Majanduspoliitika phivaldkonnad on: 1.Korrapoliitika 2.stuktuuripoliitika 3.Protessipoliitika(finantspoliitika) KORRAPOLIITIKA phivaldkond,mille raames tehakse phiotsuseid.Otsuste phine tegevus jaotub allvaldkondadeks: 1.Vistluse konkurentspoliitika-konkurentsiseadused;tarbijakaitse 2.Omandipoliitika-vastutus/kontroll;mratakse juhtimise ksimused;maade ja varade tagastamise ksimused 3.Tegevusmajandus/isikukaitse 4.Sotsiaalne kindlustatus STRUKTUURIPOLIITIKA 1.Regionaalpoliitika-riigi-ja omavalitsusorganite koosklastatud tegevus 2.Sektoriaalpoliitika-on suunatud rahvamajanduse kui terviku ja selle ksikosade tasakaalustatud arengule 3.Vike-ja keskmise ettevtluspoliitka-erinevate omandivormide kaudu teostuv
väga erinevad, siis seetõttu erinevab ka eri piirkondade mullastik kardinaalselt. Sellest tlenevalt Alfred Lillema koostaski muldade rajoneerimise skeemi. Kuna see muldade territoriaalne piiritlemine annab agronoomilisi eesmärke, seetõttu nimetatakse mullastiku rajoneerimist agromullastikuliseks rajoneerimiseks. Alfred Lillema jaotas Eestimaa 8 rajooni e valdkonda. Need omakorda mullastiku iseärasuste alused jaotatakse allrajoonideks e allvaldkondadeks ja need omakorda mikrorajoonideks e mikrovaldkondadeks. Need 8 rajooni on: I Karbonaatsete ja analoogsete soostunud muldade valdkond Põhja-Eestis ja saartel. Siin on aluspõhjaks lubjakivi, dolomiit ja domineerivaks lähtekivimik valkjashall rähkmoreen. Domineerivateks muldadeks on karbonatsed ja analoogselt soostunud mullad (paepealsed ja rähksed mullad ning analoogsed gleistunud ja gleimullad). Mullad ei ole väga hea viljakusega. Valdkond jaguneb allvaldkondadeks järgmiselt:
väga erinevad, siis seetõttu erinevab ka eri piirkondade mullastik kardinaalselt. Sellest tlenevalt Alfred Lillema koostaski muldade rajoneerimise skeemi. Kuna see muldade territoriaalne piiritlemine annab agronoomilisi eesmärke, seetõttu nimetatakse mullastiku rajoneerimist agromullastikuliseks rajoneerimiseks. Alfred Lillema jaotas Eestimaa 8 rajooni e valdkonda. Need omakorda mullastiku iseärasuste alused jaotatakse allrajoonideks e allvaldkondadeks ja need omakorda mikrorajoonideks e mikrovaldkondadeks. Need 8 rajooni on: I Karbonaatsete ja analoogsete soostunud muldade valdkond Põhja-Eestis ja saartel. Siin on aluspõhjaks lubjakivi, dolomiit ja domineerivaks lähtekivimik valkjashall rähkmoreen. Domineerivateks muldadeks on karbonatsed ja analoogselt soostunud mullad (paepealsed ja rähksed mullad ning analoogsed gleistunud ja gleimullad). Mullad ei ole väga hea viljakusega. Valdkond jaguneb allvaldkondadeks järgmiselt:
3. Paepealsete muldade osatähtsus oli väiksem esialgsest, sest kõik taimkatte järgi hinnatud lookooslused ei asu paepealsel mullal. Paekivi peaks olema 30 cm sügavusel, et oleks paepealne muld. Rajoneerimine peeetakse sovetiseerimispärandiks, eelistatakse samaväärset valdkonda Geograafias on maa-ala liigendamine pinnaehituse, kliima, mullastiku, taimkatte jms alusel. Eesti on 8 mullastikuvaldkonda. Maastikuvaldkonnad jagunevad allvaldkondadeks. Eesti maastikulise jaotuse süteemis on eristatud 25 maastikurajooni Eesti kui metsavöönd · Metsavöönd, aga leidub kasvukohti, kus puud ei ole võimelised kasvama · Kõrge veeseisuga aladel: rannikumullad (ArG), rabamullad (R) · Kuivad toitainete vaesed mullad: väga õhuhesed loopealsed (Kh'), toitainetevaesed nõmmed (L) Nõmmemetsades liivad Mänd kasvab seal kus konkurentsi väga ei ole. Lehtpuumetsad kasvad soostunud aladel.
87) amorfne (kujutu, vormitu) -struktuurne, irratsionaalsus (mittemõistuslik, mõistusega haaramatu, loogiliselt seletamatu) ratsionaalsus (mõistuslik, mõistuspärane; otstarbekas), desintegreeritud-integreeritud (lõimima, osadest tervikut moodustama) (teljed) Õiguse struktuur Romaani-germaani õigussüsteemis, kuhu kuulub Mandri-Euroopaga ka Eesti, jaotub õiguskord kahte suurde valdkonda - eraõigus ja avalikõigus. Need peavaldkonnad liigenduvad allvaldkondadeks- kuhu omakorda lülituvad kõrvalvaldkonnad . Era- ja avaliku Õiguse piiritlemisel on vanimaks kriteeriumiks nn huviteooria. Avalik õigus on seotud Rooma riigiga, eraõigus on seotud üksiku isiku käsuga. Järelikult: kui mingi juhtumi või probleemi puhul on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, siis kuulub see juhtum või probleem avalikku õigusse. Nüüdisajal on Õigusvaldkondade eristamisel määravaks nn subjekti teooria, mille kohaselt on
87) amorfne (kujutu, vormitu) -struktuurne, irratsionaalsus (mittemõistuslik, mõistusega haaramatu, loogiliselt seletamatu) ratsionaalsus (mõistuslik, mõistuspärane; otstarbekas), desintegreeritud-integreeritud (lõimima, osadest tervikut moodustama) (teljed) Õiguse struktuur Romaani-germaani õigussüsteemis, kuhu kuulub Mandri-Euroopaga ka Eesti, jaotub õiguskord kahte suurde valdkonda - eraõigus ja avalik õigus. Need peavaldkonnad liigenduvad allvaldkondadeks- kuhu omakorda lülituvad kõrvalvaldkonnad. Era- ja avaliku Õiguse piiritlemisel on vanimaks kriteeriumiks nn huviteooria. Avalik õigus on seotud Rooma riigiga, eraõigus on seotud üksiku isiku käsuga. Järelikult: kui mingi juhtumi või probleemi puhul on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, siis kuulub see juhtum või probleem avalikku õigusse. Nüüdisajal on Õigusvaldkondade eristamisel määravaks nn subjekti teooria, mille kohaselt on eraõigusega tegemist siis, kui
annaabi.ee 
