naeris, ahmis õhku, kehitas õlgu, raputas pead jne. Mõnel juhul on need ülearused, kui osutatakse kõneleja žestile, mis kordab tegelikult tema sõnu. Teisel juhul annavad nad emotsionaalse lisainfot. Sellisel juhul tuleks kasutada rääkimisverbi ja lisaks mitteverbaalset tegevust edasi andvat sõna. Harva vajalik. • Tsitaati saab omistada ainult ühele inimesele. Saatelause asukoht Saatelause paigutamiseks tsitaadi suhtes on kolm võimalust: • Allikaviide eelneb tsitaadile. Seda kasutatakse siis, kui allikas ise on uudises olulisem kui tema öeldu või kui tahetakse rõhutada ütlejat. Seda kasutatakse tsitaadi alguses, mis järgneb vahetult mõne teise isiku tsitaadile, et mitte tekitada lugejas segadust, kes kõneleb. Kasutatakse mitmelauseliste tsitaatide puhul. Sobib meediasse. • Allikaviide on tsitaadi keskel. Sobib kasutamiseks mitmelauseliste tsitaatide puhul,
Nii et kui mingi ülesehitus tundub mõne argumendi puhul loogilisem, siis kindlasti tuleb seda ka kasutada. Tõestusmaterjal Nagu öeldud, on argumendi üheks olulisimaks osaks tõestusmaterjal, ilma milleta on iga argument vaid suurem või väiksem hulk sooja õhku. Vaatame nüüd, mõningaid enimkasutatud tõestusmaterjalide liike: Viitamine Kõigi tõestusmaterjalide puhul on hästi oluline viidata allikale, kust see pärineb. Allikaviide peaks olema selline, et oponendid saaksid selle järgi soovi korral tõestusmaterjali ise üles leida. Seega kui viidata mõne inimese tsitaadile ajalehes, tuleks öelda, mis ajalehega on tegu ja kunas kõnealune artikkel on ilmunud. Mingit uuringut või statistikat kasutades tuleks öelda, kes ja kunas selle on läbi viinud. Kokkuvõttes. Üks korralik argument võiks välja näha umbes nii: Väide: Eesti tuleks legaliseerida homoabielud, sest riik peab kõiki oma kodanikke võrdselt
rahvuslik rikkus (liiga keeruline võrdlus) Suhteline - nt. rikkus ühe inimese kohta (loogilisem võrdlus) Trend — nt. tõusud-langused, hind, keskmine palk, areng läbi aja • Inimene ei suuda jälgida rohkem kui nelja trendi, võiks olla ainult üks • Loo moodustavad käänud — huvitav ja vajalik • Trendiparv — nt. Ameerika majanduse areng 6 trendi kaudu • Legend (milline joon mida tähendab) — TV pole hea seda kasutada • Pealdis — pealkiri graafilisel struktuuril • Allikaviide • Silt — paigutatakse graafiku peale kasutades animatsiooni Jaotus (sektor): • Tervik näha • Ei saa olla rohkem kui 5 sektorit • Sektorite paigutamine algab kella 12 kohalt • Viilud suuruse järjekorras, kellaosuti suunas • Ruumiline sektordiagramm võib olla petlik (3D mitte kasutada) • Mitut esiletõstmise võtet pole soovitatav kasutada (liiga kirju) Komponentjoonis — milleks jaguneb mingisugune ruumiline objekt. (nt. lennuk slaidil)
• Kõva uudise juhtlõik ei esita tavaliselt ka mõne uudistegelase hinnanguid, arvamusi, tundeid, interpretatsioone. Neid kasutatakse ainult teatud tüüpi uudistes: 1. Kõneuudistes, mille sisuks ongi kellegi kõne edastamine või mis annavad edasi poliitilisi või majanduslikke avaldusi. 2. Pehmetes uudistes. 3. Jätkulugudes jooksvate sündmuste kohta. • Arvamuste esitamisel tuleb alati lisada ka allikaviide. On kasulik järgida kahte soovitust: esiteks, allikaviide peaks olema nii lühike kui võimalik; teiseks, viide paiknes tavaliselt juhtlõigu lõpus. Eespool võib olla siis viide, kui ütleja isik on olulisem kui öeldu ise. Juhtlõigu vormistamine Juhtlõigu vormistamisel kehtivad mitmed põhimõtted, mida tuleb arvesse võtta, et saada hästi loetav ja huvi äratav juhtlõik. Neid võib koondada kahte rühma: vormistamise põhireeglid ja
seaduspärasusi 4) LIHTNE (rühmitatakse inimesed soo järgi) 5) KOMBINEERITUD, kasutatakse sama kogumi suhtes mitut erinevat rühmitamise viisi (nt inimesed jaotatakse juukse värvuse järgi ja siis veel soo järgi) 6. Statistilised tabelid Tabeli koostisesse kuuluvad peamised osad: pealkiri/ alllkiri; number (kui rohkem kui 1 tabel); tabel(read, veerud,lahtrid); lisamärkused, viited ja allikaviide. Tabeleid liigitatakse : 1) Lihttabelid(üksiknähtuste andmete loendid), rühmtabelid( kogumi elemente rühmitatakse 1 tunnuse järgi), kombinatsioonitabelid (rohkem kui 1 tunnuse järgi rümitatud kogumi andmed) 2) Eesmärgi järgi: esitlustabelid(pakub nubrilist materjali kõigile, kes tunneb selle vastu huvi), analüüstabelid(eesmärk on mingi keerdküsimuse lahendamist võimaldavate arvude kürvutamine)
raamatuid, seadusi jne. Loogika Vahel saab tõestuses läbi ka kitsas mõttes faktimaterjalita. Näiteks väitluses surmanuhtluse üle võib üks pool öelda, et surmanuhtlus ei ole põhjendatud, sest sellega kaasneb teoreetiline võimalus, et süütu inimene võidakse hukata ja üksnes juba selle teoreetilise võimaluse pärast ei tohiks surmanuhtlust kasutada. Viitamine Kõigi tõestusmaterjalide puhul on hästi oluline viidata allikale, kust see pärineb. Allikaviide peaks olema selline, et oponendid saaksid selle järgi soovi korral tõestusmaterjali ise üles leida. Seega kui viidata mõne inimese tsitaadile ajalehes, tuleks öelda, mis ajalehega on tegu ja kunas kõnealune artikkel on ilmunud. Mingit uuringut või statistikat kasutades tuleks öelda, kes ja kunas selle on läbi viinud. Kokkuvõttes. Üks korralik argument võiks välja näha umbes nii: Väide: Eesti tuleks legaliseerida homoabielud, sest riik peab kõiki oma kodanikke võrdselt
täpne kuupäev. 8) Iseenda jaoks tuleb üles märkida, millises osakonnas väljaanne on raamatukogu klassifikatsioonis. Aja säästmiseks võib andmeid kanda ka arvutisse. (2004: 105) Hea märkmekaardi ülesehitus on selge, täpne ja täielik. Hea märkmekaart on: 1) Vasem ülemine nurk: keskne mõiste, võtmesõna, st kaardi tuum omamoodi otsisõnaks selgesti eralduvale kohale. 2) Parem ülemine nurk: allikaviide, väljaande aeg ja koht, lehekülg (-küljed). Piisab lühikesest viitest, kuna esialgse allikaloendis on täpsed andmed. Ära unusta märkimast lehekülje (- külgede) numbreid! Märki otse teksti, kui lehekülg vahetub. 3) Parem alumine nurk: märkus ülestähenduse olemuse kohta: kokkuvõte: parafraas, tsitaat, oma kommentaar või mingi nende ühendus. 4) Keskel: ülestähendus. Ülestähendusi tuleb teha konkreetsete ja spetsiifiliste asjade kohta:
annaabi.ee 
