisega. 38. Tutvusta ja võrdle huvi- ja surverühma mõistet. 39. Tutvusta huvi- ja surverühmade põhiliike (Almond jt). Vt kodutööde ülesanded. Almondi huvirühmade liigitus: 1)assotsiatsioonilised:ühendused 2)mitteassotsiatsioonilised:teatavate erihuvidega,ent mitte organiseerunud elanikkond 3)institutsioonilised: püsivad ja mainekad ühendused kirikust ülikoolini 4)anomaalsed: spontaansed või juhuslikud sissetungid poliitilisse süsteemi meeleavaldusest mõrvani Hague huvirühmade liigitus: 1)kogukondlikud rühmad :hõim,suguvõsa 2)institutsioonilised rühmad 3)kaitserühmad:ametiühingud
4)liikumine läheb teistest mööda (4) Parteid ja huvirühmad 1 Tutvusta ja võrdle huvi- ja surverühma mõistet. Huvirühm on ükskõik missugune rühm kui ta on piisavalt terviklik,et esitada teistele nõudmisi. Surverühm on rühm,mis keskendub otsustajate mõjutamisele.Ei taha ise võimule! Mõlemad püüavad mõjutada poliitilist võimu. 1 Tutvusta huvi- ja surverühmade põhiliike (Almond jt) Almondi huvirühmade liigitus: 1)assotsiatsioonilised:ühendused 2)mitteassotsiatsioonilised:teatavate erihuvidega,ent mitte organiseerunud elanikkond 3)institutsioonilised: püsivad ja mainekad ühendused kirikust ülikoolini 4)anomaalsed: spontaansed või juhuslikud sissetungid poliitilisse süsteemi meeleavaldusest mõrvani Hague huvirühmade liigitus: 1)kogukondlikud rühmad :hõim,suguvõsa 2)institutsioonilised rühmad 3)kaitserühmad:ametiühingud 4)edendamisrühmad:rohelised,feministid
võimult mingite oma seisukohtade arvestamist riiklike poliitikate kujundamisel. Samas ei soovi need rühmad ise võimule tõusta. (Richardson 1993: 1) n Surverühm on ühendus, mis muude tegevuste hulgas püüab mõjutada avaliku poliitika (täidesaatva võimu, seadusandliku võimu, kohtuvõimu, kohalike omavalitsuste ning Euroopa Liidu poolt langetatavad otsused) kujundamist ja rakendamist (Grant 1995:9) Huvirühmade liigid 1 G. Almondi huvirühmade liigitus: ® assotsiatsioonilised: ühendused. Hästi organiseeritud, tugevus peitub liikmeskonnas(Arstideliit jt) ® mitteassotsiatsioonilised: teatavate erihuvidega, ent mitte organiseerunud laiad elanikkonnarühmad. Palju inimesi, aga halvasti orgasniseeritud. ® institutsioonilised: püsivad ja mainekad ühendused kirikust ülikoolini. Pikkaajlised ja stabiilsed. ® anomaalsed: juhuslikud või spontaansed sissetungid poliitilisse
28. Tutvusta ja võrdle huvi- ja surverühma mõistet. Huvirühm: ükskõik missugune rühm, mis on piisavalt terviklik, et esitada teistele nõudmisi. Surverühm: rühm, mis keskendub otsustajate mõjutamisele. Huvirühmad püüavad mõjutada erakondi, võimul olijaid, et nad arvestaksid huvirühma kuulujate huvidega. Surverühm nõuab oma seisukohtade arvestamist ning püüab kujundada avalikku poliitikat. 29. Tutvusta huvi- ja surverühmade põhiliike (Almond jt) Huvirühmade liigid: G. Almondi huvirühmade liigitus: assotsiatsioonilised: ühendused mitteassotsiatsioonilised: teatavate erihuvidega, ent mitte organiseerunud laiad elanikkonnarühmad institutsioonilised: püsivad ja mainekad ühendused kirikust ülikoolini anomaalsed: juhuslikud või spontaansed sissetungid poliitilisse süsteemi meeleavaldusest mõrvani Hague jt huvirühmade liigitus: Kogukondlikud rühmad: hõim, suguvõsa, kasti-süsteem, etnilised
tegemiseks ja poliitilisse tegevusse sekkumiseks. Vastupidiselt on asi autoritaarsetes ja totalitaarsetes süsteemides. Seal rakendatakse suuremate õiguste nõudjate suhtes sanktsioone ja karistusi. Siiski vahel saavutatakse ka edu (nt Poolas saavutas edu liikumine Solidaarsus, mis sai endale suuremad poliitilised õigused ja transformeerus poolpoliitiliseks parteiks). Huvigruppide liigid Jaotus G. Almondi järgi: 1. Assotsiatiivsed huvigrupid on moodustatud spetsiaalselt grupi liikmete poliitiliste eesmärkide edasiviimiseks. Sellise liigi näide on Common Cause USA huvigrupp, mille liikmed toetavad rahaliselt tegelasi kesksetel kohtadel. Grupi juhatus määrab poliitilised küsimused, mida peab grupi jaoks tähtsaks. Grupp võimaldab ka infot otsuste tegijatele ning toetab ka rahaliselt mõningaid poliitilisi kandidaate. 2
annaabi.ee 
