kogukulule investorile võimaldatav tulu. Hinnakujundust täiskulu alusel on kirjanduses nimetatud ka kasumiläve hinnakujunduseks. 1. Tulemimäära reguleerimise meetod (reguleeritava vara väärtuse majanduslik sisu, millistest komponentidest sellise meetodi puhul hind koosneb?) Tulemimäära reguleerimise meetodit on defineeritud kui võtete kogumit, mille kohaselt regulatsioonile alluvail ettevõtetel lubatakse kasutada hindu, mis katavad tema põhitegevuskulud, vajalikud investeeringud ja tagavad õiglase tulemi investeeritud kapitalilt, moodustades nn lubatud müügitulu. Depretsiatsiooni arvutamisel lähtutakse antud meetodi kasutamisel reguleeritava vara väärtuse kontseptsioonist. Koosneb kahest komponendist – kavandatavate investeeringute väärtus ja olemasoleva põhivara väärtus. 2
ta solvas naist, Deianeira karjatas ja Herakles tappis kentauri. Enne hinge heitmist kentaur ütles Deianeirale, et ta võtaks temalt paar tilka verd ja kui Herakles peaks kedagi temast rohkem armastama, siis ta saab seda Heraklese võlumiseks kasutada. Nüüd Deianeira määris uhket rüüd verega ja saatis selle Heraklesele (tegi selle eest vist tagasi, et see mees rääkis, et Herakles oli Iosse armunud ja siis maksis kätte). Herakles tundis piinavat valu. Ta tahtis ära surra ja palus alluvail Oite mäele suure tuleriida üles seada. Kangelane põles ja ta võeti taevasse vastu (tema nooled ja vibu ta andis oma järlekäijale Philoktetesele, mis tõid kuulsust Toorja all).
korrale allumiseta ei ole korda. Võimuta ei ole juht midagi enamat kui ametikoha kaunistus või mõttetu osatäitja. Kui inimsel puudub võimuajend, on vähe tõenäoline, et temast saab hea juht. Õnneks on enamikule, eriti aga edukaile juhtidele võimuajend iseloomulik. Kui inimesel on võimuajend, mida ta ei kasuta enda ülendamise, vaid organisatsiooni hea käekäigu nimel teiste mõjutamiseks, sobib ta juhiks. Tundes ennast tugevana, laseb ta ka alluvail enda tunda tugevaina ja vastutavaina ning loob õhkkonna, kus igaüks teab, mida ta peab tegema ja mida talt oodatakse. Seevastu võimutus kaldub tõelise eestvedamise asemel arendama ülemuslikkust. See on nuhtlus suurtele ettevõttele ja asutustele, kus on mitu juhtimistasandit ja palju allüksusi. Võimutus on tegur, mis sageli põhjustb ebajärjekindla ja -tõhusa tegutsemise ning määrustemeelse ja kitsarinnalise juhtimisstiili. End võimuta ja nõrkade tunduvad juhid
teist naist rohke kui teda. Ta võttiski kentauri verd ja võidis uhket rüüd verega ja saatis selle käskjalaga Heraklesele. Kui kangelane selle rüü selga tõmbas, oli mõju samasugune kui Medeia vaenlasele saadetud rüül. Kuid see, mis oli Korintose printsessi jaoks surmav, oli õudne piin, kuid mitte surmav Heraklese jaoks. Ta kanti koju ja enne, kui ta koju jõudis, oli Deianeira end tapnud. Herakles käskis alluvail tuleriit ja kui ta kohale jõudis, teadis ta, et võis nüüd surra ja tundis sellest rõõmu. Ta palus oma järeltulijal tuleriit süüdata ja Herakles võeti taevasse, kus ta sai lõpuks ometi puhata. 14 12.Kõnekunst - retoorika. Preetorid- kõnemehed. Jagunesid 1) avalikud ehk poliitilised kõned, 2) kohtukõned ja 3) pidulikud kõned
troonisaal (nn megaron; tuntud arheoloogilisest leiumaterjalist) paiknes lossi arhitektuurses keskmes. Kuningale assisteeris nähtavasti väepealik lawagetas. Teada on ka kohalikud ülemad basileused (hilisemas kreeka keeles tähendas see termin kuningat) ja küllalt üksikasjalik võimuhierarhia, mille vahendusel lossiadministratsioon töötegijaid kontrollis. Vabade või poolvabade inimeste kõrval töötas lossi alluvuses ka palju orjatare. Lossile alluvail kogukondadel oli omavalitsusõigus. Lineaarkirjadokumentidest ei selgu aga midagi poliitilise ajaloo sündmuste kohta ja selgusetuks jääb seegi, kas ja mil moel lossid üksteisele allusid. Arhitektuuri, eriti kuppelhaudade monumentaalsuse järgi otsustades paistab Mükeene teiste seas kõige silmapaistvam. Hilisem Kreeka kangelaspärimus, mille juured ulatuvad tõenäoliselt Mükeene perioodi, kujutas losse sõltumate dünastiate keskustena, kuid pidas siiski
mis määratakse õiguste jaotusega. Alluvusjada on alluvussuhete formaliseeritud ahel, mis määrab õigused, vastutuse ja kommunikatsiooniseosed. Nende suhete keerukuse tõttu ei tohiks keegi saada otseseid käske rohkem kui ühelt kõrgema tasandi juhilt. Kahelt või enamalt ülemuselt käskude saamine viib segadusele ja arusaamatustele. Juhid kujundavad katkematu alluvussuhete jada ülevalt alla aga samal ajal peavad nad mõistma, et vajaduse korral tuleb sellest ka mööda minna. Alluvail peavad olema volitused oma kolleegidega suhtlemiseks väljaspool alluvusjada eeldusel, et kõrgemad juhid on eelnevalt andnud nõusoleku selle kohta millistel asjaoludel sellised ristseosed on lubatud, nn. Fayol'i sild. 4.3.6.3. Ametikohtade kavandamine Organisatsiooni loomisel või uue ameti sisseviimisel on tegemist töökohtade kavandamisega. Töökohtade kavandamisel tuleb lahendada järgmised probleemid: - tuleb kindlaks teha, millised ülesanded peavad olema täidetud;