6) Al+O2 7) Fe+O2 8) C2H6+O2 9) Zn(OH)2 kuumutamine 10) MgCO3 kuumutamine 11) Cu(OH)2 kuumutamine 12) CaCO3 kuumutamine 1. süsinikdioksiid vääveltrioksiid dilämmastikoksiid dilämmastikpentaoksiid tetrafosfordekaoksiid ränidioksiid dikloorheptaoksiid diboortrioksiid 2. Kaaliumoksiid kaltsiumoksiid allumiinium(III)oksiid rubiidiumoksiid magneesiumoksiid 3.
Korrosiooni liigid: • Keemiline korrosioon – toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on t0, seda kiiremini kulgeb. Keemiline korrosioon esineb siis kui metallid puutuvad otseselt kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. • Elektrokeemiline korrosioon – tekib metallidel nende kokkupuutel voolu juhtivate vedelikega (elektrolüütidega). Vask ja allumiinium ei sobi kokku kui elekter neist läbi käib. Allumiinium läheb valgeks pulbriks. Elektrokeemiline korrosioon – redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleva elektrolüüdid. Kuidas korrosiooni vältida? • Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. • Metalsed katted on : Tsink, Kroom, Tina, vask • Mittemetalsed katted on : Värvid, Plastid, Fosfaadid, Kaitsemäärded KÜTUSED Kütuseid on : • Tahked • Vedelad • Gaasilised
tegelevad vanametalli kokku ostmisega, (A/S Emex), aga ka Järvamaal on olemas FIE-d kes tegelevad sellega. Vanametalli, kui pooltoote või ka valmistoote, nõudlus on suur- valmis kaup on laialt kasutatav, väga vajalik, ja seda ei saa asendata teise materjaliga. Metalli erinevus võib tuleneda koostis osadest, kaalust, tugevusest jne. See omakorda tingib metalli hinna variatsioonid. · Roostevaba teras/metall. · Titaanium.Erisulamid. · Allumiinium/duraallumiinium. · Valgevask, vask, pronks (teised kokkusulatatud vasest metallid). · Raud/plekk/malm (must metall,gabariit). · Tehniline hõbe/hõbe. · Plaatina, kuld (väärtuslikud metallid). Need on kõige tuntumad värvilised metallid, mustad metallid ja väärtuslikud metallid. Mis tooteid saab pakkuda firma, mis teenused saab osutada ja kas nende järgi on Eesti turul nõudmist? vanametalli kokkuost ostuosakondades
Seetõttu on tema stabiilseim oksüdatsiooniaste -1. Teised klooriühendid, sealhulgas kloori oksiidid, on tugevad oksüdeerijad ja vähestabiilsed. Kloori oksiidid on happelised. Vesinikuga moodustab kloor vesinikkloriidi, mis on tugevalt happeline. Ta moodustab kaheaatomilised molekulid ja on normaaltingimustel rohekaskollane gaas, mis kondenseerub temperatuuril –33 kraadi Celsiust.Kloor on keemiliselt aktiivne. Ta mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. allumiinium :on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C.Keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine.Reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool.Amfoteersuse tõttu reageerib alumiinium ka leelistega, tõrjudes nende lahustest vesinikku välja ja moodustades aluminaate.Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi oksüdatsiooniaste +3. Alumiiniumoksiid on amfoteerne oksiid. Saadakse boksiidist
amorfseteks ja kristalseteks. Amorfsus- kui aatomid paiknevad materjalis korrapäratult. Kristallilisus-Kui aatomid paiknevad korrapäraselt seaduspärasuse järgi Põhilised metallide kristallivõred- K8-suhteliselt jäigad materjalid: Fe,Ba,Cr,K K12-Suhteliselt plastsed metallid-kõik väärismetallid: Al(Allumiinium),Cu(Vask),Pb(tina),Au(Kuld),Ag(Hõbe) H12-Ti(Titaanium),Mg(Magneesium),Co(koobalt) Allotroopia-Sama keemiline element ersineb mitme erineva lihtainena, erinevad struktuuri poolest Näiteks süsinik(C) Tavatingimustes grafiit(Hariliku süsi) Kõrge rõhu all suurel temperatuuril saab sellest aga teemant. Teiseks tina, kui temp langel alla 13,9 kraadi, muutub see kasutuks tolmuks.
2. Erikaalu järgi: · Erineva tihedusega vedelikes nn rasked vedelikud, · Õhu voolus kergemad osakesed liiguvad kiiremini, 3. Magneetiliste omaduste järgi. Metallid ja sulamid sulamistemperatuuri järgi: · Kergsulavad sulamistemperatuur on väiksem kui pliil s.t. 327ºC. Nt. tina, plii, antimon, elavhõbe, magneesium, allumiinium. · Rasksulavad sulamistemperatuur on suurem kui raual s.t. 1539ºC. Nt. volfram, tantaal, kroom, vanaadium, titaan. · Kesksulavad sulamistemperatuur on suurem kui pliil ja väiksem kui raual. Nt. mangaan, nikkel, kuld, vask. Sulam sulatatud metallile on lisatud ühte või mitut teist metalli või mittemetalli ning modustuvad jahtumisel tahke sulami. Metallid jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks.
· Looduslähedased meetodid biotiigid, märgalad, tegismärgalad · Aktiivmuda · Biokileprotsess · Pinnasesse juhtimise meetod · Anaeroobsed protsessid Reostuskoormuse vähendamine: · Vee keemiline töötlemine · Veekogu aereerimine · Veekogu sisse-väljavoolu reguleerimine · Põhjamuda eemaldamine · Veekogudes vohavat taimestikku saab niita ja välja vedada Vees sisalduvad kahjulikud ained: · Allumiinium · Elavhõbe · Arseen · Ammoonium · Fluoriidid · Süsiniktetraoksiid · Kaadmium · Kloorfenoolid · Kroom (kolmevalentne-vajalik, kuuevalentne-mürgine) · Vask, plii, seleen, mangaan · Nitriidid Märgalade tähtsus (Ramsari konventsioon): · Magevee ressursi säilitamine · Vee kvaliteedi hoidmine · Looduse mitmekesisuse kaitsmine · Üleujutuste kontrollimine
kõige tugevama - rohe-hallitusjuust. Kõige tuntumad hallitusjuustud: ·Rokfoori juust - peetakse sinihallitusjuustudeks ja sini- rohehallitusjuustudeks. Hakkati tegema Prantsusmaal 1470. aastal Rokfori külas algselt lambapiimast, tänapäeval ka lehmapiimast. Samalaadne juust valmistatakse Aura - Soomes, Blue - Taanis, Valdean - Hispaanias, Gorgonzola - Itaalias. Rokfoori valmimisaeg on 2 kuud, üsna soolane (5% soola), võib olla madal tsilindri kujuga. Juustul allumiinium-fooliumpakend. ·Camembert (Kamambäär) on pärit Prantsusmaalt, kõige kuulsam valgehallitusjuust, väga vana juust, mis valmistatakse lambapiimast, juust katub valgehallitusega, maitse meenutab sampinjone, süüakse õhukeste viiludega koos koorega. Camembert pakitakse karpidesse. Valmimisaeg on üsna lühike (10 päeva), rasvasisaldus 60%, seistes muutub tugevamaks. ·Brie juust pealt on kaetud valgehallitusega, ketakujuline, Prantsusmaalt, pähklimaitseline,
Maardu 2014 Sisukord 1) Mis on keemia?..............................................................................................3 2) Lahused................................................................................4 3) Orgaanilised ja anorgaanilised ained...............................................6 4) Magneesium...........................................................................8 5) Allumiinium...........................................................................11 6) Süsivesinikud.................................................................................................12 7) Väärisgaasid............................................................................18 8) Lahuse mõiste.........................................................................20 9) Vee karedus............................................................................21
kõige tugevama - rohe-hallitusjuust. Kõige tuntumad hallitusjuustud: ·Rokfoori juust - peetakse sinihallitusjuustudeks ja sini- rohehallitusjuustudeks. Hakkati tegema Prantsusmaal 1470. aastal Rokfori külas algselt lambapiimast, tänapäeval ka lehmapiimast. Samalaadne juust valmistatakse Aura - Soomes, Blue - Taanis, Valdean - Hispaanias, Gorgonzola - Itaalias. Rokfoori valmimisaeg on 2 kuud, üsna soolane (5% soola), võib olla madal tsilindri kujuga. Juustul allumiinium-fooliumpakend. ·Camembert (Kamambäär) on pärit Prantsusmaalt, kõige kuulsam valgehallitusjuust, väga vana juust, mis valmistatakse lambapiimast, juust katub valgehallitusega, maitse meenutab sampinjone, süüakse õhukeste viiludega koos koorega. Camembert pakitakse karpidesse. Valmimisaeg on üsna lühike (10 päeva), rasvasisaldus 60%, seistes muutub tugevamaks. ·Brie juust pealt on kaetud valgehallitusega, ketakujuline, Prantsusmaalt, pähklimaitseline,
annaabi.ee 
