Allikukivi koopad Allikukivi koobaste ja allikate kaitseala asub Pärnumaal Saarde vallas Tihemetsa aleviku ja Väljaküla maadel; pindala 16,5 ha. Asutatud 1976. Allikukivi kolmest koopast koosnev 33 m pikkune koobastik on tekkinud Aruküla lademe liivakividesse maa-aluste veesoonte uuristaval toimel. Pärast koopa suudme lae osalist sissevarisemist on sellele rajatud uus, betoonist lagi. Koopas voolav allikaoja (suvine vooluhulk 10,5 l/s) avaneb ürgoru veeru jalamil. Allikukivi (Kärsu) allikas oli oluline veevõtukoht juba muinasajal. Koobaste ja allikatega on seotud palju muistendeid. Allikukivi koopad ja Kärsu allikas on ürglooduse objektid.
Sakala kõrgustik paikneb Devoni liivakivil. Jääajal kõvasti kulutatud aluspõhjale on jäänud viimasest liustikust moreenist pinnakate. Kõrgustiku servaalaladel on madalaid voori ja künniseid, jääkulutusnõgudes soid ja järvi. Kõrgustiku tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud, Maimu koobas ehk Mägiste põrguhaud. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid. Suurimad on Allikukivi, Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Loodi paljand Halliste ürgorg Mullastik Umbes pool Sakala kõrgustikust katavad pruunid näivleetunud ning leetjad ja gleistunud leetjad mullad. Viljandist põhja pool on valdavalt leetjad mullad. Leetjad ja näivleetunud mullad on suures osas põllustatud, kohati kasvab neil tootlikke kuusikuid ja kaasikuid. Leostunud ja leetjate gleimuldadega alasid on umbes viiendik, turbasoid umbes 14%.
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismiteenindus PÄRNUMAA PORTFOOLIO Koostas: Liisa Mäger Juhendas: Endla Pesti OLUSTVERE 2010 SISUKORD Pärnumaa...........................................................................................................................................lk3 Allikukivi koopad..............................................................................................................................lk4 Jõulumäe tervisespordikeskuse matkarada........................................................................................lk4 Kabli linnujaam.................................................................................................................................lk4 Kabli, Lemme ja treimani rannad...................................................
Õhne ürgorg. On ka vanu orge, mida osaliselt täidab viimasest jääajast pärit moreen. Ürgorgudes (Loodi, Saarepeedi) leidub oose ja mõhnu, oruveerusid liigestavad rohked lisaorud, kus mitmel pool paljandub järsu seinamina Devoni liivakivi. Tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud ning Pollist läänes Maimu koobas. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid, suurimad on Allikukivi , Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Kõrgustiku jalam paikneb 5055 m kõrgusel, tasandikuline lagi ulatub 6070 m-st (Viljandi ümbruses) 128 m- ni (Sürgaveres). Kõrgeim on Sakala kõrgustiku edelaosa metsases mõhnastikus asuvad 2 Härjassaare mägi (147 m) ja Rutu mägi (145 m), äärmises kaguosas paikneb madalam Hummuli küngastik (110 m). Pilt 1.
Planeeritud on ka 2009.a. retk(8-10 mai)Kuidas elad, Luitemaa? Kilingi-Nõmme Punapargi Vanajärve Kabli Jõulumäe Suursoo Kilingi-Nõmme. Kilometraaz: 55+90+54=199km. Alguspunkt: Kilingi-Nõmme klubi. Lõpp-punkt : Kilingi-Nõmme suveaed . Rattaretke pilet eelregistreerimisel 13. aprillist - 5. maini (k.a) maksab õpilastele, ISIC ja ITIC kaardi omanikele ja pensionäridele 410 krooni, täiskasvanutele 590 krooni. Marsruut: 1. PÄEV: Kilingi-Nõmme - Saarde - Allikukivi - Tihemetsa - Punapargi - Leipste - Jäärja mõis - Järveotsa mka - Sookuninga lk serva mööda - Veelikse - Uulota - Reinu - Vanajärve 2. PÄEV: Vanajärve - Tuuliku - Massiaru - Kiusumetsa - Ikla - Treimani - Kabli - Häädemeeste - Rannametsa - Võiste - Tahkuranna - Jõulumäe 3. PÄEV: Jõulumäe - Lema - Kotkapesa bp - Suursoo - Soometsa - Venemurru - Timmkanali - Rae järv - Vaarja - Lodja - Raja talu minizoo (www.miniloomad.ee) - Marana - Kilingi-Nõmme Laagripaigad: 1
Enamasti loodusmaastik (pangad). Järvamaa: Kakerdaja raba, Paide vanalinn, Türi voorestik, Kareda-Esna maastik, Endla LKA, Kurla karstiala, Kärevete alevik. Mitmekesine loodusmaastik. Saaremaa: Kuressaare, Kaali, Muhu, Sõrve, Viidumäe, Vilsandi, Mustjala park. Loodusmaastik (rannikualad). Põlvamaa: Taevaskoja, Ilumetsa kraatrid, ürgorud, rabad. Loodusmaastikud (reljeef) Pärnumaa: Soomaa, Sindi, Pulli küla, Kilingi-Nõmme, Saarde kihelkonnakeskus ja seda ümbritsev metsamaastik, Allikukivi koopad. Loodusmaastik (rannikumaastikud, rabad) Valgamaa: Helme ümbrus, Otepää looduspark, Karula looduspark, Koiva puisniit. Loodusmaastik (reljeef). Lääne-Virumaa: Kellavere-Rohu, Kohala, Lahemaa, Letipea-Mahu, Rakvere. Rannamaastik. Võrumaa: Haanja/Kaika kuppelmaastik, Paganamaa, Piusa jõe ürgorg, Mustjõe lamminiidud. Loodusmaastikud (vahelduv reljeef), ajaloolis-kultuurilised maastikud. 6. Maastike mitmekesisus, milles väljendub ja kuidas uuritakse. Maastikumustri roll
annaabi.ee 
