Teaduslikud ja argiteadmised · Teaduslikud teadmised on · *põhjendatud · *heakskiidetud meetodeid kasutades saadud uurimistulemused (Hirsjärvi & Huttunen 2005: 14) Milline on argiteadmiste ja teaduslike teadmiste suhe? Argiteadmised · sisaldavad subjektiivseid ja spekulatiivseid oletusi, mida on raske usaldusväärselt põhjendada · madala üldistustasemega, nähtuste pindmine tase; · on juhuslikud, seepärast jääb neisse lünki; · ei allutata nn teaduslikule distsipliinile ja seepärast võivad järeldused olla kriitikavaesed ja meelevaldsed; · subjektiivne hoiak takistab teadmiste mitmekülgset hankimist ("oma mätta otsast"). Teaduslikud ja argiteadmised · TEADUSLIK UURIMISTÖÖ algab sageli hetkest, mil probleeme ei õnnestu enam lahendada argimõtlemise abil või kui argimõtlemine on probleemid avastanud ja lahenduseks välja pakkunud. Teaduse ülesanded · Teaduse ülesanded on:
Tihtipeale võrdsete rühmade moodustamine läbi katseisikute juhusliku valiku komplitseeritud. Sel juhul kasutatakse katse- ja kontrollrühmana võimalikult sarnastes tingimustes olevaid rühmi. Samuti ei tohiks rühmade eeltesti-tulemused oluliselt erineda. Sellist ülesehitust nimetatakse kvaasi-eksperimentaalseks. Loomulik eksperiment Loomuliku eksperimendi korral toimitakse järgmiselt: ei kontrollita sõltumatut muutujat, ei valita juhuslikult osavõtjaid, ei allutata neid katsetingimustele. Andmete kogumine toimub loomulikul teel vaadeldes juhtunu tagajärgi. Raskendab andmete analüüsi, näiteks milline faktor on avastatud erinevuse põhjuseks. (Laherand, M.-L. 2005) Mõtteline eksperiment 5 Mõtteline eksperiment on hüpoteeside kontrollimise tehnika, mille käigus kujutatakse ette mõnd olukorda või sündmust ja seda, mida selle kohta võib öelda
inimloomuse kohta, mida raske tõestada. Subjektivistliku käsitluse kriitika see, mis on kellegi jaoks hea, sõltub tema kalduvustest, eelistustest ja soovidest. Kaasaegsed edasiarendused hea elu käsitlusele Reflekteeritud subjektivism elu on hea, kui ta seda afektiivselt heaks kiidab. Soovid allutatakse kriitikale. Tähtis on inimese teadlikkus oma soovidest. Tunde põhjal, et me elame head elu, saab öelda, mis on hea elu. Allutab soovid kriitilisele refleksioonile. Kriitikale ei allutata mitte seda, mida inimene soovib, vaid kuidas ta seda soovib. Siin on tähtis, et meie soovid peavad lähtuma adekvaatsest ettekujutusest maailma ja soovija enda kohta. Selle järgi kui me midagi soovime, aga täitumine ei tee õnnelikuks, tähendab, et meil oli vale arvamus endast või maailmast. Valed pole mitte meie soovid, vaid episteemilised arvamused, millele soovid toetuvad. Objektivistlik positsioon Teatud asjad on objektiivselt head, sõltumata sellest, mida inimesed ise mõtlevad
·Hea elu mõiste subjektivistliku käsitluse kriitika: See, mis on kellegi jaoks hea, sõltub tema kalduvustest, eelistustest ja soovidest. Kaasegsed edasiarendused hea elu käsitlusele : Reflekteeritud subjektivism - Inimese elu on siis hea, kui ta seda afektiivselt heaks kiidab. Soovid allutatakse kriitikale. Tähtis on inimese teadlikkus oma soovidest. Selle tunde põhjal, et me elame head elu, saab öelda, mis on hea elu. ·Allutab soovid kriitilisele refleksioonile. Kriitikale ei allutata mitte seda, mida inimene soovib, vaid kuidas ta seda soovib. ·Siin on tähtis see, et meie soovid peavad lähtuma adekvaatsest ettekujutusest maailma ja soovija enda kohta. ·Kui me midagi soovime, aga selle täitumine ei teegi meid õnnelikuks, siis tähendab see, et meil oli vale arvamus endast või maailmast. ·Valed pole mitte meie soovid, vaid episteemilised arvamused, millele soovid toetuvad. Sa oled just nii õnnelik, kui arvad end olevat ei rohkem ega vähem. Tegu pole mitte
passiivne ja muutumatu, juhus valitseb. Inimene sunnitud ruumilises liikumises. Liikumisest ruumis sünnivadki kreeka romaani kronotoobi põhil tunnused: inimene püsib identne iseendaga, muutumatu olenemata saatusest, mida peab taluma. Sündmuste haamer ei sepista ega purusta midagi, ta vaid proovib sepistatu tugevust. See on katsumusromaan. Privaatsus ja isoleeritus inimese olemuslikud tunnused. Inimene võõras, ta ei taju seost ei ühiskonna, polise ega isegi perekonnaga. Eraelusündmusi ei allutata ühiskonna poliitilistele sündmustele ega mõtestata inimesi viimaste kaudu. Ühiskond ja poliitika omab romaanis tähtsust vaid seoses eraeluga. Sündmuste sotspoliitiline olemus jääb teosest välja. Kõige staatilisem kronotoop. Maailm ja inimene täiesti muutumatud. 2) olustikuline seiklusromaan. Süžeeks kangelase elutee olulised momendid, mitte ajatu kuristik. Kuid elutee kujutamisel 2 erisust: 1) eluteed kujutatakse metamorfoosidena 2) elutee ise ühte sulanud tegeliku teekonnaga.
kristluse-kriitika lähtekohad kaasaegse filosoofia “arheoloogiline” käsitlus Kanti ja kantiaanluse kriitika kristluse ajaloolis-psühholoogiline rekonstruktsioon tuleviku filosoofia Probleemipüstitus: Postmetafüüsilisel ajastul filosoofia roll. Siin on eeldus, et teadus on põhiline moderniseeriv jõud. Teadusele ennast nii instrumentaalselt ei allutata. Nietzsche eristus: esineb teaduse kaitsjana, „teadusega flirtimine“. Kõige hilisem teos. 1888. aastast – paar kuud kirjutatud ennem Nietzsche histrorismi kokku kukkumist. Hüperborealased – kunstilised inimesed, kes on paigutatud kaug-põhja. Nietzsche loob identiteedi, mille poole ta pöördub – tulevane publik. Hüperboreleased peavad olema ka filosoofia identiteediga seotud. Loob imaginaarse identiteedi – hüperborealased. Tänapäeva inimene – moderne inimene
õigus nende elude, väärikuse, isiklike õiguste ja veendumuste austamisele. Neid kaitstakse kõigi vägivallategude ja repressaalide eest. Neil on õigus oma perekondadega suhtlemisele ning abi saamisele. o Kõikidel on õigus tugineda põhilistele kohtumenetluslikele õigustele. Kedagi ei võeta vastutusele teo eest, mida ta pole sooritanud. Kedagi ei allutata füüsilisele või vaimsele piinamisele, kehalisele karistusele või julmale või alandavale kohtlemisele. o Konflikti osapooltel ja nende relvajõudude liikmetel ei ole piiramatu valik sõjapidamise meetodeid ja vahendeid. Keelatud on kasutada relvi või sõjapidamise meetodeid põhjustamaks tarbetuid kaotusi või ülemääraseid piinasid.