Koha ja aastaarvu vahele koma ei panda. Tiitellehe teksti võib kirjutada suurtähtede või väiketähtedega. Väiketähtede kasutamise korral algab iga rida tiitellehel suurtähega, välja arvatud uuele reale üleminev pika pealkirja jätk. Tiitellehel sõnu ei poolitata. Ükski rida ei lõpe punktiga. Autori ja juhendaja ees- ja perekonnanimi kirjutatakse välja. Sisukord paigutatakse tiitellehe järele. Sisukord koosneb töö alljaotuste pealkirjadest, nende ees olevatest süsteemitähistest ja alljaotuse alguse leheküljenumbrist. Sisukord annab ülevaate töö temaatikast ja ülesehitusest ning aitab kasutajal töös orienteeruda. Sisukorra alljaotuste pealkirjad, nende ees olevad süsteemitähised ja leheküljenumbrid peavad vastama pealkirjadele, süsteemitähistele ja leheküljenumbritele tekstis. Sisupeatükkide liigendamisel kasutatakse araabia numbreid. Põhijaotise numbrile (1., 2., 3.
koordineerimise iseseisvustasand on probleemid kõrge 17. Struktuuri liigendamise erinevad võimalused, nende eelised ja puudused. Funktsionaalne jaotus- igale funkt on vastav olukord või spetsialist, on põhitegevuse (tootmine, müük, finantsid, personalitöö, varustamine). Funktsionaalsete alljaotuste arv oleneb tegevusalast ja organisatsiooni suurusest. Eelised:tänu spetsialiseeritusele kompetentsemad otsused; selgelt määratletud tööjaotus lihtsustab suhtlemist ja tulemuste hindamist; efektiivne ressursside kasutamine; kergem koolitada ja treenida. Puudused: raskused funktsionaalsete alljaotuste tegevuse koordineerimisel; osakondade vahelise koordineerimise kulukus, oma funktsionaalsete eesmärkide kildkondlik soosimine; osakondade
juhtivam mälu. Emotsionaalne ehk tundmusmälu kujundab maitseeelistusi, toeks empaatiavõimele, suhtleid. Fakti-, nime-, sõna-, koja-, sündmuse- ja nägudemälu Materjali meeldejätmise tasandid Mehaaniline mälu õpitakse pähe, takerdutakse sõnadesse Sõnalis-loogiline mälu Materjali mõtestaval organiseerimisel kasutab mälu jägmisi võtteid: aineühikute rühmitamine, liigitamine ja järjestamine alljaotuste ja hierarhiate moodustamine orienteerivate tugipunktide kindlaksmääramine ainevalla siseseoste (sõluvuse, kokkukuuluvuse) määratlemine õppimiskava koostamine Meenutamine mittetahteline ja tahteline mälu reprodutseeriine (meenutamine) kaitsepidurdus mäletamine unustamine Mõtlemine Mõtlemist on peetud sümbolite, kujundite ja sõnade teadliku ja alateadliku kasutamise protsessiks.
Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata. Uurimistööde pealkirjades küsi- ja hüüdlauseid reeglina ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas. Kõikide töö iseseisvate osade, st sissejuhatuse, sisupeatükkide, arutelu, kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse pealkirjad kirjutatakse läbivate suurtähtede ja esimese astme pealkirjadena (Heading 1), alljaotuste pealkirjad (sh lisade pealkirjad) kirjutatakse 18 väiketähtedega (v.a suur algustäht). Tuleb meeles pidada, et kõik, mis on trükitud Heading- stiilis, korjatakse hiljem sisukorda (Table of Contents). Ka pealkiri „Sisukord” on soovitav sisestada stiilis Normal, kuid sama kujuga kui Heading 1. Töös kasutatud fotod allkirjastatakse: kes või mis on fotol, kes on foto jäädvustanud, kelle
Lisa pealkiri kirjutatakse läbiva suurtähega. 4. Pealkirjad ja sisukord Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse. Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö sisule. Kõikide peatükkide, sissejuhatuse, kokkuvõtte, allikate loetelu ja lisade pealkirjad kirjutatakse läbivalt suurte tähtedega. Alajaotuse, alapunktide pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a. suur algustäht). Peatükkide ja teiste alljaotuste pealkirjade järele punkti ei panda. Sõnu pealkirjades ei poolitata. Lühendite kasutamine ei ole soovitav. Pealkiri paigutatakse lehe vasakusse serva. Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid struktuuriüksusi (sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, allikate loetelu jne.) alustatakse töös uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale leheküljele mahub ainult üks rida järgnevat teksti, tuleks alustada uuelt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva
Näiteks taimestiku alusel võime sood nimetada siirdesooks, kuid muld on madalsooturvas. Turbatootjad loevad turbamaardlaks sellist soo osa pindalaga 10 ha ja enam, kus turbakihi paksus madalsoos on vähemalt 0,9 m, siirdesoos 1,1 m ja rabas 1,2 m. Nendel aladel on arvutatud ka turbavaru (2,37 miljardit tonni) (Orru, 1995). Ühe ja sama sootüübi piires võivad taimede kasvutingimused oluliselt erineda, mis põhjustab eriilmeliste taimekoosluste kujunemist ja sootüüpide alljaotuste - kasvukohatüüpide eraldamise vajaduse. Sood võib jaotada kasvukohatüüpideks mitmetest kriteeriumidest lähtudes. Et enamik soid kuulub Eesti metsafondi ja et nad on sageli kaetud metsaga, on meil soodes kasvukohatüüpe eristatud metsanduslikust seisukohast lähtudes. Kui soos on puurinde liitus üle 0,3 ning puude keskmine kõrgus ületab 4 m, käsitletakse niisugust sood harilikult soometsana, näiteks madalsookaasik, rabamännik jne. (Paal jt., 1999).
annaabi.ee 
