), liigifondi teooria; 40. Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsioneerimise ja diversiteedi seoste kohta päiskivi-liikide (keystone species) kontseptsioon, needi hüpotees; 41. Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused; 42. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumiülesande lahendus; levimiskauguse evolutsioon kui optimumiülesanne; 43. Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel; 44. Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused (hermafrodism, protandria, protogüünia), Fisheri 50:50 sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest (haplodiploidia); 45. Suguline valik, sellega seotud tunnused ja käitumuslikud kohastumused, händikäp-tunnused ja käitumine; 46. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres; 47. Energiavoog ökosüsteemides
paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumiülesande lahendus; Elukäigutunnused vaadeldavad, kuidas organismid oma ressursse erinevate funktsioonide vahel ümberjaotavad (suunavad kasvu või paljunemisse) Mida rohkem järglasi, seda rohkem tuleb ressurss suunata nende kasvatamisele. Optimumülesande lahendus on leida paljunemiskordade arv, mis oleks kõige kasulikum, et ressurss ei läheks raisku (Laste kasvatamiseks tööga end tappa) 46. Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel; Lõivsuhe on negatiivne seos kahe võimekuse vahel, nt kasv ja paljunemine kaht korraga ei saa. Allomeetriline seos paremini ressurssi haaravad isendid kasvavad paremini ja paljunevad rohkem. 47. Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused (hermafrodism, protoandria, protogüünia), Fisheri 1:1 sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest (haplodiploidia);
koasust. 5 tähtsamat elukäiguomadust: · Keha suurus · Kasvukiirus · Suguküpsuse ajastus · Eluea pikkus · Paljunemiskordade arv elu jooksul 42. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumiülesande lahendus; levimiskauguse evolutsioon kui optimumiülesanne; Evolutsioneerumine ühe suurema kohasuse suunas on optimumi ülesanne. 43. Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel; Lõivsuhe trade-off negatiivne seos erinevate võimekuste vahel ehk alternatiivsete ressursipaigutuste vahe. Keha muskulatuur ja IQ, kasv ja paljunemine. Allomeetriline seos positiivne seos erinevate organismide tunnuste vahel. Tunnused on mõlemad ühe ja sama ressursipaigutuse viljad. Suur pea palju juuksekarvu. Pikk keha, pikad jäsemed. 44
Järglaste arv Noorjärkude suremus Täiskasvanute suremus Intervall paljunemispingutuste vahel R- valiku vastus (response) kui intensiivselt on valik mingit tunnust mõjutanud. R h2S S valiku surve erinevus hetkeolukorra ja ideaali vahel. H on tunnuste päritavus. 56. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemis hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumülesande lahendus. Semelpaaria vs iteropaaria? 57. lõivusuhete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel? Lõivsuhe trade-off negatiivne seos erinevate võimekuste vahel ehk alternatiivsete ressursipaigutuste vahe. Kasv ja paljunemine. Kui kasvad kiiresti, ei paljune, kui paljuned kiiresti, ei kasva. Keha muskulatuur ja IQ. Kõik, mis toimub teise arvelt. Allomeetriline seos positiivne seos erinevate organismide tunnuste vahel. Tunnused on mõlemad ühe ja sama ressursipaigutuse viljad. Suur pea palju juuksekarvu. Pikk keha pikad jäsemed.
· Intervall paljunemispingutuste vahel · paljunemispingutuste arv (iteropaaria, semelpaaria) · eluiga · vanemhool Mida rohkem lapsi, seda kiiremini väheneb kohasus ja vanemad kurnavad end rohkem. Paljunemise hind näitab kui palju vanem on energiat ja tervist kulutab, et järglaskond üles kasvatada; on seda suurem, mida rohkem järglasi on. Optimum on see, kus vahe kurna suuruse ja paljunemise hinna vahel on kõige suurem . 45. Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel; Lõivsuhe on negatiivne seos erinevate võimekuste vahel ehk siis alternatiivsete ressursipaigutuse vahel. Allomeetriline seos on positiivne seos erinevate organismi võimekuste (tunnuste) vahel, see näitab, et need tunnused on mõlemad ühe ja sama ressursipaigutuse piirajad. Ressursside omastamist piirab mingi alleel. Varieeruvis selles toob kaasa allomeetrilise seose
samal toitumisterritooriumil ja järelikult konkureerivad toidu pärast. Kontrollimine näitas, et tegelikkus toetab rohkem Darwini hüpoteesi. "Mitmenaisepidajail" primaatidel on kehasuuruse sooline dimorfism (isaste ja emaste erinevus) harilikult suurem kui monogaamidel. Ülaltoodud olid vaid mõned näited sellest, kuidas võrdleva meetodi kasutamisel valida sobiv taksonoomiline tase, kontrollida alternatiivseid hüpoteese ja elimineerida segavate muutujate (näiteks allomeetriliste seoste) mõju tulemustele. Lisaks tuleb alati meeles pidada, et kui ükski alternatiivne hüpotees ei leia kinnitust, võib tegemist olla lihtsalt alternatiivsete kohastumuste või neutraalsete tunnustega. Lõpuks mainiksin vaid niipalju, et kõneall olnud probleemid ja nende lahendamise meetodid ei ole adekvaatsed mitte üksnes võrdleva meetodi, vaid tihti ka teiste eespool loetletud hüpoteeside kontrollimise meetodite puhul Kuidas loomad sugulasi ära tunnevad?
annaabi.ee 
