Vanemast kirjandusest võib leida elementide sisalduse kohta sellise võrdluse: inimkehas sisalduvast rauast võiks teha paraja raudnaela, fosforist piisaks kolmele tuhandele tikutoosile. FOSFORI ALLOTROOPID Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks. Allotroobid on erinevad struktuuri ja seetõttu ka omaduste poolest. Teada on enam kui 10 fosfori allotroopi, kuid levinumad ja tuntumad on vaid 3. Fosfori tuntuimad allotroobid on valge, punane ja must fosfor. Kõige levinuim on valge fosfor VALGE FOSFOR Valge fosfori kristallivõres asuvad molekulid, koosnevad neljast aatomist. Valge fosfor on vahataoline valge või kollaka värvusega aine Vees fosfor ei lahustu Tema helendamine on tingitud aeglasest oksüdatsioonist. Õhus võib süttida juba toatemepatuuril (peenestatult)
VÄÄVEL VÄÄVEL · Sümbol S · Mittemetall · Asub perioodilisus tabelis paremal üleval · VI A rühmas e.kalkogeenid AATOMI OMADUSED · Väliskihil 6 elektroni · Võib siduda kuni kaks elektroni, saades miinimum oks.astmeks II · Võib loovutada 6 elektroni, saades maksimum oks.astmeks VI · Elektronskeem: +16I 2)8)6) FÜÜSIKALISED OMADUSED · Kaks allotroopi- rombiline ja monokliine väävel · Värvuselt kollane · Kristalne · Vees halvasti lahustuv · Halb elektri- ja soojusjuht · Rabe · Sulamistemperatuur +110-120 C (sõltub väävli puhtusest) KEEMILISED OMADUSED · Väävel on aktiivne metall · Reageerib metallidega, aluseliste oksiididega alustega ja sooladega · Enamiku mettalidega reageerib alles kuumutamisel · Mettalidega reageerides käitub väävel oksüdeerijana ning tekivad sulfiidid N: Ca + S= Ca S
· Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas · Hapnik on fluori järel elektronegatiivseim element Levik looduses · Maa atmosfäärist moodustab hapnik umbes 21 % Atmosfääri on hapnik tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena. · Põhiliseks oksüdeerijaks meid ümbritsevas keskkonnas, sealhulgas ka eluslooduses. · Levinuim keemiline element maakoores-ligikaudu 45%. · Leidub vees ja õhus. · Looduses leidub vähesel määral ka hapniku teist allotroopi-osooni. · Maad ümbritsev hõre osoonikiht takistab elusloodust ohustava lühilainelise ultraviolettkiirguse jõudmist maapinnani. Keemilised omadused · Molekulaarne hapnik on tavatingimustes vähe aktiivne, kuumutamisel aga aktiivne. · Tugev oksüdeerija · Paljud ained põlead hapnikus tekivad oksiidid. Hapnik Kasutatud materjalid · http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht · https://www.google.com/imghp?hl=et&gws_rd=ssl AITÄH VAATAMAST!
1.Mis on allotroopia, allotroobid? Nimeta 4 süsiniku allotroopi. Allotroopsed allotroobid on lihtained. Grafiit, teemant , karbüün, fullereenid. 2. Osata võrrelda süsiniku allotroopide ehitust (struktuuri) ning teemanti ja grafiidi omadusi. Teemant - ei juhi elektrit, saab lõigata klaasi, keemiliselt püsiv mineraal, tekib süsiniku teistest vormidest, tekib üli suure rõhu ja kerge temperatuuri toimel, erakordselt suur murdumisnäitaja .
Keemilised omadused: · H2 põleb e. Reageerib O2-ga( 2H2+O22H2O) · H2 reageerib teiste mittemet.( H2+F22HF) · H2 reageerib vähe aktiivsete met. Oksiididega. Saamine: 1. elektrolüüs (2H2O2H2+O2) 2. met+hape (2HCl+MgMgCl2+H2) 3. tööstuses saadakse Metaani abil [CH4C(tahm)+2H2] Kasutamine: · kasutati õhupallide täitmisel · vesinikhalogeeniitide ja ammoniaagi tootmiseks · rasvõlide tahkestamiseks Hapnik O2 2 allotroopi:1)O2 2)O3 O2 O3 Värvilt suurtes Sinakas kogustes sinakas väikestes kogustes lõhnatu Terav lõhn Lahustub Ei lahustu vees vähesel määral vees Keemist.-183C Keemist.-111 mürgine Keemilised omadused: · O3 on keemiliselt aktiivsem kui O2; ta laguneb O2 ja O(monohapnik on hästi aktiivne)
1s2 2s2 2p2. Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet või vastaval arvul mitmekordseid sidemeid. Et süsinik moodustab palju vähepolaarseid kovalentseid sidemeid, on oksüdatsiooniastme määramine Süsiniku 8 allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) sageli raske. heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru. Puhas Süsinik Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. TEEMANT iga süsinik seotud nelja naabersüsinikuga elektrit ei juhi kõrge sulamistemperatuuriga väga kõva (klaasinoad, puuriotsad) hea peegeldumisvõime (ehete valmistamine: briljandid)
paremini, hingata on kergem, kuid ei osanud määrata selle koostist, ta veel ei teadnud, et hapnik on keemiline element. Kooskõlas flogistoniteooriaga nimetas Priestley hapnikku "deflogistoneeritud õhuks". Kuni surmani jäi Priestly flogistoniteooria veendunud pooldajaks. Hapnikut kindlasti leidub igalpool looduses, see tekib peamiselt fotosünteesi tõttu. Maakoores seda on umbes 45%. Looduses väikses koguses leidub ka hapniku teist allotroopi - osooni. See asub atmosfääris ning takistab ultraviolettkiirguse jõudmist maapinnani. Hapniku üheks kõige tähtsamaks ühendiks on divesinikmonoksiid ehk vesi (H2O), see katab 75%, on olemas õhus, pinnas ja seetõttu vett kutsutakse kõige levinumaks lahustiks. Hapnik ühendub ka teiste oksiidisega, hapetega, alustega, sooladega ning paljude orgaaniliste ainetega. Hapniku kasutusalad Hapnikut kasutatakse kõikjal. On raske leida inimese tegevusalat, kus hapnikut ei kasutata
Leelismetallid on : Leelismuldmetallid on : · Liitium * Kaltsium · Naatrium * Strontsium · Kaalium * Baarium · Rubiidium * Raadium · Tseesium · Frantsium 1 Väävel Mineraalina Väävli kui mineraali all peetakse silmas tavatingimustes kõige stabiilsemat eheda väävli allotroopi ehk rombilist väävlit. Väävli kõvadus jääb vahemikku 1,5...2,5, mis vastab umbes kipsi kõvadusele. Väävli erikaal on 2,05...2,09 g, keskmiselt 2,06 g. Väävli kriipsu värvus on valge . Väävli Kasutusalad Väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust, USA-s isegi 88%. Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks
raku füsioloogias, kus kaltsiumiiooni (Ca2+) liikumine tsütoplasmasse ja sellest välja toimib olulise signaalina mitmetes rakuprotsessides. Keemia poolest on kaltsium üks reaktiivsemaid ning pehmemaid metalle. Võrreldes teiste leelismetallidega, on kaltsiumi ja vee vaheline reaktsioon aeglasem osalt seetõttu, et reaktsioonil tekkiv lahustumatu, valge kaltsiumhüdroksiid takistab vee ligipääsu metallilisele kaltsiumile. Kaltsiumil on kaks allotroopi: tahktsentreeritud kuubiline, mis eksisteerib kuni 464 °C ning ruumtsentreeritud kuubiline süngoonia, mis eksisteerib 464 °C kuni sulamistemperatuurini. Kaltsiumi sulamistemperatuur on 848 °C. Omadused: Kaltsiumil on suurem elektriline takistus ning parem elektrijuhtivus kui vasel või alumiiniumil, kuid kaltsiumi reaalset kasutamist elektriseadmetes takistab selle suur reaktiivsus õhuga kokkupuutel. Maitse poolest tundub lahustunud kaltsiumiioon inimesele pisut soolane ning hapukas
Kasutusalad: ·Keemiatööstus (ammoniaagi, metanooli, soolhappe süntees) ·Vesiniku põlemist hapnikus kasutatakse väga kõrgete temperatuuride (üle 2000°C) saamiseks ·Potentsiaalne kütus ·Naftatööstus ·Toiduainetööstus (õlist saadakse margariini) HAPNIK. O2 · Universumis levimuselt kolmas element · Maal levinuim element, esinedes nii lihtainena (21 mahuprotsenti atmosfääris) kui ka hulgalistes ühendites · Kolm stabiilset isotoopi: 16O, 17O, 18O · 4 allotroopi: O (monohapnik), O2 (tavaline hapnik), O3 (osoon), O4 (tetrahapnik) Hapnik · Maitseta · Värvuseta · Lõhnata · Õhust veidi raskem (1,43g/dm3) · Vähelahustuv (20°C juures ~0,044g/l) · Halb soojusjuht, võrreldes vesinikuga ~7 korda halvemini. · Keemistemp. 90,2K, sulamistemp. 54,4K Hapnik · Tugev oksüdeerija, reageerib peaaegu kõikide metallide ja mittemetallidega. Eranditeks väärismetallid (kulla ja plaatina rühm) ning väärisgaasid.
Kuna strontsiumi kasutatakse põhiliselt karbonaadi kujul, siis oleks strontsianiit eelistatum, kuid selle mineraali töötlemiseks on leitud vähe setteid. Strontsiummetalli saab elektrolüüsida sulatatud strontsiumkloriidi segust kaaliumkloriidiga. Sr2+ + 2e Sr 2 Cl Cl2 g + 2e Alternatiiviks on strontsiumoksiidi redutseerimine alumiiniumiga vaakumkeskkonnas temperatuuril, millel strontsium destilleerub välja. Esineb kolm metallilise strontsiumi allotroopi, mille faasilisi üleminekuid märgistavad temperatuurid 235 ja 540 ºC. Mõju inimesele Esimesed strontsiumi hoiatusilmingud olid seotud Urovi jõega. XIX sajandil asusid jõe kaldale elama Baikali äärest kasakad. Mullad olid viljakad, kliima hea. Mõne aasta pärast haigestusid ümberasujad salapärasesse haigusse, millega kaasnesid luude deformatsioonid (sarnased rahhiidiga) ja sagedased luumurrud. Strontsium ei ole
väga ammu, tehakse ka värvilist klaasi. Tsement- silikaatne sideaine. Segatakse veega(+liiv, killustik9 ja kõvastub. Biotoime- vajalik element, loomsetes organismides kõrge sis sidekoes, kuid ka mujal. On kudesi toestava funktsiooniga. On malmide, pronkside, teraste komponent. Lihtainena üks peamisi pooljuhtmaterjale. Germaaanium(Ge) - Looduses hajutatud element, on mõned Ge sis. mineralid. Avastas, eraldas C.Winkler (1886). Nim. Saksamaa (lad. Germania) järgi. OM: Esineb 5Ge allotroopi. Hõbedane, mustjashõbedane metalliläikeline poolmetall.Kergmetall, rabe, lasev läni infrapunakiirgust. Madalal temp.keemiliset inertne, püsiv õhu, vee, O 2, HCl ja H2SO4 suhtes. Reag. aeglaselt leelistega. Ge o.a tavalisemalt 2 ja 4. GeO 2 on Ge tootmise vaheprodukt, eriklaaside produkt, emailides. Metalne Ge saadakse peamiselt kõrvalproduktina värviliste metallide tootmisel ja fossiilsete kütuste tuhast. Kasut peam pooljuhttehnikas.
inime s e s ) suhtel. kõrg e sisaldus eriti sidek o e s (kõõlus e d, kõhred, luuüm bris jne.), kuid esin e b ka teistes kuded e s (palju veel ham b a e m a ilis, sarvnah a s , juuste s ). Germaanium: Tood etak s e pea m . sulfiidset e st ja polüm etallilistest maakid e st, pruun ja kivisö e tuhast jm. (leidub neis väga väike s e s konts. s) . Avastas ja eralda s minera al argürodiidist Cle m e n s Winkler 1886 . Esine b 5 Ge allotroopi (neist üks am orfne ) . Hõb e d a n e või mustjash õ b e d a n e metalliläikeline lihtaine (pool m etall), pooljuht. Ge Cl 4 värvitu ved elik, ei lahustu ve e s , kuid lahustub orgaanil. Lahustites ; GeF 4 värvitu, õhus suitsev gaa s, ved ela s HFs . GeBr 4 värvitu, niiske s õhus suitsev ved elik, lahustub org. Lahustites ; GeI 4 oranzpunan e kristallil. aine; reduts e e r u b vesinikuga (tº) GeI 2
kogu vertikaali ulatuses. Sellisel juhul oleks atmosfääri paksus vaid 8000 meetrit – selline kujuteldav atmosfäär annab hea võimaluse võrrelda selle erinevate komponentide sisaldust meie õhustikus. Taolistel tingimustel olekski osoonikihi paksus vaid 3 mm – seega ! 8 000 000 mm-ist vaid 3 mm (!).! Reaalsed gaasid atmosfääris.! Kuiva õhu koostis (ruumala %):! N2 -78.08! O2 -20.95! Ar - 0.93! CO2 - 0.041! Ne, He, CH4, Kr, H2, N2O, Xe, hapniku allotroopi osooni - O3! on kokku alla 0,01%.! Lisaks sellele on õhus alati veel niiskust (veeauru).! ! Solaarkonstant on Päikese energia, mis jõuab Maa atmosfääri ülemisele piirile kiirtega risti olevale pinnaühikule ajaühikus Maa–Päike keskmisel kaugusel. Üle kõikide lainepikkuste integ- reerides omab solaarkonstant praegu WMO tunnustatud väärtust (Lenoble, 1993): S0* = 1.367 kW/m2 ! 11. Lahused ja lahustumine. Elektrolüütiline dissotsiatsioon. Vedelike dielektriline konstant
· Väävel lihtainena on kollane, maitsetu, peaaegu lõhnatu, mittelahustuv mittemetalliline tahke aine, mis koosneb tsüklilistest S8 molekulidest. Esineb kahes kristallivormis: rombiline ja monokliinne, normaaltingimustel on esimene stabiilsem. Väävliaurud koosnevad madalamal temperatuuril samuti S8 molekulidest, temperatuuril üle 720 °C hakkab tekkima ka S2. 43. Iseloomustage hapnikule vastavat allotroopi. Hapniku allotroop on osoon O3, sinakas teravalõhnaline diamagneetiline aine. 45. Kirjeldage vee ja vesinikperoksiidi happelis-aluselist iseloomu ning redoksomadusi. · Vesi on oluline lahusti ja üldisemalt keskkond Maal, samas küllaltki reaktiivne. · Vesi on oksüdeerija, kuid tema oksüdeerivad omadused ilmnevad kõrgetel temperatuuridel: · Vesi on ka redutseerija, kuid ainult fluor ja veel mõned üksikud ained on piisavalt tugevad tema oksüdeerimiseks.
vene k. - лонсдейлит Moodustub kõrgetel rõhkudel ja suhteliselt madalatel tO-del (1200 K) kõrgorienteeritud grafiidist – heksagonaalne võretüüp tihedus 3,51 g/cm3 (nagu teemandil) on leitud ka meteoriitides Niisiis on praegu tuntud süsiniku 5 allotroopi Prognoositakse veel 6. allotroobi olemasolu ja omadusi; (tihedus 15-20% suurem kui teemandil; metallilise juhtivusega; saamine ülikõrgetel rõhkudel, üle 60 GPa) 3.8.2. Keemilised omadused Madalatel temp-del keemiliselt inertne Süsiniku erin. vormide keemil. aktiivsus väheneb reas “amorfne süsinik” → grafiit → teemant Niisiis: keemil. aktiivsus sõltub süsiniku esinemisvormist Ka füüsikalised om
surub vedela väävli kolmanda toru kaudu maapinnale. Utmiskambri meetod- lisandeid sisaldavat S-maaki kuumutatakse erilises ahjus ja eralduvatel väävliaurudel lastakse jahtuda kogumiskambris. S sadeneb peente kübemetena (väävliõis). Kasutamine: Väävlit kasutatakse väävelhappe tootmise lähteainena ja kautsuki vulkaniseerimisel kummiks, mineraalväetiste tootmiseks, tuletikkude, lõhkeainete, mürkkemikaalide, värvide jpt ainete saamisel. 43. Iseloomustage hapnikule vastavat allotroopi. Hapniku allotroop osoon O3 on sinakas teravalõhnaline diamagnetiline gaas, mis kondenseerub -112 °C juures. Ebapüsiv, diamagnetiline gaas. Lahustub vähesel määral ka vees, kuid paremini lahustub süsivesinikes ja halogenosüsivesinikes. Osoon tekib stratosfääris kiirguse toimel. Mittekatalüütiline fotokeemiline reakts: 3/2O2O3. O3 tekib kõrvalsaadusena ka jaheda väävelhappe elektrolüüsil peroksodiväävelhappe saamisel. Laboris saadakse elektrilahendusel hapniku keskkonnas
annaabi.ee 
