Selles kirjas üritasid nelikümmend haritlast kaitsta eesti keelt. See oli katse astuda avalikku poliitilisse dialoogi komunistliku parteiga. Allakirjutajatest oli näiteks tuntud Jaan Kaplinski, Mati Unt, Rein Ruutsoo ja teised. Kiri oli adresseeritud ajalehtede Pravda, Rahva Hääl ja Sovetskaja Estonija toimetusse. Hiljem üritati mõjutada neid inimesi, kes alla kirjutasid, vestlustega töökohas ja ülekuulamistega prokuratuuris. Võimud soovisid, et kõik allakirjutajad loobuksid allkirjadest. Enamik neist, kahjuks, nii tegigi. 1980. aastatel õpetati vene keelt juba lasteaedades ja koolides esimeses klassis. Ka vastuvõtt ülikoolidesse, kus õppetöö toimus vene keeles, võeti meelsasti. Kui rääkida põhjalikumalt koolidest tol ajal, siis võiks öelda, et koolielu on veidi teistsuguseks muutunud.. Tol ajal käidi koolis ka laupäeviti, kuid koolikorraldus oli üsnagi sarnane meie omaga. Üks erinevus on see, et põhikool kestit kaheksa aastat
Valitsusele esitati isegi eelnõu sotsialistlikku ühiskonnakorda propageerivate organisatsioonide keelustamiseks, kuid vapside populaarsusele ei tulnud see aktsioon kasuks. 1934. a aprillikuus toimunud Riigivanema valimistele seati kandidaadina üles Andres Larka. Kampaania oluliseks osaks oli võistleva kandidaadi kindral Johann Laidoneri, eriti tema majandustegevuse kriitika. Toetusallkirjade kogumise kampaania käigus sai Larka 51%, Laidoner 30% ja Päts 15% antud allkirjadest. Kõlasid kuuldused, et vapsid ähvardasid toetusallkirjade kogumise käigus riigipöördega. Vastuseks ähvardustele Laidoner ja Päts keelustasid Vabadussõjalaste Liidu tegevuse 12. märtsil 1934, kehtestades eriolukorra ja pannes alguse nn vaikivale ajastule. Paljud vabadussõjalaste juhid mõisteti vanglasse. Väidetavalt plaanisid nad siiski jätkuvalt riigipööret; 1936 mõisteti vapside juhtidele juba pikemad vanglakaristused. Sirgul
AS NUNNU Ettevõtte asjaajamise kord ÜLDEESKIRJAD 1. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi. 2. Koostatud dokumendid peavad olema vastavuses haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega 3. Asjaajamise korraldajaks on sekretär, kelle põhiülesandeks on: - dokumentide vastuvõtmine - dokumentide registreerimine - dokumentide vahendamine - dokumentide väljastamine - järelvalve dokumentide täitmise üle - dokumentide hoidmine - nõustamine asjaajamisega seotud küsimustes - asjaajamise pidev täiustamine - telefakside lähetamine - kirjade, panderollide, trükiste lähetamine - asjaajamises vajaminevate teatmematerjalide muretsemine HALDUSDOKUMENTIDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Dokumentide liigitus Dokumendid liigitatakse: - informatsioonilised dokumendid - ametkiri, iseloomustus, teade, akt, õiend, tõend, ettekanne, aruanne, teatis jne. - korr...
kinnitamiseks Akti vorming Viisa Üldiselt akti ei viseerita. Erandiks võib olla väikeettevõttes näiteks dokumentide hävitamine, millele kirjutab alla üks ametiisik. Selline akt tuleks viseerida nende ametiisikute poolt, kelle dokumente hävitatakse. Sellise akti peab kinnitama ettevõtte juht. Akti vorming Akti lisad Akti lisadeks võib olla nimekiri aktiga mahakantud varadest, mõne komisjoni liikme eriarvamus, jne Akti lisadele viidatakse allkirjadest allpool Protokoll Protokoll on dokument, mis koostatakse nõupidamise või koosolekukäigu ja vastuvõetud otsus(t)e fikseerimiseks. Protokollis märgitakse: Millal koosolek toimus Kes osalesid Kes mida ütles Mida otsustati Protokolli vorming Dokumendiliigi nimetust PROTOKOLL täiendatakse nõupidava organi nimetusega ja see trükitakse alates plangi vasakust veerisest (5,5 cm ülaservast) N: JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Protokolli vorming Koostamise koht
lihatoodeteni. Eesmärk on pakkuda tarbijatele taskukohaseid ja maitsvaid tooteid, saavutades seda läbi pideva ja sihikindla tootearenduse. (Karni koduleht: http://www.karni.ee/) KOKKUVÕTE Kaubamärk on tähis, mis eristab ühe ettevõtja kaupu ja teenuseid teise ettevõtja samaliigilistest kaupadest või teenustest. Kaubamärgiks võib olla tähis, mis koosneb ühest või mitmest erinevast sõnast, tähtedest, numbritest, joonistustest või piltidest, embleemidest, monogrammidest või allkirjadest, värvidest või värvikombinatsioonidest. Kaupluste väljapanekutes on tooted, tänu oma kaubamärgile, teiste toodete seas ära tuntavad, kuid ükski neist ei ole oma tooteid eksponeerinud mingil erilisel moel. Igal esitatud kaubamärgil on välja kujunenud oma kindel klientuur tänu pikaajalisele turul olekule, kvaliteedile, tuntusele. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Suva koduleht [WWW] URL http://www.suva.ee/index.php?emd=firm_est (28.10.2010) 2
Lastehaiglale toetatakse ka noorte spordi- ja kultuuriüritusi. (Balbiino koduleht: http://www.balbiino.ee/?Menu=43 ) 13 KOKKUVÕTE Kaubamärk on tähis, mis eristab ühe ettevõtja kaupu ja teenuseid teise ettevõtja samaliigilistest kaupadest või teenustest. Kaubamärgiks võib olla tähis, mis koosneb ühest või mitmest erinevast sõnast, tähtedest, numbritest, joonistustest või piltidest, embleemidest, monogrammidest või allkirjadest, värvidest või värvikombinatsioonidest. 14 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Premia ajalugu [WWW] URL http://premia.ee/?id=10472 (10.10.2009) 2. Kalevi ajalugu [WWW] URL http://www.kalev.eu/ajalugu (10.10.2009) 3. Tere ettevõttest - [WWW] URL http://www.tere.eu/ettevottest/yldinfo (10.10.2009) 4. Balbiino ajalugu [WWW] URL http://www.balbiino.ee/?Menu=43 (10.10.2009) 5
Digiallkirjastamise puhul arvutatakse allkirjastatavast dokumendist (või dokumentide kogumikust) digitaalne sõrmejälg ehk räsi – unikaalne bitijada, mis on matemaatiliselt tuletatud allkirjastatava dokumendi enda bitijadast. Räsi allkirjastatakse salajase allkirjastamisvõtmega. 12 Algdokumendist, allkirjadest ning PKI asutuselt (Eestis Sertifitseerimiskeskus) saadud allkirjade kehtivuskinnitusest ning toimingu ajatemplist moodustatakse digitaalne dokumendikonteiner. Viimase ehtsust saab nüüd kontrollida salajasele allkirjastamisvõtmele vastava avaliku võtme abil: kui avaliku võtmega arvutatud räsi langeb kokku allkirjastatud dokumendi räsiga, on dokument täpselt see, mis ta oli allkirjastamise hetkel. Kui aga dokumenti on vahepeal
juhi lahkumise korral viimase tema poolt allakirjutatud korraldava dokumendi ja ametikirja dokumendiregistri numbrit. -Akt vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, teine vastuvõtjale. Aktile kirjutavad alla: · üleandja · vastuvõtja · üleandmise juures viibinud isik. -Kui vastuvõtja ei ole akti sisuga nõus, koostab ta eriarvamuse, mis lisatakse aktile. Vastavasisuline märge tehakse akti teksti allkirjadest allpool... Praktiline ülesanne: Koosta asjaajamiskorra struktuur (sisukord). Mõtle läbi, milliseid tegevusi peab asutuse asjaajamiskord reguleerima. Harjutamiseks kasuta VV määruse Asjaajamiskorra ühtsed alused §-s 4 toodud loogikat. SISUKORD: I. Üldsätted II. Linnavalitsuse istung III. Dokumentide vormistamine IV. Menetlemine V. Dokumentide arhiveerimine VI. Asjaajamise üleandmine VII. Rakendussätted SISUKORD 1. ÜLDALUSED.........................................................
annaabi.ee 
